← Eesti

1-19-4559/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2020 Kohtuasja number 1-19-4559 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi süüdimõistetu Tauno Tederi (isikukood 38502166520) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. septembri 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Tauno Teder Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. septembri 2020 määrus muutmata ja Tauno Tederi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuli 2019 otsusega tunnistati Tauno Teder süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks aasta vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. 28 päeva vangistust pidi T. Teder kandma ära kohe. Ülejäänud 11 kuud vangistust jäeti 2 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega kohaldades KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. T. Tederit kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks pandi T. Tederile KarS § 75 lg 4 alusel kaks kohustustust. Esiteks pidi T. Teder riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames minema alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Teiseks pidi T. Teder hakkama käima regulaarselt andmas alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriini (CDT) laboratoorseid vereanalüüse, kinnitamaks, et ta ei liigtarvita alkoholi. Kuue kuu pärast peab CDT-näit olema väiksem kui 1,3%.
  6. Viidatud 28 päevase vangistuse kandis T. Teder ära:
  7. septembrist kuni
  8. oktoobrini
  11. märtsil 2020 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T. Tederi karistus täitmisele. Seda seetõttu, et vereanalüüsi näidud ei olnud normi piires ja et T. Teder ei esitanud kriminaalhooldajale oma pangakonto väljavõtet.
  12. Tartu Maakohtu
  13. aprilli 2020 määrusega jäeti vangistuse täitmisele pööramise taotlus rahuldamata. On tõsi, et vereanalüüsid polnud normi piires. Ka T. Teder ise tunnistas, et ta korra alkoholiga libastus. Samuti tunnistas T. Teder, et ta ei esitanud kriminaalhooldajale oma pangakonto väljavõtet: tal ei olnud 4 eurot, et seda väljavõtet teha lasta. T. Teder on ilmselt alkoholisõltlane. Sellest hoolimata on ta proovinud oma eluga järje peale saada: ta on käinud pidevalt korrektselt kriminaalhooldaja juures, lasknud teha vereanalüüse ja asunud tööle. Seetõttu oleks T. Tederi vanglasse saatmine ebaproportsionaalne, mistõttu tuleb jätta rikkumised sanktsioneerimata.
  14. Teise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja
  15. juulil
  16. Selles palutakse T. Tederil keelata alkoholi tarvitamine. Seda seepärast, et T. Teder ei läinud vereanalüüsi andma. Küll aga on süüdimõistetu võtnud ette samme oma alkoholi tarvitamise piiramiseks ja seepärast oleks vastav keeld eesmärgipärane.
  17. Selle taotluse Tartu Maakohus oma
  18. juuli 2020 määrusega rahuldas. Kohus leidis, et T. Teder tõepoolest ei käinud
  19. mail 2020 vereproovi andmas. T. Tederi väitel ei teinud ta seda raha puudumise tõttu. Ühtlasi selgitas T. Teder, et ta tarvitas alkoholi, sest ei saanud muidu magada. Majanduslike vahendite puudumine ei ole mõjuv põhjus mingi kohustuse täitmata jätmiseks. Ebasoodne on seegi, et T. Teder on jätkanud alkoholi tarvitamist. T. Teder aga on võtnud ette samme alkoholist loobumiseks: ta lasi hiljuti teha depoosüsti. Seetõttu tuleb T. Tederile anda veel üks võimalus vabadusse jäämiseks, küll aga tuleb T. Tederil keelata alkoholi tarvitamine.
  21. septembril 2020 esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule järjekordse erakorralise ettekanne. Selles palutakse pöörata T. Tederi vangistus täitmisele. T. Teder pani toime kolm rikkumist. Esiteks ei andnud T. Teder vereanalüüsi õigeaegselt ja kui ta selle hilinenult
  22. juulil 2020 andis, ei püsinud ta CDT-näiduga normi piires. Teiseks ei allunud süüdimõistetu
  23. augustil 2020 kriminaalhooldaja kontrollile. Kolmandaks eksis T. Teder
  24. augustil 2020 alkoholi tarvitamise keelu vastu.
  25. Kohus pööras
  26. septembril 2020 T. Tederi vangistuse täitmisele, märkides järgmist.
  27. T. Teder pidi vereanalüüsi andma
  28. juulil 2020, ent andis selle
  29. juulil
  30. T. Tederi selgituste kohaselt polnud tal
  31. juulil 2020 analüüsi jaoks raha. Rahaliste vahendite puudumine on inimlikult mõistetav, ent ei õigusta rikkumist. Pealegi on T. Teder jätnud vereproovi raha puudumise tõttu korrektselt andmata varemgi. Süüdimõistetu teadis karistuskokkulepet sõlmides, et vereproovid on tasulised.
  32. juulil 2020 antud vereproovi järgi oli CDT-näit 1,5%. Seega ületas see kokkuleppes ja otsuses paika pandud 1,3% määra. Vereanalüüsi kohta tehtud dokumendi järgi on aga kriitiline näit mitte 1,3%, vaid 1,7%. See on seletatav sellega, et 1,3% on määraks Synlab Eesti OÜ laborites. T. Teder aga ei teinud
  33. juuli 2020 vereanalüüsi Synlab Eesti OÜ-s. Seega ei saa otsuses paika pandud 1,3% määrast juhinduda. T. Tederi väitel ei tarvitanud ta pooleteist kuu jooksul enne vereproovi tegemist üldse alkoholi. Et CDT-näit jääb alla 1,7%, võib süüdimõistetut uskuda. 2

(5)
  2. august 2020 tahtsid kriminaalhooldajad Lauri Kasak ja Christina Jõesaar kontrollida, kas T. Teder järgib alkoholi tarvitamise keeldu. T. Tederit kodus ei olnud. T. Tederi telefonile vastas T. Tederi elukaaslane, kes oli hääle järgi joobes ning väitis, et T. Tederit kodus ei ole ning et T. Teder oli telefoni koju jätnud. Mõni aeg hiljem helistas T. Teder kriminaalhooldajale ise ja väitis, et on Võrus, kuid täpset asukohta ei ütle, sest on haige ega ole nõus kellegagi kohtuma. Samuti väitis T. Teder, et tal ei ole alkoholi tarvitamise keeldu. Ca tund pärast seda helistas T. Teder kriminaalhooldajale uuesti ja rääkis, et läheb kalale, kuid sel päeval ei ole ta nõus kriminaalhooldajaga kohtuma – võib-olla järgmisel päeval. Kriminaalhooldusseaduse § 261 kohaselt võib kriminaalhooldaja kontrollida, kas alkoholi tarvitamise keelule allutatu seda keeldu järgib; kui hooldusalune sellest kontrollist keeldub, on tegemist kontrollile mitte allumisega. Niisiis rikkus T. Teder kontrollile allumise kohustust. Seda tegi ta tahtlikult. Mingit mõjuvat põhjust tal selleks polnud. Väidetavat haigust pole T. Teder tõendanud. Pealegi ütles T. Teder sedagi, et ta käis kalal. On ilmne, et see pole rikkumist vabandav mõjuv põhjus.
  4. augustil 2020 kell 19.58 mõõtis kriminaalhooldaja T. Tederi elukohas T. Tederil 0,5 mg/l joobe. T. Tederi suust tuli alkoholilõhna, T. Tederi reaktsioon oli häiritud, tema kõne oli aeglane kõne, viimase 24 tunni sündmusi ta ei mäletanud, tal olid kerged tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ja ta oli apaatne ning unine. T. Tederi väitel tarbis ta hambavalu tõttu paar purki „tsinni“. Niisiis rikkus T. Teder alkoholi tarvitamise keeldu ja tegi seda tahtlikult. Väidetav hambavalu seda rikkumist ei õigusta: hambaid ei ravita alkoholiga.
  5. Seega on T. Teder jätnud katseaja kestel kolm korda kokkulepitud ajal vereanalüüsi andmata, korduvalt on tema CDT-näit ületanud normi piiri, kahel korral ei allunud T. Teder ametniku kontrollile ning korra rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu. T. Tederile on mitu korda vastu tuldud. Sellest hoolimata ei ole T. Teder ilmselgelt mõistnud kõigi käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust ning alkoholi tarvitamise keeldu on hooldusalune senise katseaja vältel suhtunud pealiskaudselt. Ka alkoholivastase süsti tegemine ja programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine ei ole ära hoidnud alkoholi tarvitamist. Lisaks on T. Teder hakanud ametnikele dikteerima, millal ta on nõus alluma nende kontrollile ning andma vereanalüüse. See näitab, et T. Teder suhtub kontrollile allumise ja vereanalüüside andmise kohustusse ükskõikselt. T. Tederi korduvad rikkumised tingivad tema vangistuse täitmisele pööramise.
  6. Maakohtu määruse peale esitas
  7. oktoobril 2020 määruskaebuse T. Teder, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma katseaega aasta võrra pikendada. T. Tederi väitel on ta asunud paranemise teele. Tal on tervisega tõsiseid probleeme: tal esinevad südame rütmihäired. Kriminaalhooldaja pole teda abistanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. T. Tederi vangistuse täitmisele pööramine on õige.
  9. Kui vangistusega karistatava inimese süü ei ole sedavõrd suur, et ta peab igal juhul vangistuse täies mahus ära kandma, on vangistuse vormi valimisel määrava tähtsusega uute kuritegude oht. Kui selline oht pole ülearu kõrge, on põhjendatud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine. Kui retsidiivsusoht on inimese vabadusse jätmiseks piisavalt madal, aga samas mitte väga madal, peaks vabadusse jäetavale inimesele seadma KarS § 74 järgse käitumiskontrolli. Sellisel juhul hoiab kriminaalhooldaja süüdimõistetul silma peal ja saab vajadusel sekkuda hoidmaks inimest õigel teel – või pöörduda mingites rikkumistes avalduva retsidiivsusriski suurenemise tõttu kohtu poole, et viimane kõrgenenud riskile reageeriks (nt isiku vangistust täitmisele pöörates). Praegu leidiski T. Tederi süüdi mõistnud kohus, et T. Tederi süü pole sedavõrd suur, et ta peaks terve vangistuse ära kandma. Samuti 3
(5)leidis kohus, et T. Tederi uue kuriteo risk on mõõdukas (keskmine): see ei tingi küll tema vanglasse saatmist, aga nõuab kriminaalhooldaja järelevalvet.
  1. T. Tederi karistust mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest silmas pidades on ilmne, et T. Tederi retsidiivsusrisk tuleneb alkoholist: T. Teder võib alkoholi tarvitamise korral uuesti purjuspäi sõidukit juhtima hakata.
  2. Niisugust ohtu paistab olevat pidanud silmas ka otsuse teinud kohus. Esiteks saadeti T. Teder alkoholi tarvitamise häire diagnoosimisele. Teiseks pandi talle kohustus hakata andma vereproove, mis pidid näitama, kas T. Teder liigtarvitab alkoholi. Viimane kohustus on siiski problemaatiline. Esiteks võiks sellisel juhul olla selgelt kirjas, et süüdimõistetul on keelatud alkoholi liigtarvitamine. Vastasel juhul võibki olla tulemuseks see, et rikkumiseks peetakse „mitte püsimist lubatava CDT-määra piires“ – nagu praegu erakorralises ettekandes leitakse. See aga ei saa mitte kuidagi õige olla: inimesele ei saa rikkumisena heita ette seda, et tema kehas on mingi bioloogiline näit selline, nagu ta mingil põhjusel olla ei tohi. Ette saab ikkagi heita vaid mingit tegu (tegevuse või tegevusetuse vormis). Ainuke legitiimne etteheide saaks sellises olukorras olla – nagu öeldud – alkoholi liigtarvitamine. Siiski on problemaatiline ka alkoholi liigtarvitamise keelamine ja inimesele selle keelu kontrollimiseks CDT-analüüsi tegemise kohustuse asetamine. Nimelt nähtub teaduskirjandusest, et ainuüksi vereanalüüsi abil alkoholi (liig)tarvitamist kindlaks teha ei saa, sest analüüsitulemused võivad osutuda valeks inimese tervise, kaalu, soo või rassi tõttu
  3. Kuni ei ole läbi mõeldud, kuidas teha teaduslikult korrektsel moel kindlaks, kas sellise liigkõrge CDT-näiduga inimene, kes eitab alkoholi tarvitamist, liigkõrge CDT-näit on ikkagi tingitud alkoholi tarbimisest või millestki muust, ei saa tulenevalt in dubio pro reo-põhimõttest üksnes CDT-näidu alusel alkoholi (liig)tarvitamist tuvastada. Lisaks võib CDT-näiduga seoses tekkida ka praktilisi probleeme, nagu näitab ka praegune asi: üks äriühing on pidanud problemaatiliseks näitu 1,3% (mis kirjutati ka kokkuleppesse ja kohtuotsusesse), ent teine leiab, et kriitiline on alles määr 1,7%. Päris probleemituks ei saa pidada ka seda, et inimene võidakse saata vanglasse seetõttu, et tal ei ole vereproovi (õigeaegseks) tegemiseks raha. Kokkuleppemenetlus toimub küll süüdistatava nõusolekul, ent on selge, et süüdistatav võib olla tõsise surve all: kui ta mingi tingimusega ei nõustu, võib ta sattuda vanglasse. Seepärast võib olla problemaatiline see, kui kellelegi asetatakse kokkuleppemenetluses selline (rahaline) kohustus, mida ta ei suuda täita.
  4. Eelöeldu siiski T. Tederit vangistusest ei päästa. T. Tederile heidetakse ette muudki kui vereproovidega seonduvat. Nii on T. Teder hoidunud kõrvale kriminaalhooldaja kontrollist. Eriti selge oli see
  5. augustil
  6. Eeskätt aga on ikkagi oluline alkoholi puudutav: olgu meelde tuletatud, et korduvalt purjuspäi sõidukit juhtinud T. Tederi sugugi mitte madal uute kuritegude oht tuleneb alkoholist. T. Teder tunnistas juba kahe esimese erakorralise ettekande menetlemisel, et ta tarvitas alkoholi. Tõsi, sel ajal ei olnud T. Tederile veel üheselt arusaadavat alkoholi tarvitamise keeldu seatud. Ometigi tuleb selle teadmise najal tõdeda, et T. Teder jätkas vähemasti sarnast elu sellega, mis päädis kuritegudega. Sama juhtus ka pärast seda, kui T. Tederile alkoholi tarvitamise keeld seati: T. Teder jätkas alkoholi joomist. Pole mingit alust arvata, et edaspidi saab olema teisiti. Olgu meelde tuletatud, et midagi ei muutnud ka depoosüst, mille T. Teder omale suvel teha lasi. Seda arvestades poleks mingit mõtet katseaja pikendamisel: T. Teder jätkaks alkoholi tarvitamist niikuinii. Pidades silmas alkoholist lähtuva retsidiivsusriski tõsidust (vt üleval), ei oleks see kuidagi aktsepteeritav, mistõttu peab T. Teder minema vanglasse. 1 Vt nt Fagan et al. BMC Gastroenterology 2014, 14:
  7. Diagnostic sensitivity of carbohydrate deficient transferrin in heavy drinkers; Ridinger et al. Experimental and Molecular Pathology 92
(2012)50–
  1. Analysis of carbohydrate de-ficient transferrin serum levels during abstinence; Beck. Klinische und rechtliche Aspekte einer Abstinenzkontrolle unter besonderer Berücksichtigung kontinuierlicher transdermaler Alkoholmessung, lk 4–5, kättesaadav http://publikationen.ub.uni-frankfurt.de/frontdoor/index/index/year/2013/docId/
  2. 4
(5)
  1. Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. septembri 2020 määruse muutmata ja T. Tederi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.