← Eesti

1-17-6749/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2020 Kohtuasja number 1-17-6749 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Meelis Kase (isikukood 36706085215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. oktoobri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Meelis Kase, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. aprilli 2018 otsusega tunnistati Meelis Kase süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu
  6. oktoobri 2015 otsusega M. Kasele mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse võrra ning tema liitvangistuseks kujunes 7 aastat. Karistusest arvati maha M. Kase eelvangistuses oldud aeg ning talle jäi kanda 5 aastat 9 kuud 23 päeva. M. Kase karistusaeg algas
  7. aprillil 2018 ning lõpeb
  8. jaanuaril
  11. juulil 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M. Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
  12. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
  13. Viru Maakohus jättis
  14. oktoobri 2020 määrusega M. Kase vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised. Täidetud on KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed alused M. Kase ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks. Samuti on positiivne, et M. Kase on end vanglas ülal pidanud seaduskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on töötanud, osalenud vestlustes agressiivsest käitumisest ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevused; samuti on tal vabaduses elukoht ning tema suhted emaga on head ja toetavad. Vaatamata eelnevale ei saa M. Kaset aga vangistusest vabastada. Süüdimõistetut iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole tema jaoks olnud juhuslik ja varasemad karistused pole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Ka tuleb tähele panna, et enamuse oma täiskasvanueast on M. Kase veetnud vanglas, mistõttu on tema kontaktid seaduskuulekate inimestega minimaalsed. Vangistuses suhtleb ta kirja teel paljude teiste kinnipeetavatega väljaspool oma eluosakonda ja Viru Vanglat. Kriminaalset mõtte- ja käitumisviisi toetavate sõprade ning tuttavatega lävimine suurendab riskikäitumise ohtu vabaduses. Ka ei ole M. Kasel vabaduses töökohta. Töökoha puudumine, tasumata võlad (41 030 eurot) ja vabaduses tööharjumuse ning -kogemuse puudumine halvendavad tema toimetulekut ja suurendavad kuriteoriski. Ka on M. Kasel olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide (peamiselt amfetamiini) tarvitamisega ning välistada ei saa tagasilangust vabaduses. Sõltuvusaineid tarvitama hakates võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Lisaks nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et M. Kase kipub konfliktolukordades käituma domineerivalt, mis on olemuselt võimu kasutamine oma eesmärkide saavutamiseks ning mis omakorda viitab kesistele oskustele probleemide lahendamisel. Impulsiivsele käitumisstiilile osutab ka korduv karistatus ja sõltuvusainete tarvitamine. Vestlusest nähtuvalt on isikul küll olemas realistlikud pikaajalised eesmärgid ja ta on motiveeritud käituma seaduskuulekalt, kuid varasemat elukäiku arvestades on suur võimalus, et ta ei tule oma probleemide seaduskuuleka lahendamisega toime. Ka kohtuistungil väljendas M. Kase, et ta ei saa kinnitada ega lubada, et ta vanglasse tagasi ei satu.
  15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Kase, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. M. Kase leiab, et määrus on vastuoluline, kuna selles märgitakse ära ühelt poolt tema seaduskuulekas käitumine ja distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning teiselt poolt viidatakse tema domineerivale käitumisele konfliktolukordades. Kuivõrd kohus toob välja, et ta on end ülal pidanud hästi, siis jääb arusaamatuks, milliseid probleemsituatsiooni silmas peetakse. Edasi on väär kohtu seisukoht, nagu oleks tal probleeme alkoholi tarvitamisega. Kanget alkoholi tarvitas ta viimati 20 aastat tagasi ja viimane alkoholiga seotud kuritegu oli
  16. aastal. Vale oli maakohtu poolt märkida ka seda, et tema suhtleb kirja teel väljaspool oma eluosakonda ja ka Viru Vanglat viibivate kinnipeetavatega. See väide pole õige ja samuti on see ka kohatu, kuivõrd eluosakonnas viibivad süüdimõistetud vahetuvad ning seega ta suhtlebki nendega igapäevaselt. Järgmiseks on küll õige kohtu see märge, et tal puudub vabaduses töökoht, kuid ebaõige on see, nagu ta ei oleks võimeline tööd leidma või tal poleks töökogemust.
  17. aastal, vabanedes vanglast tingimisi enne tähtaega, käis ta kahe aasta jooksul tööl. Seega on kohus eksinud paljude väidetega. Seda kõike, samuti tema head käitumist vanglas arvestades tuleks teda vanglast vabastada. Ringkonnakohtu seisukoht
  18. Maakohus leidis ekslikult, et formaalne alus M. Kase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks tuleneb KarS § 76 lg 1 p-st 1, ehk vabanemine on võimalik, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku talle mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. M. Kase kannab liitvangistust tahtlike esimese astme kuritegude eest, mis tähendab, et tema elektroonilise valve alla vabastamise formaalse aluse sätestab KarS § 76 lg 2 p 1, mille kohaselt on nõutav süüdlase poolt karistusest poole ärakandmine. Esimese astme kohtu niisugune eksitus siiski tähendust ei oma. Viru Vangla on materjalid 2

(4)maakohtule edastanud õigesti: M. Kase on vanglakaristusest ära kandnud natuke üle poole ja ta on ka andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve rakendamiseks.
  1. M. Kase ennetähtaegselt vanglast vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel maakohus eksinud ei ole. Asjakohastel ja õigetel kaalutlustel on esimese astme kohus asunud seisukohale, mille kohaselt ei saa M. Kaset vanglast vabadusse lubada, kuna tema kuritegeliku käitumise kordumise oht on selleks liialt suur.
  2. Niisugune järeldus rajaneb juba teabel M. Kase korduvatest vanglakaristustest. M. Kase on vangistuses koguni viiendat korda. Maakohus on tuvastanud, et suure osa oma täiskasvanuelust ongi süüdimõistetu veetnud just kinnipidamisasutustes. M. Kase selline ikka ja jälle vangistusse sattumine näitab nii tema kuritegelikke hoiakuid kui sedagi, et karistushirm teda kuritegudelt eemale ei hoia. Kohtukolleegium ei oska arvata, miks praegune vangistus peaks olema olnud temale varasematest mõjusam ning seda juba nüüdseks, kus tal on karistusest kanda veel üle kolme aasta. Sellest, et M. Kase on end vanglas ülal pidanud seaduskuulekalt, distsiplinaarkorras teda karistatud pole ning ta on osalenud mõjutustegevustes, tema edasist õiguskuulekat elu järeldada võimalik ei ole. Nimelt ei saa unustada, et vangistuses on M. Kase ööpäevaringse järelevalve all, samuti ongi võimalused nt narkootiliste ainete käitlemiseks kinnipidamisasutuses väga ahtad. Vanglast vabanemisega kaasneval kontrolli leevenemisel ja võimaluse tekkimisel võib M. Kase käitumine tagasi endiseks muutuda ning ta võib taas toime panna uue kuriteo. Kuivõrd kehtivad karistused on süüdimõistetul just KarS § 184 lg 1 (eelmisel korral) ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 (viimasel korral) järgi, ongi tema puhul eelkõige karta just narkokuritegude jätkumist.
  3. Olgu veel märgitud, et ka maakohus on positiivseks hinnanud M. Kase seaduskuuleka käitumise, distsiplinaarkaristuste puudumise ja pingutused vanglas. Kohtu justkui vastupidisele hinnangule ei viita see, et määruses on tehtud viide ka M. Kase domineerivale käitumisele konfliktsituatsioonides. Kohtumäärusest selguvalt põhineb see märge kinnipeetava iseloomustuses toodul. Iseloomustuse kohaselt on vangla niisuguse järelduse teinud aga mitte M. Kase vangistusaegset käitumist vaadates, vaid hoopis tema kuritegude ja süüdimõistetu poolt vestlustes räägitu pinnalt. Lisaks on taoline konfliktiolukordi puudutav info pigem ebaoluline, kuivõrd kehtivaid karistusi arvestades on M. Kaselt karta eelkõige narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises seisnevaid kuritegusid.
  4. Maakohus tõi M. Kase uue kuriteo toimepanemise riski hinnates välja ka, et tema kuritegeliku käitumise oht suureneb, kui ta jätkab suhtlemist senises tutvusringkonnas ning hakkab taas tarvitama alkoholi ja narkootikume. Ka niisugused argumendid on asjakohased. M. Kase tutvusring koosneb suuresti kriminaalkorras karistatud isikutest ning niisugused tutvused avaldavad kahtlemata M. Kasele negatiivset mõju. Seda, et ta lävib eelkõige kuritegeliku kontingendiga, saab järeldada juba tema väga tihedast kinnipidamisasutustes viibimisest. Samuti kinnitab niisugust seisukohta vangla koostatud iseloomustuses tehtud märge selle kohta, et süüdimõistetu suhtleb kirja teel paljude väljaspool tema eluosakonda ja ka väljaspool Viru Vanglat viibivate kinnipeetavatega. Iseloomustuses tehtud niisuguse märke õigsuses pole põhjendatud kahelda vaid seetõttu, et M. Kase seda vääraks ja kohatuks nimetab. Ka ei saa välistada, et M. Kase ei jää vabaduses kindlaks praegu võetud eesmärgile narkootikume mitte enam tarvitada. Kuigi M. Kasel sõltuvust kindlaks tehtud ei ole, on tegemist siiski narkootikumide tiheda tarvitajaga (tarvitas ta neid enda sõnul nii sisse hingamise, söömise kui ka süstimise teel).
  5. Veel nimetas maakohus uue kuriteo riski suurendavana ära selle, et M. Kasel ei ole vabaduses töökohta, kuid samas on tal tasuda ulatuslikud rahalised nõuded. Kohtukolleegium nõustub esimese astme kohtu sellegi seisukohaga. Kuigi M. Kasel on elukoht oma ema juures, halvendab töökoha puudumine tema igapäevast toimetulekut ja võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Ka on põhjendatud esimese astme kohtu hinnang, et M. Kase tööle saamise väljavaated on 3
(4)kesised. Niisugune järeldust on tehtav vaatamata asjaolule, et M. Kase on teatud perioodi töötanud ehitajana (määruskaebuses märgib süüdimõistetu selleks ajaks kaks aastat) ning samuti on ta erinevates vanglates omandanud õmbluse juurdelõikaja, montaažilukksepa, tõstukijuhi ja puidupingitöölise eriala. Nimelt on selge, et vaatamata eeltoodule on M. Kase töökogemus väga väike, lisaks saavad töö leidmisele takistuseks ka tema taust (kurjategija ja endine vang) ning osaline töövõimetus.
  1. Eelnevat arvestades ei ole M. Kase õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt suur. Ka käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamine ei annaks garantiid selle kohta, et süüdimõistetu ei pane enam toime uusi kuritegusid. Nimelt ei ole kontroll sama efektiivne nagu reaalne vangistus. Ka ei välista kuritegude toimepanemist elektrooniline valve. Nimelt saab narkootikume käidelda ka kodunt väljumata. M. Kase süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt tegutseski ta oma kodus: seal ta hoidis ja pakendas narkootikume ning seal andis ta neid ka teistele inimestele üle.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.