Obsah (5)

§ 173§ 2§ 175§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M. K. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviila

§ 173lg 2 järgi on anda informatsiooni oma tegevuse ning varade kohta.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik on iga kuue kuu järel esitanud kohtule sama sisuga aruandeid. Aruannetest ei nähtu võlgniku igapäevased kulutused, samuti ei ole võlausaldajale teada, kes tasub võlgniku eluaseme kulud. Lisaks nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõtetelt, et võlgnik arveldab osaliselt PayPali platvormil. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgnikul on ka teiste makseteenuste osutajate juures arvelduskontosid. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on tasunud võlausaldaja nõuet, kuid menetluse pikendamisel saaks võlausaldaja nõue tasutud oluliselt suuremal määral. Alternatiivina pakub võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse pikendamist seitsme aastani.

1. 06.10.2020 esitas seisukoha ka võlausaldaja Luminor Liising AS. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Võlgnikul oli kohustusest vabastamise menetluse alguses Luminor Liising AS ees võlgnevus summas 45 106,75 eurot. Võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse käigus tasunud võlausaldaja nõude osaliselt summas 4749,16 eurot, mis moodustab 10% kogunõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd Riigikohus ei ole pidanud 0,3% täitmist kogunõudest kolme aasta jooksul piisavaks, siis ei ole võimalik pidada viie aasta jooksul 10% ulatuses nõude täitmist piisavaks. Võlausaldaja arvates ei ole praegusel hetkel põhjendatud väide, et võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse kestel andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Alternatiivina pakub võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse pikendamist seitsme aastani.
2. 22.10.2020 kohtunõudega andis kohus võlgnikule võimaluse esitada enda seisukoht võlausaldajate Swedbank AS vastuväite kohta.
3. 04.11.2020 esitas võlgnik oma seisukoha ja PayPali konto väljavõtted, millest nähtuvalt võlgnik seda kontot igapäevaselt ei kasuta ning kõik PayPali vahendusel toimuvad maksed võetakse maha võlgniku igapäevaselt arvelduskontolt. Võlgnik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et ta ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik toob välja, et on menetluse kestel töötanud ning teinud eraldisi võlausaldajatele vastavalt seadusele töötasu alammäära ületavalt summalt. Võlgnik lisab, et tal on XXX ülalpeetavat, mistõttu on tema sissetuleku mittearestitav osa iga lapse pealt XXX võrra suurem. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgnik on esitanud kohtule iga kuue kuu järel aruande, kus on andmed sissetuleku, jaotise alusel väljamakstud summade ja võlgniku tegevuse kohta. Võlgnik lisab, et korter, kus ta elab, kuulub võlgniku emale M. K., kes tasub ka igakuised kommunaalmaksed. M. K. igakuised kulud on mobiiltelefoni arved, teleteenus ja poja jalgpallitreeningute kulud. 3/6 Tsiviilasi 2-15-1618 Poest toidu ostmiseks kasutab võlgnik sularaha, sest nii on tal lihtsam arvestada, kuidas kuu lõpuni rahadega arveldada. Sularaha väljavõtmine on pangaväljavõtetelt näha. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
4. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 19.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 20. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

21.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuigi võlgnikul oli menetluse kestel perioodini veebruar 2017 osaline töövõime, on võlgnik valdavalt menetluse kestel töötanud. Võlgnik töötas kuni 06.11.2015 D. A, 15.08.2016–31.03.2017 A. A., 03.04.2017– 06.09.2018 T. O., 16.10.2018–01.03.2019 S. O., 06.03.2019–01.08.2020 O. & N. N. O. ning alates 26.06.2019 töötab võlgnik E. T. K. Võlgnikul on perekonnaseaduse järgi XXX alaealist ülalpeetavat, mistõttu on võlgniku arestitav määr iga alaealise ülalpeetava kohta 1/3 võrra suurem. Seetõttu ei ole võlgniku sissetulek olnud reeglina üle arestitavat määra, kuid võlgnik on siiski teinud võlausaldajatele vabatahtlikke eraldusi. Arvestades asjaolu, et võlgnik on teinud jõukohast tööd ning oma sissetulekust eraldusi võlausaldajatele, leiab kohus, et võlgnik on täitnud

§ 173

lõikes 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. 22.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohus ei nõustu võlausaldaja Swedbank AS seisukohaga, et võlgnik ei ole esitanud nõuetekohaseid aruandeid. Võlgniku esitatud aruanded on andnud ülevaate võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul ei pea võlgnik oma kulutusi aruandesse märkima, sest need on nähtavad esitatud pangakonto väljavõtetelt. Samuti ei näe

§ 173lõiked 1 ja 2 selliste andmete esitamise kohustust ette.

Pankrotiseadus koosmõjus täitemenetluse seadustikuga näeb ette rahaliste vahendite piiri, mida võlgnik võib vabalt iseseisvalt käsutada. 23. Kohtule nähtavatest vararegistritest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse kestel omandanud registervara, millest ta ei oleks kohut teavitanud. Töötamise registrist ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud töötamise kohta ebaõigeid andmeid. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et võlgniku suhtes viidaks läbi uusi täitemenetlusi ning kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi. 24.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku on oma sissetulekust eraldanud vastavalt seadusele 75% töötasu alammäära ületavalt osalt ning kuudel, kus sissetulek ei ole ületanud arestitavat määra on võlgnik endiselt teinud võlausaldajate nõuete 4/6 Tsiviilasi 2-15-1618 rahuldamiseks eraldusi ega ole kuritarvitanud loovutatud rahasummasid. Võlgnik on XXX ülalpeetava kõrvalt teinud eraldusi võlausaldajatele.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Luminor Liising AS leiab, et võlgnik ei ole andnud endast menetluse kestel parimat ning on viie aasta jooksul täitnud 10% ulatuses võlausaldaja nõudest ning seda ei saa lugeda piisavaks. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest seotud rahuldatud nõuete ulatusega. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et M. K. on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja Luminor Liising AS-i nõue oli 45 106,75 eurot, millest võlgnik on viie aasta jooksul rahuldanud 4749,16 eurot. Võlgnik töötab ja omab regulaarset sissetulekut. Tal on XXX alaealist ülalpeetavat, keda ta on kohustatud perekonnaseaduse järgi ülal pidama. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele ka vabatahtlikult raha kuudel, mil tema sissetulek ei ole ületanud arestitavat määra. Seega kohus leiab, et antud juhul on kohustustest vabastamise menetlus täitnud oma eesmärgi anda võlgnikule võimalus uueks majanduslikuks alguseks.
2. Võlausaldajad Luminor Liising AS ja Swedbank AS on oma seisukohtades esitanud taotluse pikendada kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamise eesmärk on anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et võlgnik väärib kohustustest vabastamist. Kuna kohus on leidnud, et võlgnik on täitnud viie aasta kestel oma kohustusi nõuetekohaselt ja on põhjendatud ta kohustustest vabastada, ei esine

§ 175lg 51 järgi alust menetluse pikendamiseks.

Võlgnik on viie aasta kestel näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid ning on täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise või pikendamise otsustamine pärast viie aasta möödumist ei ole seotud rahuldatud nõuete suurusega, vaid tuleb hinnata võlgnikule pankrotiseadusega pandud kohustuste täitmist. 27. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud

§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub

§ 175lg 1 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Neil asjaoludel leiab kohus, et M. K. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 28.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 29.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud 5/6 Tsiviilasi 2-15-1618 kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 30.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on oma usaldusisikuna esitanud kohtule 21.09.2020 aruande ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab M. K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M. K. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6