← Eesti

2-20-14973/8

Obsah (9)§ 430§ 432§ 630§ 4§ 428§ 150§ 661§ 172§ 168

2-20-14973 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Tsiviilasja number 2-20-14973 Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaselts TREF Nord ava

§ 430

lg 5) ja (ii) menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 1.10.

Pooled paluvad tagastada võlausaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, ning võlausaldaja tasutud tagatis summas 1500 eurot ülekanded teinud isikule ja samale pangaarvele. 1.11. Pooled lühendavad vastavalt

§ 630

lõikes 2 ja §-s 659 sätestatule määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ja määravad tähtajaks ühe päeva alates määruse tegemisest. 1.12. Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus algusega Harju Maakohtus. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud ka juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Jätta K. S. suhtes ajutine haldur nimetamata, pankrot välja kuulutamata ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. Tagastada võlausaldajale pool pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 150 eurot, ning kanda see TREF NORD AS arvelduskontole nr EExxx. Tagastada võlausaldajale ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit, s.o. 1500 eurot, ning kanda see TREF NORD AS arvelduskontole nr EExxx. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. 2

(5)2-20-14973 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe
(1)päeva jooksul alates kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud
  1. Aktsiaselts TREF Nord esitas 13.10.2020 Harju Maakohtule avalduse K. S. pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt allkirjastas võlgnik
  2. detsembril
  3. a võlatunnistuse, milles võttis endale kohustuse tasuda kahes osas ning hiljemalt
  4. detsembriks
  5. a võlausaldajale kokku 43 540,53 eurot. Võlgnik ei ole siiani hoolimata korduvatest meeldetuletusest ja suhtlusest võlgnevust (kasvõi osaliselt) tasunud. Koos intressi- ja viivisenõudega on võlausaldajal kokku võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 50 333,15 eurot. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul ka kolmandate isikute ees võlgnevusi vähemalt 7040 – 28 800 euro ulatuses. Võlausaldajale teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille alusel saaks ta endal lasuvaid kohustusi täita. Võlgnevused on täitmata olnud juba pikka aega – suurem osa võlgnevusi on võlgnikul tasumata juba alates
  6. aastast ning mõne kuu pärast on avaldaja ees kohustus täitmata juba kaks aastat. Võlausaldaja on edastanud võlgnikule pankrotihoiatuse
  7. septembril
  8. Võlausaldaja palub võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
  9. Kohus võttis 19.10.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 23.10.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 27.10.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule, kohustada teda esitama avalduse suhtes vastus ning pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 24.11.2020 kell 10.
  11. Võlausaldaja ja võlgnik esitasid 23.11.2020 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning pankrotiavalduse menetlus lõpetada.
  12. Kohus tegi 25.11.2020 määruse, millega määras kinnitada võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud kompromiss; jätta võlgniku suhtes ajutine haldur nimetamata, pankrot välja kuulutamata ja lõpetada tsiviilasjas menetlus; tagastada võlausaldajale pool pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit; jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 27.11.2020 esitas võlausaldaja kohtule 25.11.2020 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt jäi kohtul ekslikult kompromissimääruse resolutsiooni punktist 1.3 aga välja kompromissilepingu lisad 1 ja 2, mis on samuti kompromissi lahutamatuteks osadeks. Võlausaldaja palus rahuldada määruskaebus; tühistada maakohtu
  13. novembri
  14. a kohtumäärus; teha uus määrus, millega rahuldada poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ning kinnitada kompromiss täies ulatuses; jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud võlgniku kanda.
  15. Harju Maakohus tegi 30.11.2020 määruse, millega rahuldas võlausaldaja Aktsiaselts TREF Nord 27.11.2020 esitatud määruskaebuse Harju Maakohtu 25.11.2020 kohtumäärusele ning tühistas Harju Maakohtu 25.11.2020 kompromissi kinnitamise kohtumääruse. Kohtumääruse põhjendused
  16. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 3
(5)2-20-14973 Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta käivaid erisusi. 7.

§ 4

lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 9. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lg 2 esimese lause kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. PankrS § 15 lg 3 p 7 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et kuigi PankrS § 178 lg 2 kohaselt on kompromiss pankrotimenetluses võimalik pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole see füüsilisest isikust võlgniku puhul, juhul kui sellega on võimalik vältida tema pankrotti, välistatud ka pankrotiavalduse läbivaatamise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromissi on võimalik ka pankrotiavalduse menetluses kinnitada. Kohus leiab, et võlausaldaja ja võlgniku vaheline kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele. Kui võlgnik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

  1. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus seoses kompromissi kinnitamisega pankrotiavalduse menetluse, jätab võlgniku suhtes ajutise halduri nimetamata ning pankroti välja kuulutamata.
  2. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb võlausaldaja poole menetluses tasutud riigilõivu ning ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidi tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati 4

(5)2-20-14973 oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. PankrS § 11 lg 2 kohaselt deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu ja deposiidi tagastamiseks kuulub rahuldamisele. 12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromisslepingu pooled on soovinud vähendada määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale. Sellest tulenevalt kohus lühendab määruskaebuse esitamise õigust ühele

(1)päevale. 13.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.