4-20-4326/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2020 Kohtuasja number 4-20-4326 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Rain Naelale (isikukood 38610272716) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Rain Nael Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri
5. augusti 2018 otsusega väärteoasjas nr 2780,18,007105 karistati Rain Naela narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteaine seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot. Otsus jõustus
6. augustil
8. R. Nael rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Otsus rahatrahvi sissenõudes pöörati sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 192/2018/809).
9. septembril 2020 teavitas kohtutäitur Sirje Tael sissenõudjat PPA Lõuna prefektuuri rahatrahvi täitmise võimatusest.
11. oktoobril 2020 esitas PPA Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse R. Naelale asenduskaristuse kohaldamiseks. R. Naelal oli tasumata kogu trahvisumma.
12. Tartu Maakohus rahuldas
13. oktoobri 2020 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel R. Naelale PPA Lõuna prefektuuri
14. augusti 2018 otsusega mõistetud rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses ehk summas 120 eurot 3 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et R. Naelal on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Nurjunud on rahatrahvi sundtäitmine, kuna R. Naelal pole vara ega sissetulekut, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Tema rahatrahv tuleb asendada arestiga. Aresti üldkasulikku tööga asendada ei saa, kuna R. Nael viibib vangistuses. Ta kannab Tartu Maakohtu
15. augusti 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4903 mõistetud 7 kuu 4 päeva pikkust vangistust, mis selle täieliku ärakandmise korral lõpeb
16. märtsil
17. Üldkasulikku tööd vangistuses olevale isikule määrata on problemaatiline. Praegu ei ole ka teada, milline on R. Naela elukoht vabaduses. Aresti peab R. Nael ära kandma pärast kinnipidamisasutusest vabanemist.
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Nael, taotledes talle määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. R. Nael leiab, et maakohus ei teinud piisavalt selgeks kõiki detaile, mis olid vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Nimelt on tal vabaduses elukoht ja kriminaalhooldusosakond on sellest ka täiesti teadlik. Ta leiab, et talle tuleks võimaldada kolme tunni üldkasuliku töö tegemist järgmise kuue kuu jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et R. Naelal on PPA Lõuna prefektuuri
20. augusti 2018 otsusega mõistetud rahatrahv 120 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, R. Naelal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. R. Nael ei ole määruskaebuses vastu vaielnud sellele, et rahatrahv on tal tasumata. Ta leiab aga, et aresti asemel peaks andma talle võimaluse teha üldkasulikku tööd.
21. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et asendamaks rahatrahv KarS § 72 lg 1 alusel üldkasuliku tööga, tuleb kohtul esmalt otsustada, kas on alust asendada trahv arestiga. Alles seejärel saab kohus lahendada küsimuse sellest, kas asendusaresti on omakorda võimalik ja vajalik asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Maakohus on R. Naela rahatrahvi asendanud arestiga ja nagu märgitud, ei ole kaebuses esitatud väiteid, mis niisuguse asendamise kahtluse alla seaksid. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebemenetluses otsustada üksnes selle üle, kas R. Naela arest on põhjendatud asendada üldkasuliku tööga.
22. Maakohus kaalus, kas R. Naela aresti saab asendada üldkasuliku tööga ning leidis, et see ei ole võimalik. Ringkonnakohtu meelest ei saa sellist otsustust pidada vääraks.
23. Esiteks eeldab üldkasuliku töö määramine seda, et see töö tehtaks ära (või vähemasti alustataks selle tegemist) võrdlemises lähedases tulevikus, eeskätt kohe pärast lahendi jõustumist. R. Nael kannab aga vanglas karistust ja tähtaegse vabanemise korral pääseb ta vabadusse alles järgmise aasta kevadel. Seega ei saaks ta üldkasulikku tööd niipea tegema asuda. On võimalik, et märtsikuus ei soovi R. Nael mingil põhjusel enam üldkasulikku tööd teha või ei ole ta selleks enam suuteline.
24. Teiseks ei peaks ringkonnakohus võimalikuks R. Naela aresti üldkasuliku tööga asendada ka juhul, kui tal tööga vahetult alustamiseks vangistusest tulenevat takistust poleks. Üldkasuliku töö määramine eeldab, et kohus kasvõi mõningal määral süüdlast usaldab ja lähtub sellest, et töö saab tehtud. R. Naela puhul ei ole mingitki põhjust eeldada, et ta üldkasuliku tööd üldse tegema läheks. Karistusregistri andmete kohaselt on R. Naelal koguni 9 kehtivat väärteokaristust, karistusteks mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtud korduvalt arutanud Politsei- ja Piirivalveameti taotlusi rahatrahvide asendamiseks. Ühe tasumata rahatrahvi asendas Tartu Maakohus
25. juuni 2016 määrusega asjas nr 4-16-3227 üldkasuliku tööga. Toona määratud kaheksast töötunnist ei teinud R. Nael ära mitte ühtegi. Seetõttu pööras maakohus
26. novembri 2016 määrusega tema aresti ikkagi 2