Obsah (7)

§ 16§ 20§ 635§ 108§ 637§ 638§ 113

2-19-125457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusliik Pärnu Maakohus Eve Grass

§ 16

lg 1 järgi on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus on

§ 20

lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et poolte vahel oli alates 05.09.2019.a sõlmitud leping kostjale Saunamaja kilbi ehitamiseks ja paigaldamiseks 05.09.2019.a hinnapakkumises toodud tingimustel. 11. Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna

§ 635

lg 1 tähenduses.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega sõlmiti poolte vahel 05.09.2019.a töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale ehitama ja paigaldama saunamaja elektrikilbi ning kostja kohustus maksma teostatud tööde eest tasu. 12. Poolte esile toodud asjaoludest nähtuvalt on kohtu hinnangul hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue

§ 108

lg 1 alusel, mitte kahju hüvitamise nõue, nagu kostja on märkinud.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 13.

§ 637lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Vastavalt

§ 637

lg-le 4 kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tuvastada, kas kostjal on kohustus hageja arve tasuda, tuleb hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Seega analüüsib kohus järgnevalt, kas käesoleval juhul saab lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks.

§ 638

teise lause alusel töö vastuvõetuks lugemise eeldusena tuleb hagejal tõendada seda, et kostja on alusetult keeldunud tööd vastu 6 2-19-125457 võtmast, ehk seda, et töövõtja on pakkunud kostjale tööd vastuvõtmiseks, andes kostjale selleks mõistliku aja ja vaatamata sellele ei ole kostja tehtud töid vastu võtnud. Hinnates esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et poolte vahel puudus kindel kokkulepe töö valmimise aja suhtes. 02.09.2019.a, mis oli esmaspäevane päev, on hageja sõnumite vahetamisel kostjalt küsinud, mis ajavahemiku jooksul kostja soovib tööde teostamist, millele kostja vastas umbmääraselt, et päris täna homme ei ole vaja aga lähi nädalal võiks ära teha. Seevastu enne hinnapakkumise saamist lepingueelsetel läbirääkimistel märkis kostja, et hinna teada saamisega ei ole kiiret. Kuivõrd kohtu hinnangul sõlmiti leping alles pakkumusele nõustumise saamisega neljapäeval 05.09.2019.a, siis kostja seisukoht sellest, et tal tekkis õiguspärane ootus, et tööd saavad hageja poolt teostatud ajavahemikul 09.-15.09.2019.a., on kohtu hinnangul nii ebausutav kui ka ebamõistlikult lühike periood tööde valmimiseks. Kohus leiab, et kostja umbmäärasest väljendist „lähi nädalal“ ja asjaolust, et tööde maksumuse teada saamisega ei ole kiiret, saab järeldada, et kostja sooviks oli, et tööd valmiksid paari nädala jooksul. Kostja jätab tähelepanuta, et peale hinnapakkumise saamist 05.09.2019.a küsis poolte sõnumi vahetusest nähtuvalt kostja hagejalt ise, et millal saaksid tulla. Sisult sama küsimust kordas kostja pühapäeval 08.09.2019.a, millele hageja vastas koheselt esmaspäeval 09.09.2019, kas sobib sel või järgmisel nädalavahetusel ehk 14-15.09.2019 või 21-22.2019.a. Eeltoodust nähtub, et kostja tundis veel lepingu sõlmimisega samal päeval ja 3 päeva hiljem huvi tööde valmimise aja vastu ning konkreetset kokkulepet tööde valmimise aja suhtes pooltel ei olnud. Poolte vahelisest sõnumite vahetusest nähtub, et 08.09.2019.a saadeti kostja poolt hagejale sõnum kl 15.14., millele hageja vastas järgmisel päeval hommikul kl 09.06., andes kostjale ka teada konkreetsed päevad, mil on võimalik tööd lõpetada. Kostja edasiselt enam aga hageja sõnumitele ei reageerinud. Seega pakkus hageja kostjale tööde valmimise ajaks kaks nädalavahetust 15.09.2019 või 21.09.2019, millele kostja enam ei reageerinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka ebaõige ja esitatud tõenditega vastuolus kostja väide sellest, et kuna Ain Tomson oli kostja soovitud tööde tähtaja ületanud ja kostjal puudus soov nõustuda tööde teostamist Ain Tomsoni poolt edasi lükata kasvõi nädalavahetusele 21-22.09.2019.a., kostja Ain Tomsonile ei vastanud ja luges kostja ja Ain Tomsoni vahelised õigussuhted lõppenuks ja tellis töö mujalt. Kuivõrd poolte vahel puudus kindel kokkulepe tööde valmimise aja osas, esitatud sõnumite vahetustest nähtub, et hageja oli valmis töid üle andma kas 15.09.2019 või hiljemalt 21.09.2019, siis on kohtu hinnangul hageja teostatud kilbi ehitamise tööd valminud mõistliku aja jooksul. Hageja poolt kohtule esitatud 21.09.2019.a koostatud saunamaja jaotuskilbi skeemi, elektrikilbi tavakatsete protokolli ning vastavusdeklaratsioonist nähtub, et hageja poolt valmisid tööd hiljemalt 21.09.2019.a, elektrikilp on valmistatud 19.09.2019 (elektrikilbi tavakatsete protokollis on ekslikult märgitud kilbi valmistamise ajaks 19.10.2020, kuivõrd saunamaja jaotuskilbi skeem on koostatud 21.09.2019.a ja protokollist nähtuvalt oli seda juba katsetatud enne skeemi koostamist) /dtl 83-86/. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kilbi ehitus ja dokumentatsioon koostati ning tellitud tööd olid valmis 21.09.2019.a. Veel 08.09.2019.a ehk pühapäeval oli kostja sõnumite vahetusest nähtuvalt huvitatud tellitud tööde vastu võtmisest, kuid järgmisel päeval enam hageja sõnumitele ei reageerinud. Hageja pakkus tööde vastuvõtmiseks nädal või kaks nädalat, kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et hiljemalt kahe nädalane periood tööde teostamise ajaks oleks käesoleval juhul ebamõistlikult pikk. Kohtu hinnangul on kahe nädalane periood kilbi ehitamiseks ja dokumentatsiooni koostamiseks, sealhulgas materjalide muretsemiseks mõistlik tööde valmimise aeg. Kohtule ei ole esitatud 7 2-19-125457 tõendeid sellest, et kostja oleks hagejale esitanud töövõtulepingust taganemise avalduse enne tööde valmimist ega ka hiljem. Kohtule esitatud sõnumite vahetustest nähtub, et hageja on pakkunud kostjale tööde üleandmist 20.09.2019.a, 23.09.2019.a, 28.10.2019.a, 09.06.2020.a. Alles 11.06.2020.a e-mailis teatas kostja, et ta on nõus tasuma üksnes soetatud materjalide eest nende soetamist tõendavate dokumentide alusel. Eeltoodust nähtub, et hageja andis korduvalt kostjale tähtaegu tööde vastu võtmiseks, kostja hageja pöördumistele ei vastanud, mistõttu kohus loeb kostja poolt tööd vastuvõetuks hiljemalt 09.06.2020.a, mil hageja viimasena pöördus kostja poole tööde vastuvõtmiseks, mistõttu on hageja tasunõue ka muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja ei ole lepingust taganenud, on kostja tööde vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud, rikkudes sellega enda lepingulisi kohustusi.

1. Poolte vahel on vaidlus ka hageja tasu suuruse üle. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude, millega palub kostjalt välja mõista teostatud tööde eest 210 eurot ja materjalide eest 291 eurot, ehk tasumata arve nr 90620 tasumist summas 501 eurot. Kostja leiab, et hageja nõude suurus ei ole selge. Hageja on kostjale kohtu kaudu põhinõuet esitades tavakohatult ja põhjendamatult elektrikilbi materjalide hindu oluliselt ja alusetult suurendanud. Kostja märgib lisaks, et tavakohane on, et töö teostaja poolt lisatakse omandatud ja edasimüüdava materjali maksumusele 10%-15%, siis hageja on tõendanud, et on lisanud kostjale esitatava materjali hinnas kasvõi eelnevalt nimetatud 5 materjali eseme loetelus üle 100 % (126.32:58.92), lootes kostja arvel ainuüksi materjali edasimüügilt alusetult rikastuda – hageja nõue on ainuüksi materjalide hinnas kostja suhtes ülepaisutatud. Edasiselt hindab kohus hageja nõude suuruse põhjendatust. Kohus nõustub kostjaga selles, et tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud AS Onninen arvest hagejale ja kohtule esitatud hinnapakkumisest, on hageja ebamõistlikult ning põhjendamatult hinnapakkumises näidanud oluliselt kõrgemalt materjalide hindu /dtl 82 ja 87/. Moodulkaitselüliti 3P 16A,C 6kA maksumus hinnapakkumises on 17.30 eurot, sama materjali on hageja omandanud AS-ilt Onninen koos käibemaksuga 6.32 euro eest. Moodulkaitselüliti 1P 10A,C 6kA maksumus hinnapakkumises on 13.41 eurot, sama materjali omandas hageja koos käibemaksuga 6.07 euro eest. Moodulkaitselüliti 1P 16A,C 6kA maksumus hinnapakkumises on 13.41 eurot, sama materjali omandas hageja koos käibemaksuga 6.07 euro eest. Rikkevoolukaitse 4P 40A, 30mA, AC DMS maksumus hinnapakkumises on 46.58 eurot, sama materjali omandas hageja AS-ilt Onninen koos käibemaksuga 23.41 euro eest. Rikkevoolukaitse 2P 40A, 30mA, AC DMS maksumus hinnapakkumises on 35.62 eurot, sama materjali omandas hageja AS-ilt Onninen koos käibemaksuga 17.05 euro eest. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et tavakohane on, et töö teostaja poolt lisatakse omandatud ja edasimüüdava materjali maksumusele 10%-15%, mistõttu kohus loeb eelpool loetletud materjalide osas mõistliku maksumuse suuruseks kokku lähtuvalt AS Onninen arvest ja hinnapakkumisest kokku 67,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja nõue materjalide soetamise eest kokku summas 232,44 eurot. Siinkohal märgib kohus, et ei saa nõustuda kostja seisukohaga sellest, et hageja valduses on kilp, mida tal on võimalik realiseerida elektritööde käigus. Hageja kinnitas kohtule ärakuulamisel, et kuivõrd kilp on koostatud üksnes kostja soove arvestades, siis ei ole tal võimalik seda otseselt realiseerida mujal. Hageja on palunud teostatud elektritööde eest kostjalt välja mõista 210 eurot. Kostja leiab, et esitatud hinnapakkumisest nähtub, et kogutöö maht pidi olema 16 tundi hinnaga 20.- eurot tund. Nõudes märgib hageja, et on teinud kostja heaks tööd ainuüksi elektrikilbi valmistamisel 19.10.2019 210.- euro eest ehk 10.5 tundi. Samas on teostamata kohapealsed tööd 5.5 tundi. 8 2-19-125457 Kostja hinnangul on vaieldamatu, et 5 tunniga polnuks hagejal töö teostamine kostja saunamajas kohapeal ajaliselt võimalik, kuna töö sisaldas lisaks elektrikilbi paigaldamisele puurimist, juhtmete vedamist, kinnitamist, ühendamist, lülitite jms vajalikku. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks jaotuskilbi valmistamisel elektritöid teinud. Hinnapakkumisest nähtuvalt on eraldi välja toodud elektritööde maksumus kokku 16 tunni eest summas 320 eurot. Hinnapakkumise kohaselt sisaldab pakkumine materjalide hanget ja transporti, uue kilbi paigaldust, olemasolevate kaablite ühendamist, kilbi skeemi, nõuetekohasuse deklaratsiooni. Seega sisaldab kohtu hinnangul hinnapakkumine ühtlasi ka kilbi valmistamist, mille eest pooled eraldi tasus kokku leppinud ei ole. Kilbi valmistamine ei kuulu elektritööde alla, milleks saab kohtu hinnangul eelkõige pidada kilbi paigaldamist ja elektrikaablite ühendamist sellesse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude elektritööde teostamise osas summas 210 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 232,44 eurot.
2. Järgnevalt hindab kohus hageja viivisenõude põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist määras 0.02 % päevas alates 20.09.2019.a. summas 501.- eurot. Kostja leiab, et viivisnõue ei ole arvestatud kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 20.09.2019 summas 501 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud viivise arvutuskäiku. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esitatud arvest nr 90620, mis on kostjale esitatud 09.06.2020, nähtuvalt on hageja kostjale andnud arve tasumise tähtajaks

1. juuni 2020.a /dtl 92/. Seega on hageja andnud kostjale 09.06.2020.a tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks hiljemalt
2. juuni 2020.a. Eeltoodust tulenevalt muutus hageja viivisnõue sissenõutavaks alates
3. juunist 2020.a., mitte 20.09.2019.a, nagu leiab hageja. Arvestades, et kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 232,44 eurot, on kostja olnud kohtuotsuse tegemise ajaga viivituses rahalise kohustuse täitmisega 167 päeva, mistõttu on hageja viivise nõude suuruseks 7,76 eurot, mitte 501 eurot nagu hageja nõude esitanud on. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja töövõtu tasu summas 232,44 eurot ning viivise summas 7,76 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt võib kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Eeltoodust tulenevalt kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas on kohus hagi rahuldanud osaliselt kokku summas 240,20 eurot. Hageja pakkus menetluses kostjale kompromissina 270 euro tasumist, millega kostja ei nõustunud. Kuivõrd hagi 9 2-19-125457 rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu hageja kompromissina pakkus, jätab kohus TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul on hageja pöördumine kohtusse olnud õigustatud, kuivõrd kohtuväliselt ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, vaatamata asjaolule, et kohtuväliselt oli kostja nõus tasuma materjalide soetamise kulu. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nõuet ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludena tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku summas 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass Kohtunik 10