Obsah (4)

§ 118§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 3. november 2020 Kriminaalasja number 1-19-5368 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsni

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. juuni 2020 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Damara Lutsari kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Damara Lutsar, isikukood: 45306035211, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 62 (kuuskümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot 40 senti, vandeadvokaat Marina Valgele süüdistatav Damara Lutsarile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulud jäävad Damara Lutsari kanda. Süüdistatav Damara Lutsaril tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Damara Lutsarit süüdistataks

§ 118

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 28.10.2018 täpselt tuvastamata ajal enne kella 22.30 XXX korteris omavahelise tüli käigus lõi elukaaslast R.K. t ühe korra noaga rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel, parema kopsu ülasagara alumise osa vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 16.06.2020 otsusega karistati Damara Lutsarit

§ 118

lg 1 p 1 järgi 4 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2018-30.10.2018, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning D. Lutsaril jääb kanda 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et D.

Lutsar ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX .

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati D.

Lutsarit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati D.

Lutsarit käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisundit ja alkoholi tarvitamise häire ulatust ning ravi vajadusel alluma ettenähtud ravile.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati D.

Lutsarit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, s.o osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega ettenähtud tegevustes või kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammides.

§ 75lg 4 alusel kohustati D.

Lutsarit pöörduma hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda sotsiaaltöötaja vastuvõtule sotsiaalsete oskuste, toimetuleku ja vaimse tervise seisundi hindamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks.

1. Maakohus leidis, et D. Lutsari süü on tõendamist leidnud. 3.
2. Maakohus analüüsis tõenditena süüdistatava ütlusi, kannatanu R.K. ütlusi, tunnistajate T.T. e, M.M. i, K.K. ütlusi. Kirjalikest tõenditest uuris maakohus D. Lutsari kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koos fotodega, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fotodega ning politseinik M.M. i poolt tehtud fotosid, lähisuhtevägivalla infolehte, menetluse infosüsteemi väljatrükki 28.10.2018 kell 18.17, asitõendi vaatlusprotokolle ja Awerocandmebaasi väljatrükke 28.10.2018 häirekeskusele tehtud 5 kõne osas (kell 17.30, kell 18.11, kell 22.13, kell 22.27), asitõendi vaatlusprotokolli ja Aweroc-andmebaasi väljatrükki kõnest häirekeskusele 23.01.2019 kell 21.18, kiirabikaarti R.K. , statsionaarset epikriisi R.K. kohta, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 18E-IDI0086, asitõendi vaatlusprotokolli (sündmuskohalt kaasa võetud kahte nuga ja dressipluusi ning D. Lutsari retuuse), DNA-ekspertiisi akti nr 19EGE0027, menetluse infosüsteemis sisalduvate R.K. ja D. Lutsariga seotud juhtumite kokkuvõtet ajavahemikus 2017-2019 ja 17 lähisuhtevägivalla infolehte ajavahemikus 29.12.2015-23.01.2019, indikaatorvahendi kasutamise protokolli D. Lutsari ja R.K. osas ning D. Lutsari karistusregistri väljavõtet. 3.
3. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks D. Lutsari ennastõigustavaid ütlusi juhtunu kohta. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et kõiki 28.10.2018 sündmusi tal meeles ei ole, aga mäletab kindlalt, et mingit tüli ja riietelõhkumist polnud, tema R.K. u noaga ei löönud. Kohtueelsel menetlusel on ta tunnistanud, et viinavõtmise käigus tekkis R.K. uga tüli, R.K. sõimas, tuli kallale, lõhkus tema t-särgi. Noaga löömise kohta ütles, et ei mäleta löömist, et võis lüüa, kui ta häirekeskusele nii ütles. Kuna kohtuistungil, pärast kohtueelsel menetlusel antud ütluste 2 avaldamist D. Lutsar endiselt eitas löömist ja väitis et juhtunut eriti ei mäleta, siis pole tema vastuolulised ütlused usaldusväärsete tõenditena arvestatavad. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks ka kannatanu R.K. ütlusi selle kohta, et mingit tüli polnud, et vigastuse põhjustas ta endale ise noa otsa kukkudes. Õnnetus toimus ühega politsei poolt äravõetud nugadest, ei tea kummaga. R.K. on juhtunu kohta andnud erinevaid ütlusi. Sündmuskohal on ta politseiametnikele rääkinud, et kukkumine toimus pelmeene lõikudes (K.K. ütlused). Rakvere Haiglas on ta rääkinud õnnetusest kartulikoorimisel (statsionaarne epikriis). Maakohtus tunnistas ta, et ei mäleta, mida ta noaga tegi. D. Lutsari ja R.K. ütlused on ebausaldusväärsed, kuna need on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega, samuti on nad mõlemad andnud eri aegadel erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi. Lisaks soovile D. Lutsarit õigustada võib nende ütluste vastuolulisus ja katkendlikkus olla tingitud ka sellest, et kuriteo päeval olid mõlemad ülemäära alkoholi tarvitanud. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlustest on toimunu tuvastamisel vähe abi, siis on eriti oluline hinnata kogumis teisi asjas olevaid tõendeid, sealhulgas mõlema poole ütlusteväliseid selgitusi. 3.
4. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis tuvastatust on olulisim, et R.K. l esines paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaav, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse, et vigastus on tekitatud löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), et selle vigastuse tekitamine olukorras kui kannatanu hoiab nuga paremas käes ja komistades kukub noaotsale, on äärmiselt vähetõenäoline, et suure tõenäosusega võis vigastus olla tekitatud teise isiku poolt. Eksperdi arvamus, mille usaldusväärsuses polnud maakohtul põhjust kahelda, kummutab seega kõik R.K. poolt juhtunu kohta räägitu. Lisaks eksperdi poolt märgitud kukkumise versiooni äärmisele vähetõenäosusele on oluline nugadega seonduv. Kahetsusväärselt ei ole menetlejad sündmuskohal pööranud piisavat tähelepanu kuriteo toimepanemise vahendile. Oluline on märkida, et asitõenditeks tunnistatud mõlemad noad on ümaraotsalised ja seega ei ole maakohtu hinnangul tegemist nugadega, millega D. Lutsar kannatanut lõi. Asjaolu, et mõlema noa teralt leiti verejälgi, millel tuvastati R.K. DNA täisprofiil, ei tähenda seda, et kuriteo toimepanemisel just neid nuge kasutati. Kahte nuga kuriteo toimepanemisel ei kasutatud ja veri võis sattuda nendele kööginugadele hiljem, s.o pärast noaga löömist, mil R.K. veel mitu tundi köögis toimetas enne, kui ta haiglasse viidi. On tõenäoline, et peale nende ümaraotsaliste lauanugade oli selles majapidamises ka mõni teravaotsaline lõikenuga, millega vigastus põhjustati, mida aga ei leitud või ka ei otsitud. Seega ei sobitu R.K. ütlused kukkumisest ümaraotsalise lauanoaga ka selles aspektis eksperdi poolt arvatuga. Maakohus nõustus selleski küsimuses eksperdi seisukohaga, kuivõrd ka eriteadmisi mitteomavale isikule tundub versioon kukkumisest ja eluohtliku tervisekahjustuse saamisest ümaraotsalise lauanoa otsa kukkumisel eluliselt mitteusutav. 3.
5. 28.10.2018 õhtul tehti sündmuskohalt häirekeskusele viis telefonikõnet. Neist kolmes (kell 18.11, 22.13 ja 22.27) teatab R.K. muuhulgas, et naine on teda noaga löönud. Viimases kõnes on rääkinud ka D. Lutsar ja küsimusele - kas te ründasite oma meest noaga - on ta vastanud jaatavalt. Lisaks kummutavad häirekeskusele tehtud kõnede salvestused kannatanu ja süüdistatava maakohtus esitatud väited, et mingit tüli sel õhtul nende vahel polnud. Salvestistest nähtub, et kõnede ajal süüdistatav ja kannatanu sõimlevad ning tülitsevad omavahel. D. Lutsar räägib korduvalt ka lõhutud riietest ja katkistest kätest. On tähelepanuväärne, et lisaks sel õhtul tehtud kõnedele, on R.K. ka 23.01.2019 oma järjekordses kõnes häirekeskusele teatanud, et naine on teda mingi aeg tagasi noaga rindu löönud. Politsei menetluse infosüsteemist nähtuvalt on R.K. ja D. Lutsar aastaid koos alkoholi kuritarvitanud, korduvalt on esinenud vägivaldseid tülisid. Maakohus pidas süüdistatava ja kannatanu poolt telefonikõnedes häirekeskusele avaldatut oluliseks tõendiks süüdistatava ja kannatanu kohtus antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel, 3 aga ka D. Lutsari tegevuses

§ 118

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu tuvastamisel. Maakohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga, millest koostoimes kohtuarstliku ekspertiisi akti ja ka teiste maakohtu poolt uuritud ülalnimetatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et D. Lutsar omavahelise tüli käigus lõi R.K. t noaga rindkeresse ja põhjustas viimasele eluohtliku tervisekahjustuse. Maakohus rõhutas, et just seda on D. Lutsar häirekeskuse poolt temale esitatud otsesele küsimusele vastates ka selgelt tunnistanud. 3.

1. Maakohus ei nõustunud kaitsja arvamusega, et R.K. väited kõnedes häirekeskusele noaga löömise kohta pole usaldusväärsed. Kaitsja põhjendab oma väidet asjaoluga, et esimene politseipatrull ei tuvastanud sündmuskohal mingeid vägivallateo tunnuseid, vaatamata sellele, et eelnevalt oli R.K. häirekeskusele juba ühel korral teada andnud, et naine teda noaga lõikas. Maakohtu arvates on esimese politseipatrulliga seonduv küll segadust tekitav, kuid kõiki asjaolusid tervikuna hinnates siiski mõistetav. Maakohtu hinnangul jättis esimene sündmuskohal käinud politseipatrull (kell 18.51) väljakutses nimetatud asjaolud sisuliselt kontrollimata. Rahulduti sellega, et kõik olid rahulikud ja rõõmsad ning R.K. kinnitas, et kõik on korras. Patrullipolitseinik T.T. e ütlustest nähtub, et ta isegi ei mäleta, kas väidetavast noaga löömisest juttu tehti. Seda vaatamata asjaolule, et häirekeskuselt saadud informatsioon oli küll segane aga kell 18.11 tehtud telefonikõnes oli R.K. muu hulgas avaldanud, et naine lõikas teda noaga. Politseiametnikud jätsid tuvastamata ka sündmuskohal väidetavalt viibinud võõra mehe isiku, samas puuduvad kriminaalasjas hiljem kogutud tõendites vähimadki vihjed selle kohta, et see isik oleks olnud seotud toimepandud kuriteoga. Maakohus ei saanud esimesele politseipatrullile ette heita sündmuskohal verejälgede mittemärkamist, kuna need võisid tekkida hiljem (kuni 22.41, mil jõudis kohale teine patrull ja kiirabi). Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et vereplekke ja määrdumisi oli mitmes kohas, nähtub sündmuskohal tehtud fotodest, et tegemist on siiski üksikute plekkide, tilkade ja määrdumistega. Kohese adekvaatse hinnangu andmist juhtunule segas ilmselt ka asjaolu, et nii politseiametnike ütlustest kui ka meditsiinidokumentidest nähtuvalt oli R.K. vaatamata eluohtlikule haavale nii sündmuskohal kui ka hiljem Rakvere Haiglas väliselt heas seisus, verd tuli haavast vähe, mees liikus ise, kõneles häirekeskusega, tülitses jätkuvalt D. Lutsariga, keeldus ravist. 3.
2. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks R.K. ütlusi selle kohta, et teatades häirekeskusele noaga löömisest, tahtis ta elukaaslasele näidata, kuidas inimesed, antud juhul siis D. Lutsar, võib ilmaasjata vangi sattuda. R.K. maakohtus antud ütlustest nähtub, et vaatamata sagedastele tülidele saavad nad D. Lutsariga hästi läbi. Kohtulgi on D. Lutsari ja R.K. ütluste ning nende elu kohta politsei andmebaasides talletatu põhjal jäänud mulje, et nad on omavahel sõltuvussuhtes. Esineb küll mõlemapoolset alkoholijoobest tingitud vägivaldset käitumist, kuid sellele järgneb leppimine. Eelneva taustal pole usutav, et R.K. oma pikaajalise elukaaslase sellise plaaniga vangi tahtis saata. 3.
3. Lüües kannatanut noaga rindkeresse, s.o elutähtsate organite piirkonda, sai D. Lutsar aru, et põhjustab sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja vähemalt möönis sellise tagajärje saabumist. Maakohtu hinnangul pani D. Lutsar teo toime otsese tahtlusega. 3.
4. D. Lutsari tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
5. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. D. Lutsari tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. D. Lutsar on varem kohtu poolt karistamata. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nii süüdistatav kui kannatanu olid alkoholijoobes, mis ilmselt kahandas nende võimet anda tõeseid ütlusi kuriteost 4 ja sellele eelnenud tülist. Vaatamata sellele saab häirekeskusele tehtud kõnesalvestitest teha järelduse, et süüdistatav ja kannatanu kuriteoeelselt ning ka pärast seda tülitsesid ja sõimlesid. Maakohtu hinnangul on kuriteoni viinud tüli tekkimisel oluline roll ka kannatanul, tõendamist on leidnud D. Lutsari käte kriimustamine ja riiete lõhkumine R.K. poolt. Vastastikuste tülide kohta on hulgaliselt viiteid politsei menetluse infosüsteemis. R.K. on tunnistanud, et on ka kohtu poolt karistatud D. Lutsari kehalise väärkohtlemise eest. D. Lutsari näol on tegemist elu hammasrataste vahele jäänud naisterahvaga, kes ei saa oma vanuse, viletsa tervise ja ennekõike tõsise alkoholisõltuvuse tõttu korralikult hakkama oma eluga ega ka oma lähisuhtega R.K. ga. Tegemist on vägivaldsest suhtest sõltuvuses oleva isikuga, kes ise ennast aidata ei suuda ja kes mingil tingimusel ei taha sellest suhtest väljuda. Paradoksaalsel moel on D. Lutsari poolt toimepandud kuriteol tema tahtest sõltumatult ka üks positiivne tagajärg. R.K. ütlustest ja meditsiinidokumentidest nähtuvalt avastati noahaava ravimise käigus R.K. l pahaloomuline kasvaja kopsus, mis edukalt eemaldati. Eelnevat ei saa küll karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuid maakohtu arvates vääris see siin tõe huvides siiski ära märkimist. D. Lutsarit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni miinimummääras. Kuriteo tehiolusid ja D. Lutsari isikuomadusi arvestades pidas maakohus põhjendatuks karistuse kohaldamist tingimisi

§ 74ja § 75 sätteid kohaldades.

Maakohtu hinnangul on vajalikud kriminaalhooldus ja käitumiskontroll, seda ennekõike sel põhjusel, et isik vajab abi oma käitumise ja alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmiseks ning igapäevaseks toimetulekuks. Eelnevast tulenevalt pidas maakohus vajalikuks D. Lutsari suhtes alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist, tema ravile allutamiseks ja sotsiaalprogrammides osalemist, samuti tema koostööd kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega. 5. 25.08.2020 tegi maakohus määruse, parandades kohtuotsuse resolutiivosa. Otsusest oli välja jäänud lõik D. Lutsari eelvangistuses viibitud aja arvestamisest karistusaja hulka, määrusega lisas kohus otsusele järgneva lõigu: „

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2018-30.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning Damara Lutsaril jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.“ Käesolevas otsuse terviktekstis on nimetatud lõik otsuse resolutiivosale lisatud. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

1. Viru Maakohtu 16.06.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D. Lutsari kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu otsuse D. Lutsari süüditunnistamises ja karistamises ning mõista D. Lutsar õigeks. 6.
2. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed ning need on kummutatud teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistatava ja kannatanu ütluste mõningane vastuolulisus on seletatav sellega, et mõlemad olid tarvitanud alkoholi. See asjaolu ei tee nende ütlusi veel mitteusaldusväärseteks. 6.
3. Ekspert on väitnud, et on äärmiselt vähetõenäoline, et isik kukkus noa otsa ja vigastas ennast, kuid see ei välista noa otsa kukkumist. Igal juhul jääb kahtlus, seda enam, et nuga, millega väidetavalt löödi või mille otsa kukuti, ei ole leitud ega otsitud. Puudub kuriteo toimepanemise vahend. Maakohus on teinud oletuslikke järeldusi kuriteo toimepanemise vahendi kohta. 6.
4. Maakohus on pannud suurt rõhku telefonikõnedele. Apellandi arvates tuleb ka kõnede puhul arvestada sellega, et nii süüdistatav kui ka kannatanu olid tarvitanud alkoholi. 5 Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et nii süüdistatav kui kannatanu on helistanud väga paljudel kordadel häirekeskusesse ühise alkoholi tarvitamise käigus ning nende poolt edasiantud infosse ei suhtutud enam tõsiselt. Ka siin on maakohus teinud oletuslikke järeldusi ja asunud seisukohale, et seekord on süüdistatava ja kannatanu poolt häirekeskusele öeldu absoluutne tõde. 6.
5. Apellant on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad objektiivsed ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et D. Lutsar lõi noaga kannatanu R.K. t. On olemas küll teatud kahtlused, kuid teatavasti kõik kahtlused tõlgendatakse kohtualuse kasuks. Ainuüksi kahtluste põhjal ei saa isikut süüdi mõista.
6. Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.09.
7. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16.06.2020 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Puudub alus süüdistatav D. Lutsari õigeksmõistmiseks.
9. Ringkonnakohus nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata üle esimese astme kohtu otsuse põhistusi kogu ulatuses. Apellatsioonis korratakse üle maakohtule esitatud seisukohad ning nende osas on maakohus seisukoha suuresti võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja peab vajalikuks välja tuua üksnes olulisima. Siinkohal tuleb taaskord korrata, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).
10. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks vastata kaitsja väitele, et kriminaalasjas on üksnes kahtlused ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, järgmist. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus ei nõustu asjas esinevate väidetavate kahtlustega, ei tähenda, et igasugused kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Nii tuleneb ka Riigikohtu praktikast kriminaalasjas nr 1-18-86 punktis 58, et olukorras, kus kohus saaks lugeda väited tõsiselt võetavaks ja neid poleks võimalik veenvalt kummutada, olekski järgmise sammuna vajalik rakendada KrMS § 7 lg-s 3 sisalduvat in dubio pro reo– põhimõtet ning teha sellest lähtudes õigeksmõistev otsus. Samas on Riigikohus korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (RKKKo asjas nr 3-1-1-8-10, p 8 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19) See, et maakohtu käsitlus ei lange kokku süüdistatava kaitsja kaitsetaktikaga, ei tähenda, et esineks kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 6
11. Kaitsja pöörab ülemääraselt rõhku asjaolule, et konkreetset nuga, mille otsa R.K. kukkus, ei ole leitud, mistõttu puuduvad kaitsja hinnangul usaldusväärsed tõendid järelduseks, et D. Lutsar lõi noaga R.K. t. Nuga füüsilisel kujul oleks vaid üks tõend kogumis, kuid KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Samas pole kohtupraktikas harvad juhtumid, kus kuriteoriista või kuriteo toimepanemise vahendit ei leita, kuid see ei tähenda, et tõendite kogumis hindamise tulemusena oleks välistatud süüdimõistva otsuse tegemine. Ka on maakohus nimetatud asjaolu otsuses käsitlenud ja välja toonud, et kuigi kuriteo toimepanemise vahendit ei leitud või ei otsitud, ei tähenda seda, et D. Lutsar ei tekitanud R.K. le vigastusi noaga. Nii on selline sündmuste käik leidnud kinnitust ka ekspertiisiga, häirekeskusele tehtud kõnedega kui ka üldteada asjaoluga, et ümara noaga kannatanul esinenud vigastusi ei ole võimalik tekitada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu väljatooduga, ei pea kohtukolleegium vajalikuks selle siinkohal ülekordamist. Maakohtu menetluse ajaga võrreldes ei ole kaitsja välja toonud uusi argumente.
12. Ka on maakohus põhjalikult käsitlenud kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsust ning maakohtu järeldusi ei lükka ümber apellatsioonis toodud üldsõnalised väited, et süüdistatava ja kannatanu ütluste mõningased vastuolud on olnud seotud tarvitatud alkoholiga, mida maakohus samuti arvestas. Mõningaid vastuolusid võib tõesti põhjustada tarvitatud alkohol, kuid nimetatud ütlused on diametraalselt vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega seoses vigastuste tekitamisega. Süüdistatav ei ole kuidagi osanud põhjendada, miks esineb vastuolu tema kohtueelses ning kohtumenetluses antud ütluste vahel. Ka maakohus on arvestanud alkoholi seotust ütluste andmisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et tegemist oli lähisuhtevägivallaga ehk kannatanu ja süüdistatav olid toimunud sündmuse ajal elukaaslased. Lähisuhtevägivalla psühholoogias ei ole midagi kummastavat, et pärast toimepandud tegu või selle tõsidusest arusaamist püüavad osalised pisendada teo raskust või säästa teist osapoolt vastutusest. Samuti on maakohus analüüsinud süüdistatava ja kannatanu suhteid ning põhjendanud osaliste käitumist sõltuvussuhtega.
13. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga osas, et maakohus on liigselt rõhku pannud häirekeskusele tehtud kõnedele, mis on tehtud alkoholijoobes. Eelduslikult peab kaitsja silmas, et ka häirekeskusesse tehtud kõnede sisusse ei suhtunud ametnikud enam tõsiselt. Ka selles osas on maakohus juba seisukoha kujundanud, sest kaitsja on esinenud maakohtus selle sama argumendiga, ning välja toonud, et kaitsjaga selles osas nõustuda ei saa. Nii on maakohus käsitlenud, et süüdistatav ja kannatanu on häirekeskusele teinud küll mitmeid kõnesid, kuid ühele kõnele politsei poolt leebem reageerimine ei tähenda seda, et häirekeskusele tehtud kõnesid ei saaks pidada usaldusväärseks tõendiks. On tõsi, et süüdistatava ja kannatanu vahel on toimunud ühise alkoholi tarvitamise käigus mitmeid konflikte, mille tõttu on nähtavad ka politsei infosüsteemist menetlused, kuid vaatamata sellele on politsei pärast esimest väljakutset sõitnud sündmuskohale ning mingeid vägivalla tunnuseid ei tuvastanud. Maakohus on tuvastanud, et politseipatrull on jätnud asjaolud kontrollimata ning on üritatud saada asjaga ühele poole kannatanu üldsõnalise kinnitusega, et kõik on korras. Samuti ei saa öelda, et edastatud infosse ei suhtutud tõsiselt, sest vaatamata väljakutsete korduvusele käis ka politsei kohal siiski korduvalt,.
14. Süüdistatav D. Lutsari riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas apellatsioonmenetluses riigi õigusabi tasutaotluse. 7 04.09.2020 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 27 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele 52 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtu otsusega tutvumisele, küll arvestades apellatsiooni mahtu, selles üle korratud maakohtu seisukohti ning süüdistust ja et sisulisi seisukohti on üksnes pool lehekülge, et nimetatud seisukohad on kaitsja tõstatanud juba maakohtu menetluses, on põhjendatud rahuldada taotlus apellatsiooni koostamise ning esitamise eest 30 minuti ulatuses. Kokku kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 62,40 eurot, sh käibemaks 10,40 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 62,40 eurot süüdistatav D. Lutsari kanda.
15. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
16. juuni 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 8 Erkki Hirsnik