KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.novembril 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 4-20-533 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Sekretär Kaie Kaseorg - Tõlk

§ 69

lg 6 alusel pöörata Tartu Maakohtu 26.02.2020 määrusega väärteoasjas nr 4-20533 Raido Joosepile asenduskaristuseks määratud arest 10 (kümme) ööpäeva täitmisele.

1. Raido Joosep on kohustatud aresti kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 23.11.2020 kohtumäärusega nr 4-20-749 kohaldatud asendusaresti ( 20 päeva ) ärakandmist ning Tartu Maakohtu 23.11.2020 kohtumäärusega 4-20-513 täitmisele pööratud aresti ( 6 päeva ) ärakandmist.
2. Määrus saata kättetoimetamiseks süüdlasele ja kriminaalhooldusametnikule ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik PPA Lõuna prefektuuri 05.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2820,16,000657 määrati Raido Joosepile LS § 201 lg 2 järgi rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsus jõustus 31.05.
3. PPA Lõuna prefektuur palus otsustada

§ 72ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 alusel trahvi asendamine arestiga.

Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 03.02.2020 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 26.02.2020. a määrusega asendas Tartu Maakohus Raido Joosepile PPA Lõuna prefektuuri 05.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2820,16,000657 määratud rahatrahvi 400 eurot 10 päeva arestiga, milline omakorda asendati Raido Joosepi nõusolekul

§ 72

lg 1 ja § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 10 tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud, mis hakkas kulgema kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 13.03.

1. 24.04.2020 esitas Tartu kriminaalhooldusosakond kohtule taotluse aresti täitmisele pööramiseks, kuna süüdlane ei ole tähtaegselt sooritanud üldkasuliku töö tunde. Kuna isikuga pole õnnestunud mingit kontakti saada, siis ei ole saadud ka seletust küsida. Erakorralise ettekande kohaselt Raido Joosep võeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduses arvele 13.03.2020 ning talle saadeti vastav kutse ilmumiseks kriminaalhooldusosakonda 08.04.
2. R.Joosep kontakti ei võtnud ega ilmunud ka kohale.Ametnik on saatnud kutse ka meiliaadressile xxx, kuid ka sellele süüdlane ei reageerinud. Üldkasuliku töö viimane sooritamise tähtaeg oli 13.05.
3. Seisuga 23.11.2020 on Raido Joosepil üldkasuliku töö tunnid sooritamata, samuti ei ole ta mingil viisil kriminaalhooldusega ühendust võtnud 9 kuu jooksul. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 69

lõikest 6 taotleb kriminaalhooldusametnik süüdlasele mõistetud aresti 6 ööpäeva täitmisele pööramist, kuna isik ei ole tähtaegselt sooritanud talle mõistetud üldkasuliku töö tunde ja tema suhtumine asenduskaristusse on ükskõikne. Kohtuistungile 27.05, 24.09 ja 02.11.2020 süüdlane ei ilmunud. E-maili teel saadetud kutsetele isik ei reageeri, 02.11.2020 kohtuistungile ilmumiseks toimetas kohtukutse süüdlasega ühel aadressil elavale täisealisele isikule ehk tema emale allkirja vastu 13.10.2020 kätte politsei vanemkomissar Kaimar Karm ametkondliku abi korras. R.Joosep aga ei ilmunud sellest hoolimata kohtusse ega teatanud oma ilmumata jäämise põhjusest. Nii tuli kohtul kohaldada isiku sundtoomist tänasele ehk 23.11.2020 kohtuistungile. Politsei teavitas 23.11.2020 kohtumääruse täitmisest 22.novembril 2020 kell 22:02 lisades, et süüdlane saadi kätte kapist. 23.11.2020 kohtuistungil nentis Raido Joosep, et ta ei oska selgitada, miks ta kutse peale ei ilmunud ja pole ka ühendust võtnud. Emaili teel saadetud kutset aga polevat kätte saanud. Kohtu seisukoht VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 2 Kohus, vaadanud läbi esitatud erakorralise ettekande ja asjas kogutud kirjalikud materjalid ning ära kuulanud süüdlase, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Süüdlane, osaledes kohtuistungil, kus määrati temale üldkasuliku töö tegemise kohustus, oli teadlik kohtumääruse sisust ja üldkasuliku töö määramise ning selle täitmise korrast, kuid ei ole sellegipoolest teinud ühtegi tundi ÜKT-d. Süüdlane ei asunud määratud ajal üldkasulikku tööd tegema ega teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise mõjuvatest põhjustest ega ole esitanud töö sooritamata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu kinnitavaid tõendeid. Kriminaalhooldusametnik on püüdnud süüdlasega kontakti luua erinevate sidevahendite tee, kuid asjata. Seetõttu on põhjust arvata, et süüdlane hoidis teadlikult kõrvale üldkasuliku töö täitmisest ega ole motiveeritud seda ka edaspidi tegema ning sellele viitavad järgmised asjaolud. Esiteks ei ilmunud R.Joosep kohtu kutsel ka väärteoasjas 4-20-749 kohtuistungile, kus arutamisele kuulus Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna avaldus Raido Joosepile asenduskaristuse määramiseks Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 04.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 2820,16,002096 määratud ja tasumata rahatrahv 800 euro, s.o. 200 trahviühiku osas. Kohus edastas kutseid nii asenduskaristuse otsustamise kui ka erakorraliste ettekannete menetlustes nii emailile xxx kui ka postiaadressile, mille süüdlane andis kohtuistungil 26.02.

1. Näiteks on kohtukutse 13.aprilliks 2020 tagastatud postitöötaja poolt märkega, et ema sõnul viibib poeg Saksamaal 2 kuud. Kusjuures kutsed on saadetud nii xxx talu kui ka xxx talu aadressile ning märge on sama. Süüdlase ema on sellise asjaolu avaldanud postiljonile 05.03.
2. See aga annab tunnistust sellest, et 26.02.2020 üldkasuliku tööga nõustudes polnud R.Joosepil plaaniski kohtumäärust täita, kuna juba 05.03.2020 avaldas tema ema, et R.Joosep viibib Saksamaal vähemalt 2 kuud ehk üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud aja. Samuti pole süüdlane reageerinud kutsetele, millised edastati posti teel ilmumiseks 27.05.2020 ja 24.09.
3. Kohtuistungile 02.11.2020 ilmumiseks toimetas kohtukutse süüdlasega ühel aadressil elavale täisealisele isikule ehk tema emale allkirja vastu 13.10.2020 kätte politsei vanemkomissar Kaimar Karm ametkondliku abi korras. R.Joosep aga ei ilmunud sellest hoolimata kohtusse ega teatanud oma ilmumata jäämise põhjusest. Nii tuli kohtul kohaldada isiku sundtoomist tänasele ehk 23.11.2020 kohtuistungile. Samuti ei avaldanud R.Joosep 23.11.2020 kohtuistungil ühtki mõjuvat põhjust, mis takistas tal kriminaalhooldusosakonda ilmumast või sellega vähemalt ühendust võtta. Kõik see osundab paraku sellele, et tõenäoliselt ei kavatsegi süüdlane täita temal lasuvaid kohustusi. R.Joosepil on olnud pikalt valikuvabadus käituda õiguskuulekalt ja kohusetundlikult, kuid ta pole seda oluliseks pidanud. See näitab, et R.Joosep otsustab ise, millistest reeglitest kinni pidada ja millistest mitte ning ei kavatsegi alluda õiguskorrale ega kinni pidada talle seatud kohustustest. Kohtu arvates on süüdlane püüdnud igati vältida talle ebamugava kohustuse täitmist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu 26.02.
4. a määrusega väärteoasjas nr 4-20-533 süüdlasele asendatud arest tuleb üldkasuliku töö sooritamata jätmise tõttu pöörata täitmisele. Kuna Raido Joosep poolt ei ole tehtud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd, siis kuulub tal 3 kandmisele 10 ööpäeva aresti. Raido Joosep on kohustatud aresti kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 23.11.2020 kohtumäärusega nr 4-20-749 kohaldatud asendusaresti ärakandmist ning Tartu Maakohtu 23.11.2020 kohtumäärusega 4-20-513 täitmisele pööratud aresti ( 6 päeva ) ärakandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 4