4-20-3687/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2020, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3687 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Väärtegu Jargo Jõesaar väärtegu Liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 223 lg 1 järgi Taotlus Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna avaldus Jargo Jõesaarele asenduskaristuse määramiseks RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna taotlus ja KarS § 69 lg 6 alusel asendada Jargo Jõesaarele /isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxx; isiku sõnul aga xxx / Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 28.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2820,16,001523 määratud ja tasumata rahatrahvid järgmiselt:  LS § 201 lg 1 rikkumise eest määratud ja tasumata rahatrahv 400 eurot, s.o. 100 trahviühikut 10 päeva arestiga ning  LS § 223 lg 1 rikkumise eest määratud ja tasumata rahatrahv 400 eurot, s.o. 100 trahviühikut 10 päeva arestiga.
3. Asendusaresti kandmise aja alguseks lugeda Jargo Jõesaari sundtoomise korras kinnipidamine 23.novembril 2020 kell 06:
5. Saata kohtumäärus täitmiseks Lõuna Prefektuurile.
6. Edastada määruse ärakiri Jargo Jõesaarele, PPA Lõuna Prefektuurile, kohtutäiturile teadmiseks.
7. Erikulud – sundtoomise kulud summas 24.70€ jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu Valga kohtumajja. Asjaolud 28.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2820,16,001523 määrati Jargo Jõesaarele Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistusena rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot. Samuti karistati teda sama otsusega Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400.-€. Otsus jõustus 17.12.
8. Kuna isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 26.07.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 lg 1, VtMS § 211 lg 1 palutakse Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 31.08.2020 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud taotluses otsustada Jargo Jõesaare osas asenduskaristuse kohaldamine. Võlgniku seisukoht Jargo Jõesaar selgitas istungil, et ta sai kutse kätte xxx aadressilt ilmumiseks kohtuistungile 02.11.2020, kuid jäi haigeks ja oli selle tõttu kohtusse ka reedel helistanud. Plaan on endiselt esimesel võimalusel Itaaliasse ära minna, nagu lubas karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise kohtuistungil septembris
9. Piirid on kinni, mistap on keeruline olnud ära minna. Eluruum xxx on üüritud. Ei tööta, aga plaanis oli kohe homme proovipäevale minna. Sooviks ühiskondlikku tööd teha võimalusel, sest elukaaslane on lapseootel ning on vaja talle toeks olla. Tervis võimaldab tööd teha, töövõime on alles. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Karistuse määramise ajal kehtinud KarS § 47 kohaselt vastas ühele trahviühikule 4 eurot. Kohus leiab, et PPA Lõuna prefektuuri avaldus tuleb rahuldada ja Jargo Jõesaarele väärteootsusega asjas nr 2820,16,001523 määratud ja tasumata rahatrahvid ( 100 trahviühikut ja 100 trahviühikut ) tuleb asendada arestiga vastavalt kestusega 10 päeva ja 10 päeva. Kohus ei nõustu süüdlase taotlusega asendada arest ühiskondliku tööga järgmistel põhjustel. J.Jõesaare senine elukäik ei anna kindlust, et ta asenduskaristusena mõistetavad ÜKT tunnid ära teeks. Kuigi süüdlasel on kokkupuuteid kohtumenetlusega on rohkesti, ei pidanud ta vajalikuks ilmuda 02.novembril 2020 kohtuistungile, kuigi kutse sai kätte 09.oktoobril 2020 isiklikult. Tänasel kohtuistungil J.Jõesaar avaldas, et ta haigestus ja teavitas sellest reedel, 30.10.2020 kohut, sest istung pidi toimuma esmaspäeval, ning talle vastati, et jäägu uut kutset ootama. Kohus ei pea usutavaks, et süüdlane kontakteerus kohtuga, sest menetlusosalise haigestumise korral palub kohus esitada viivitamatult arstitõendi, mis kinnitaks mõjuva põhjuse olemasolu. Arstitõendit kohtule süüdlase poolt esitatud pole. Nii tuli kohtul kohaldada isiku sundtoomist tänasele ehk 23.11.2020 kohtuistungile. Politsei teavitas 23.11.2020 kohtumääruse täitmisest 23.novembril 2020 kell 06:00 lisades, et süüdlast tuli pikalt veenda kaasatulemises. J.Jõesaar on kohtule nii karistusjärgse käitumiskontrolli arutamisel kui ka tänasel kohtuistungil avaldanud, et soovib oma edaspidise elu korraldada Itaalias. Karistusjärgse käitumiskontrolli arutamise kohtuistungi protokollist ilmneb, et plaan oli lahkuda kohe 09.09.2020 ehk karistuse kandmiselt vabanemise päeval ning siirduda Lõuna-Itaaliasse oma kuritegelikku ühendust looma. Tänasel kohtuistungil selgitas süüdlane, et ei õnnestunud Eesti Vabariigist lahkuda piiride suletuse tõttu, kuid esimesel võimalusel on jätkuvalt plaan lahkuda. Seega ei saa kohus olla kindel, et J.Jõesaar ei lahku enne ühiskondliku töö sooritamist Eesti Vabariigis. Seda enam, et terve viimase vangistuse jooksul oli tal probleeme impulsiivsusega ning korrast kinnipidamise ja ametnike korraldustele allumisega. See näitab, et J.Jõesaar otsustab ise, millistest reeglitest kinni pidada ja millistest mitte ning ei kavatsegi alluda õiguskorrale ega kinni pidada talle seatud kohustustest. ÜKT tegemise ajal peab süüdlane suutma aga kinni pidada töö tegemise ajakavast ja töökohal esitatavatest nõuetest, samuti tuleb koostööd teha kriminaalhooldaja ja tööandjaga ning alluda nende korraldustele. J.Jõesaare senine käitumine sellist valmidust paraku ei kinnita. Kõik see osundab paraku sellele, et tõenäoliselt ei kavatsegi süüdlane täita temal lasuvaid kohustusi, mis ei anna vähimalgi määral lootust, et juhul, kui käesolevgi rahatrahv asendataks üldkasuliku tööga, J.Jõesaar selle töö õigeaegselt ning nõuetekohaselt sooritaks. Kokkuvõtvalt on kohtu seisukoht järgmine: eelöeldu alusel pole võimalik rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga ja J.Jõesaar peab ära kandma asenduskaristusena aresti kokku 20 päeva. KrMS § 180 lg 1, § 173 ning 176 alusel tuleb süüdlaselt välja mõista erikulud – sundtoomise kulud summas 24 eurot ja 70 senti riigi tuludesse. Arvestades, et süüdlasel puudub sissetulek, töö, vara, millele oleks võimalik nõuet pöörata, võlgnevusi on hulgi ning käesolevgi väärteoasi puudutab rahatrahvi tasumata jätmist, siis võib eeldada süüdlasel rahaliste vahendite puudust ning kohus jätab need riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. VTMS § 211 lg 4 kohaselt tuleb määrus saata PPA Lõuna prefektuurile, kohtutäiturile ja Jargo Jõesaarele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 72 lg-st 1, 2, VTMS § 211 määrab kohus, et Jargo Jõesaarele määratud ja tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik