KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-4390 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu Elari Somelari karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Süüdimõistetu Kaitsja Elari Somelar (isikukood 39204166066; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Vandeadvokaat Otto Preem Kohtuistungi toimumise aeg 23.november 2020 RESOLUTSIOON Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus Elari Somelari vangistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Pikendada Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega Elari Somelarile määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra s.o kuni 18.06.
- Välja mõista Elari Somelarilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 205 (kakssada viis) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulu 205,20 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 20,52 senti) 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700032603 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-19-4390). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub menetluskulu tasumisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega (tl 117-118) tunnistati Elari Somelar (edaspidi E. Somelar) süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Somelar ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.06.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 4.07.
- Katseaja kestus on 18.06.2019-18.12.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 18.08.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale E. Somelari suhtes esimese erakorralise ettekande, milles taotleti katseaja pikendamist kahe kuu võrra ja süüdimõistetule täiendava kohustuse määramist osaleda sotsiaalprogrammis. Ettekande esitamise aluseks olid korduvad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Tartu Maakohtu 15.09.2020 määrusega (tl 137-139) nimetatud taotlus rahuldati osaliselt. Kohus tuvastas, et E.Somelar rikkus 6.08.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu oli alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud kahel korral ka varem (10.01.2020 ja 6.06.2020), kuid selle eest oli kriminaalhooldusametnik teda juba hoiatanud. Kohus määras E.Somelarile kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohus ei pidanud vajalikuks ühe rikkumise eest mitme meetme kohaldamist. Määrus jõustus 1.10.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond on esitanud 26.10.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale E. Somelari suhtes teise erakorralise ettekande (tl 127-128), milles taotletakse karistuse täitmisele pööramist, sest E. Somelar rikkus 16.10.2020 alkoholi tarvitamise keeldu ning puudus 19.10.2020 sotsiaalprogrammi grupitunnist. Hoolimata kirjalikest hoiatustest ning kohtule koostatud erakorralisest ettekandest jätkab süüdimõistetu alkoholi tarvitamist ning ei järgi talle määratud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu E. Somelar palub jätta vangistuse täitmisele pööramata, vaid pikendada katseaega ja määrata vereproovide tegemise kohustus. Kaitsja on seisukohal, et karistuse võib jätta täitmisele pööramata ning pikendada katseaega. KarS §-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on tuleb jätta rahuldamata, vaid pikendada tuleb katseaega. 2
(4)Kriminaalhooldusametnik heidab E. Somelarile ette 16.10.2020 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ja puudumist 19.10.2020 sotsiaalprogrammi grupitunnist. 16.10.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli (tl 130) kohaselt tuvastati E. Somelaril 16.10.2020 kell 17.38 alkoholi tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne; alkoholilõhna esinemine suust; silmade punetus; väga aeglane reaktsioon; segane kõne; aja-, isiku- ja kohataju puudub – väitis, et on neljapäev; tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud – tuigerdab; omamehelik käitumine ja värisemine). 26.10.2020 seletuses (tl 131) kirjutas hooldusalune, et tarvitas alkoholi xxxxxxx sugulase matuste tõttu. Kohtuistungil E. Somelar kinnitas, et tarvitas 16.10.2020 matustel viina ja sealjuures ei piirdunud ta ühe pitsiga. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll koos hooldusaluse kirjaliku seletusega ja kohtuistungil antud ütlustega kogumis tõendab, et E. Somelar tarvitas 16.10.2020 alkoholi ja pani toime KarS §-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumise. Matustega kaasnevad emotsioonid on inimlikult mõistetavad, kuid ei vabanda alkoholi mittetarvitamise kohustuse rikkumist katseajal. Alkoholi tarvitamine ei ole käesoleval juhul piirdunud kadunu mälestuseks pitsi viina võtmisega (kuigi ka see ei olnud E.Somelarile lubatud), vaid E.Somelar on olnud silmnähtavas joobes. Ettekande kohaselt on E. Somelar alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ka 10.01.2020, 6.06.2020 ja 6.08.
- Tartu Maakohtu 15.09.2020 määruses tuvastatu kohaselt on kriminaalhooldusametnik E. Somelari nimetatud rikkumiste eest 14.01.2020 (10.01.2020 rikkumine) ja 8.06.2020 (6.06.2020 rikkumine) kirjalikult hoiatanud. 6.08.2020 rikkumise osas on kohus määranud süüdimõistetule määranud täiendava kohustuse. Seega ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, sest E. Somelar ei ole suutnud alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. E. Somelariga on sotsiaalpogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kokkulepe allkirjastatud 31.08.2020 (tl 132). Kokkuleppe kohaselt on programmis osalemine planeeritud seitsmeks korraks, muuhulgas 14.09.2020, 24.09.2020, 28.09.2020, 5.10.2020, 12.10.2020, 19.10.2020 ja 26.10.
- Ettekande kohaselt puudus E. Somelar planeeritud programmitundidest 24.09.2020 ja 19.10.
- 24.09.2020 puudumise osas esitas süüdimõistetu arstitõendi (tl 133), kus on perearst kinnitanud süüdimõistetul puudumiseks mõjuva põhjuse olemasolu ajavahemikul 21.09-12.10.
- 19.10.2020 programmis mitteosalemisest süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku väitel teda ei teavitanud. Kriminaalhooldusametnik püüdis hooldusalusele helistada, et täpsustada programmi mitteilmumise asjaolusid, kuid telefonid olid välja lülitatud. 26.10.2020 seletuses (tl 131) kirjutas E. Somelar, et ei jõudnud programmi seoses tervisliku seisundiga. Sama kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. E.Somelari ütluste kohaselt ägenes 19.10.2020 tema krooniline haigus. Kriminaalhooldusametnikule helistamist takistas aga kõneaja puudumine, kõnede vastuvõtmist aga häired levis. Kohtuistungil esitas E.Somelar 20.11.2020 perearst x.xxxxx väljastatud tõendi, mille kohaselt E.Somelar võis oma haiguse tõttu puududa põhjusega 19.10.
- Tuleb nentida, et E.Somelari istungil avaldatud asjaolude valguses ( arsti juures ta tegelikult 19.10.2020 ei käinud ja tõend on tema väidete alusel väljastatud tagant järele), võib kahelda 19.10.2020 programmis osalemist takistanud mõjuva põhjuse tõendatuses. Samas on süüdimõistetu kirjeldanud oma haiguse kulgu ja kinnitanud, et tegemist on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nende asjaolude 3
(4)valguses ei ole arstitõendis märgitut ( et 19.10.2020 võis E.Somelari programmis osalemist takistada tema tervislik seisund) ka võimalik ka ümber lükata. Kohus loeb 20.11.2020 arstitõendiga tõendatuks, et E. Somelar puudus 19.10.2020 mõjuval põhjusel. Seega pole ta rikkunud KarS §-s 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. E. Somelari iseloomustab positiivselt, et ta on registreerimiskohustust täitnud täpselt. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi järgimist on kontrollitud käesolevaks ajaks kriminaalhooldusametniku kinnitusel kokku 32 korral, neljal korral on esinenud alkoholi tarvitamist. E. Somelar osales perioodil 13.09.2019-11.02.2020 SA Tartu Ülikooli Kliinikumis programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kriminaalhoolduse ajal ei ole E. Somelar toime pannud uusi süütegusid. E. Somelarile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. E. Somelar neid tingimusi ei ole täitnud. E. Somelar on katseaja kestel rikkunud neljal korral alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik oli E. Somelari rikkumiste eest kahel korral hoiatanud ja kohus oli E. Somelari kohustanud osalema alkoholivastases sotsiaalprogrammis. Ka programmis Kainem ja tervem Eesti osalemine ei ole süüdimõistetul takistanud alkoholi jätkuvat tarvitamist. E. Somelar ei ole ilmselgelt mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust, sest ta on korduvalt jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Kuna varasemalt kohaldatud abinõud ei ole täitnud oma eesmärki, 16.10.2020 rikkumise puhul pole tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid E. Somelari rikkumised on korduvad, esineb antud juhul piisavalt alust pöörata karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Asjaolude valguses, et esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (registreerimiskohustuse täitmine, programmis Kainem ja tervem Eesti osalemine, süütegude toimepanemisest hoidumine) peab kohus võimalikuks anda E.Somelarile siiski veel võimaluse elu vabaduses jätkata. Katseaja lõpuni on jäänud vähem kui 1 kuu. Motiveerimaks süüdimõistetut ka edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduma, peab kohus põhjendatuks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel katseaega 6 kuu võrra. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu ja kulu 205,20 eurot. Kuna süüdimõistetu on töövõimetu ja puudega isik, kelle sissetulekud pole suured, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks võimaldada tal menetluskulu tasuda ositi pikema aja jooksul. Kuigi kohus ei rahulda erakorralises ettekandes esitatud taotlust vangistus täitmisele pöörata, oli ettekande esitamine sisuliselt põhjendatud. Seetõttu jätab kohus menetluskulu süüdimõistetu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
(4)