Obsah (8)

§ 127§ 128§ 130§ 1043§ 1045§ 134§ 3§ 1050

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4198 (19278002449) Kohtunik Heli Sillaots K

) § 3 p 2,

§ 127

lg 1, 4,

§ 128

lg 1,3,

§ 130

lg 1,

§ 1043

,

§ 1045lg 1 p 2, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438 lg 1, TsMS § 440 lg 1, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldada ning välja mõista 01.09.2020.a kohtuistungil varalise kahju hüvitamise nõude õigeks võtnud Margo Toomilt 368.08€ (kolmsada kuuskümmend kaheksa eurot kaheksa senti) kannatanu J. S. kasuks. Kannatanu J. S. i (S. ) tsiviilhagi (lk 14-18) 10 000 € (kümne tuhande euro) mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1, võlaõigusseaduse (

) § 3 p 2,

§ 127

lg 1, 4,

§ 128

lg 1,5,

§ 134

lg 2, 5,

§ 1043

,

§ 1045lg 1 p 2, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438 lg 1 alusel rahuldada ning välja mõista Margo Toomilt 10 000 € (kümme tuhat eurot) kannatanu J. S. kasuks. Kohtuotsus edastada prokurörile Evelin Merilainele (evelin.merilaine@prokuratuur.ee), süüdistatavale Margo Toomile (XXX), tema kaitsjale Margo Normannile (abnormann@gmail.com), kannatanule J. S. ile (XXX , XXX) ning kannatanu esindajale vandeadvokaat Rene Varulile (rene@advokaadid.ee). Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanul õigus pöörduda kas ise või enda esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri/te poole tsiviilhaginõuete võlgnikult Margo Toomilt sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu kohtumajja sellele kantseleisse järele. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. 3 Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas ja süüdimõistetu Margo Toomi elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt

1. septembriks 2020.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA Menetluse käik 11.06.2020 avaldas Margo Toom kirjalikult soovi lühimenetluse kohaldamiseks (lk 63-64). 15.06.2020 koostas prokuratuur süüdistusakti lühimenetluses (lk 65-69). 16.06.2020 saabus kohtusse lühimenetluses kriminaalasi Margo Toomi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 1 järgi (lk 70). 26.06.2020 andis kohus Margo Toomi kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja määras kriminaalasja menetleda lühimenetluses kohtuistungil 01.09.2020.a, algusega kell 14:00 (lk 74-76). 01.09.2020 toimunud kohtuistung lõppes kell 16:19 süüdistatava viimase sõnaga (lk 123-124). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine toimus 02.09.2020 kell 09:45 (lk 124). Prokurör jäi kohtuistungil Margo Toomile KarS § 121 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse juurde (lk 110, 118-120). Pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, võttis õigeks, et on seda teinud ja tunnistas ennast süüdi ning jäi lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde (lk 110). Tsiviilhaginõuetest võttis süüdistatav õigeks ainult 368.08€ varalise kahju nõude (lk 110111) ja vaidles täies ulatuses vastu 10 000€ mittevaralise kahju hüvitamise nõudele (lk 111). Sellele positsioonile jäi süüdistatav tsiviilhaginõuete osas kuni kohtuistungi lõppemiseni, olles seisukohal, et mittevaralisest kahjust ei kuulu kannatanule mitte midagi hüvitamisele. Süüdistatav Margo Toom taotles enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel (lk 110). Kohtuistungil 01.09.2020.a kuulati süüdistatav Margo Toom üle (lk 112-116, 97). Süüdistatava Margo Toomi ütlustest nähtuvalt käitus ta kannatanu suhtes vägivaldselt, kuna tundis endale 4 kannatanu käitumisest ohtu; kui palus kannatanul ja ta sõpradel enda juurest lahkuda, siis oli kannatanu käitumine tema suhtes sõnaliselt agressiivne, kannatanu karjus ta peale ebatsensuursete sõnadega, et miks ta ei või nende juttu kuulata (lk 112-113). Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis tema juurde tulnud kannatanu neile võib-olla midagi teha, ei tea (lk 113). Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal varem elus olnud situatsioon, et palus purjus inimesel enda juurest lahkuda ja kui see inimene seda ei teinud, siis keeras sellele inimesele selja, käis löök ja tal löödi siis kõik hambad eest ära (lk 112). Süüdistatava ütluste kohaselt hoiab ta ennast purjus inimeste eest pärast seda juhtumit teistmoodi, kuid kannatanule saabunud tagajärge ta ei soovinud, kannatanu löömise käigus kukkus ka ise maha ja murdis vasaku käeluu (lk 112). Süüdistatava ütluste kohaselt saab ta aru, et reageeris kannatanu puhul üle, kahetseb seda väga ja palub südamest andeks, kindlasti sellist asja enam mitte kunagi ei juhtu (lk 112). Süüdistatava hinnangul oli ta ise adekvaatses seisundis, oli küll tarbinud viina, kuid mitte rohkem kui pudeli, võib-olla pool liitrit või isegi vähem, ei olnud väga purjus, suured mehed ja laual oli hulga sööki (lk 114). Süüdistatav ütlusi andes ei vaidlustanud videosalvestiselt nähtuvat, võttis õigeks, et lõi kannatanut mitu korda, kuid ei saanud esimesi lööke kannatanule pihta (lk 114). Süüdistatava ütluste kohaselt ei mäleta ta, miks ta kannatanule järgi läks, arvab, et ju siis kannatanu midagi ütles talle, lausudes, et videosalvestiselt oli nagu näha ka, et seal auto juures nad kannatanuga räägivad ja siis alles käib löök (lk 115). Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta pärast kannatanu juurde sündmuskohal tagasi, kuid ei saanud aru, mis kannatanul viga oli, kannatanu rääkis siis temaga ja kui tuli turvafirma GSG omanik ja ütles, et kannatanu on ka turvatöötaja selles firmas, siis leppisid kannatanuga sealsamas kohe ära ka ja läksid laiali (lk 115). Süüdistatava hinnangul oli kannatanu temast rohkem purjus (lk 115), kannatanut nägi hiljem erakorralise meditsiini osakonnas, kuhu oli ka ise läinud, kuna endal oli käeluu katki (lk 115), kannatanuga erakorralise meditsiini osakonnas ei suhelnud (lk 115). Margo Toomi kahtlustatavana 28.01.2020 antud ütlustest (lk 50-53) nähtuvalt surusid nad kannatanuga sündmuskohal ära leppides teineteisel ka kätt (lk 52), enne seda küsis kannatanult: „Kas sa said aru, mille eest sa said?“, millele kannatanu vastas: „Jah, sain“ (lk 52). Pärast prokuröri avakõnet oli süüdistatava kaitsja seisukohal, et Margo Toomile esitatud süüdistus on põhjendatud ja kannatanu väärkohtlemine Margo Toomi poolt on aset leidnud, varalise kahju nõuet tunnistavad ja 10000€ suurust mittevaralise kahju nõuet ei tunnista (lk 111). Kaitsja hinnangul on KarS § 121 puhul 10000€ mittevaralise kahju hüvitamise nõue äärmiselt ebaproportsionaalne (lk 111). Samas möönis kaitsja, et eks kohus saab hinnata, kas isiku heaolu oli niivõrd palju häiritud, et see vääriks 10 000 € kahju kaalumist (lk 111). Kohtulikul uurimisel pärast kaitsja sõnavõttu süüdistuse põhjendatuse osas sai sõna kannatanu pool. Kannatanu esindaja hinnangul on põhjendatud mõlemad tsiviilhagis esitatud nõuded ja need kuuluvad süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele (lk 111). Seaduse loogika on selline, et kui on tegemist kehalise väärkohtlemisega, kehavigastuse tekitamisega, siis tuleb eeldada kannatanule ühtlasi ka mittevaralise kahju tekitamist (lk 111). Kannatanu esindaja hinnangul ei saa kahju tekitaja Margo Toom siit väljuda nulliringiga, et mittevaralist kahju justkui polekski tekitatud (lk 111). Veel avaldas kannatanu esindaja muude menetlusliikide kohta, et kannatanu ei ole olnud muude menetlusliikide valiku osas väga pingsalt oma nõude juures (lk 111), kuid kannatanu poole ei ole selles osas lihtsalt pöördutud (lk 111). Õiglase ja mõistliku mittevaralise kahju summa hindamisel on abiks teo tehiolud, kui kerge või raske oli rünnak, milline oli süüdistatava suhtumine kannatanusse sündmuse ajal ja pärast seda (lk 111). Kannatanu esindaja hinnangul ei ole 10 000 eurot tänapäeval märkimisväärselt suur summa, kannatanul löödi lõualuu kahest kohast katki, millele järgnesid operatsioonid ja hilisemad komplikatsioonid (lk 111). Hagis nõutav summa 10 000 € ei ole ülemäärane (lk 111). Kannatanu enda esindajat esialgu millegagi täiendada ei soovinud (lk 111). Kohtuvaidluses jäid pooled enda varasemalt avaldatud seisukohtadele (lk 118-123). Kohtuvaidluses võttis kahel korral sõna ka kannatanu (lk 121, 123). Kannatanu avaldas, et tema ei näe vägivallale õigustust ja ta ei mäleta, et oleks olnud ise agressiivne ja endale kallaletungi põhjustanud (lk 121), jõulupühad ja sellele järgnenud õpingud, s.h eksamite periood ülikoolis, 5 möödusid tal vigastuste tõttu väga raskelt (lk 121), teda rünnati mitu korda, ei mäleta süüdistatava väidetud leppimist temaga kohapeal ning isegi kui ta seda tegi, siis tegi seda hirmust süüdistatava ees (lk 121), ei mäleta sündmuskohal süüdistatavaga ka käesurumist (lk 121), need ütlused, mis on andnud, nii mäletab sündmusi ka tänasel päeval (lk 121). Kannatanu avaldas repliigi korras veel ka seda, et on nõus, et vigastused vältasid tal vähemalt 4 nädalat, aga ta ei ole nõus sellega, et need oleksid kestnud vähem kui 4 kuud (lk 123); kuna oli koroonaviiruse aeg ja arstile pääsemine oli raskem, siis on tal ka tulevikus vigastuste üle järelevalve ja kontrolli teostamiseks arstivisiidid, kuna on luu juures kuulnud praksumisiprõksumisi (lk 123). Viimases sõnas avaldas süüdistatav juhtunu pärast kahetsust ja vabandas ning lubas, et sellist asja kindlasti rohkem ei juhtu (lk 123). Kohtu seisukoht Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Margo Toomi süü süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi on veenvalt tõendatud, Margo Toomi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Margo Toomi suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Margo Toomi süü on veenvalt tõendatud selles, et tema 19.12.2019 kella 23:35 paiku Tartumaal Elva vallas Elva linnas Kesk tn 10 asuva Pubi ÜksTeist juures kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda J. S. i suhtes. Margo Toom üritas lüüa J. S. i rusikaga peapiirkonda, kuid löök riivas J. S. i jope kapuutsi, misjärel J. S. taganes, kuid Margo Toom järgnes talle ja üritas lüüa J. S. i jalaga kehapiirkonda, aga löök ei tabanud. Seejärel üritas Margo Toom uuesti lüüa J. S. i rusikaga peapiirkonda, kuid J. S. taganes ja löök ei tabanud kannatanut. Neljas Margo Toomi löök, mille ta tegi rusikaga, tabas J. S. i peapiirkonda. Saadud löögist kukkus J. S. maha ja jäi istuli asendisse. Margo Toom põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega J. S. ile füüsilist valu, kehavigastusi ning tervisekahjustusi: alalõualuu kahepoolse lahtise nihkega murru ja pehmete kudede turse alalõuapiirkonnas vasakul. Alalõualuu murd vajas kirurgilist ravi ning vajalik oli vasakpoolse alumise
2. hamba (tarkusehammas) eemaldamine. J. S. il esinevad kehavigastused põhjustavad vigastuste paranemise tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et süüdistatav Margo Toom käitus kannatanu J. S. i suhtes eelkirjeldatud, süüdistuses kajastatud viisil ja põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja süüdistuses kajastatud tervisekahjustused. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud üldjoontes kooskõlas ja sisulised vastuolud tõenditest nähtuva vahel puuduvad. Kannatanu J. S. i ütlustega (lk 5-8), tunnistaja A. M. M. i ütlustega (lk 37-39) ja 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 41-43) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (DVD-R plaadil ümbrikus toimiku tagumise kaane siseküljel) nähtuvaga ning ka Margo Toomi enda kahtlustatavana (lk 50-53) ja süüdistatavana 01.09.2020.a kohtuistungil antud ütlustega (lk 112116, 97) on kogumis veenvalt tõendatud, et Margo Toom tegi enne J. S. i tabamist kannatanu suunas 3 lööki, neist esimese ja kolmanda löögi enda parema käe rusikaga kannatanu pea piirkonna suunas ja teise löögi jalaga J. S. i kehapiirkonna suunas, kuid need 3 esimest lööki kannatanut ei tabanud, kuna kannatanu taganes Margo Toomist eemale ja põikles löökidest kõrvale, mispeale Margo Toom aga ikkagi üha järgnes kannatanule ning neljas Margo Toomi parema käega tehtud rusikahoop tabas kannatanut pea piirkonda, mispeale kannatanu kukkus taganemise ja Margo Toomist eemaldumise ajal asfaldile maha ja jäi istuvasse asendisse. Kõige ülevaatlikuma pildi toimunust annabki 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 4143) selle juurde kuuluva videosalvestisega (DVD-R plaadil ümbrikus toimiku tagumise kaane siseküljel). Nimetatud videosalvestist vaatas kohus kohtuistungil 01.09.2020.a poolte osavõtul (lk 112). Senini ei ole keegi pooltest vaidlustanud 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 41-43) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvat. Ka süüdistatav Margo Toom võttis 01.09.2020.a kohtuistungil õigeks sündmuskohta kajastavalt videosalvestiselt nähtuvad asjaolud ning sündmuskoha videosalvestise ehtsust ja autentsust kahtluse alla ei seadnud. 6 Süüdistuses ongi kajastatud sündmuskoha videosalvestiselt nähtuv faktoloogia selle kohta, et rünnet kannatanu suhtes alustas ja seda üha jätkas Margo Toom, kelle juurest kannatanu taganes ja eemaldus, kuid Margo Toom üha järgnes talle ja üritas kannatanut enda rusika- ja jalalöökidega tabada, kuid löökidest alles neljas tabas kannatanut pähe. Kannatanu J. S. i ütlustest (lk 5-8) nähtuvalt teadis ta Margo Toomi enne 19.12.2019.a sündmusi seoses asjaoluga, et oli 2019.a suvel XXX tööl liiklusreguleerijana ja Margo Toom oli siis seal samas firmas XXX, Margo Toomiga ta siis ei suhelnud ja tal polnud Margo Toomiga konflikte, oli lihtalt Margo Toomi nägupidi selles ettevõttes töötamas näinud (lk 6). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt peeti 19.12.2019 õhtul Elvas Kesk tn 10 asuvas pubis ÜksTeist XXX jõulupidu, söödi ja joodi, õhtul kingipakkide autosse viimise ajal nägi Margo Toomi pubi ees koos kahe meesterahvaga seismas, läks nende juurde ja alustas vestlust, küsides: „Mida te räägite?“, mille peale Margo Toom vastas: „Kes sa oled ja mida sa tahad?“ (lk 6). J. S. i ütluste kohaselt ei mäleta ta, mida ta Margo Toomile vastas, aga arvab, et tahtis temaga lihtsalt juttu ajada (lk 6), edasi mäletab ühte lööki enda näo piirkonda vasakule poole; mäletab, et selle löögi tegi Margo Toom, edasi on mäluauk, võis teadvuse kaotada; järgmine hetk, mida mäletab, on see, kui oli püsti ja sülitas verd suust välja; selleks ajaks oli ta juba üle sõidutee sattunud, kuid ei mäleta, kuidas; siis tundis alalõuas suurt valu; mäletab, et ettevõtte juht tuli juurde ning ütles siis ettevõtte juhile mitu korda, et on väga valus ja avaldas soovi erakorralise meditsiini osakonda saada (lk 6); Tartusse erakorralise meditsiini osakonda (EMOsse) viisid K. K. ja A. M. M. , EMO-s helistas emale ja andis enda asukohast teada, EMO-s oli paar tundi ja kutsuti sinna hommikul kella 8-ks tagasi, hommikul viidi koheselt erakorralisele operatsioonile, haiglas oli 4 päeva (lk 7). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt nägid löömist pealt K. K. , A. M. M. ja Margo Toomiga koos olnud V. ja teine meesterahvas; ning veel oli ka F. M. (lk 7). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt oli ta alkoholi tarbinud, arvab, et pool liitrit; ka Margo Toom oli alkoholi tarbinud, tema olek oli selline (lk 7). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt võis see juhtum toimuda kella 23 ja 24 vahel (lk 6). Ka tunnistaja A. M. M. ütluste (lk 37-39) ütluste kohaselt sättisid nad 19.12.2019.a kella 23 paiku koos K. K. ga ja J. S. iga Elvas Pubi ÜksTeist juurest firma XXX jõulupealt lahkuma, tegid väljas suitsu, soovisid seest kaasa võtta kingipakke, kuid sisse ei jõudnudki, kuna sisse minnes oli ees 3 meesterahvast, nende hulgas Margo (kes J.it lõi); J. peatus ja Margo ütles: „Mis sa tahad siit?“, vahepealset vestlust ei mäleta, kuid mäletab, et Margo ütles J. ile: „Sa oled maru enesekindel tüüp“, millele J. i vastus oli: „Olen jah“ (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste kohaselt tegi Margo siis J. i suunas parema käe rusikaga löögi, kuid riivas J. i jope kapuutsi äärt, J. taganes, Margo liikus J. i suunas (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütlustest nähtuvalt jätkas Margo Toom J. S. i ründamist, ka teine Margo Toomi rusikalöök J. S. i ei tabanud, J. S. i ründamise käigus kukkus Margo Toom vahepeal maha, tuli aga kohe püsti (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste kohaselt läks ta siis lähemale ja ütles, et nad rahuneksid maha; selleks hetkeks oli J. taganenud tee peale, Margo püsti tõusnud ja liikus J. i suunas; J. seisis tee peal käed taskus ja Margo tegi parema käega löögi J. ile vasakule poole näo piirkonda, mispeale J. kukkus tagumiku peale maha ja Margo jalutas sealt eemale (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste kohaselt läksid nad K.ga J. S. i juurde, ütlesid, et lähme tee pealt ära, liikusid pubipoolsesse teepeenrasse, J. kükitas ja ei saanud midagi öelda, sülitas suust verd välja; vahepeal tuli juurde Margo ja ütles: „Vaata, mis juhtub, kui sa astud valede inimestega kontakti. Sina ei ole näinud seda elu, mida mina olen 90-ndatel näinud“ (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste kohaselt oli J. S. sellel ajal kontaktivõimeline ja teadvusel ning oli näha, et J. il oli valus ja ta hoidis peast kinni, tal olid pisarad silmis (lk 38); pärast seda kui XXX boss oli ka välja tulnud ja asjaolusid välja selgitanud ning suhelnud nii J. i kui ka Margoga ning teiste peolistega, hakkasid Tartusse EMO-sse sõitma (lk 38-39), K. oli roolis ja J. magas, kohale jõudsid kuskil südaöö paiku, EMO-s läks aega (lk 39). Eeltooduga on kooskõlas ka 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 40) ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt (CD-l ümbrikus toimiku tagumise kaanes küljes) nähtuv selle kohta, et 20.12.2019 kell 01:18:39 helistas Häirekeskusesse numbrile 112 K. K. , kes soovis patrulli 7 Tartu EMO-sse, kuna sõpra J. S. i löödi Margo Toomi poolt näkku, tahavad avaldust teha, löömine toimus Elvas Pubi ÜksTeist ees, kannatanu J. S. asub hetkel röntgenis; löömine võis toimuda kella 23:30-23:45 paiku, 19.12.2019.a (lk 40). Seda Häirekeskusele tehtud kõnesalvestist kuulas kohus 01.09.2020.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel poolte osavõtul (lk 112). K. K. poolt politsei juhtunust teavitamist kajastab ka sündmuse protokoll-arvestuskaart (lk 34), mille tulemusena sai juhtum registreeritud ning politsei käis Tartus EMO-s kohal, kus tuvastati, et Margo Toom ja J. S. mõlemad nähtavas joobes, Margo lõi J. it, J. il lõualuu vigastus, löömise tagajärjel Margo kaotas tasakaalu ja kukkudes vigastas vasakut rannet, ranne kipsis (lk 3). Sama info nähtub ka teenistuslehelt (lk 35-36). Teenistuslehelt nähtuvalt edastati info valvemenetlejale (lk 36). Margo Toom võttis süüdistatavana 01.09.2020 ütlusi andes (lk 112-116, 97) süüdistuses kajastatud asjaolud õigeks, neid ei vaidlustanud ning tunnistas ennast süüdi. Kohtul ei ole põhjendatud alust süüdistuses kajastatud asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Süüdistuses kajastatud kuriteo toimepanemise aeg 19.12.2019 kella 23:35 paiku on loogiline ja usutav, kuna Elvast Tartusse Puusepa 1a asuvasse raviasutusse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi saabuti 20.12.2019 kella 00:10 ajal (lk 9: J. S. i haigusloo epikriis). Maanteeameti eteenindusest TarkTee alt nähtuvalt on Elva ja Tartu vaheline teekonna pikkus ligikaudu 30 km (27.55 km) ja selle läbimise ajaks on ligikaudu pool tundi (26 min). Kuna koheselt pärast Margo Toomi poolt J. S. i löömist Elvast Tartusse sõitu ei alustatud, XXX ülemus käis asjaolusid välja selgitamas, pubist võeti kaasa kingid, siis võib olla nii, et Margo Toomi poolt J. S. i suhtes toimepandud vägivallaakt toimus 19.12.2019 kella 23:35 paiku. Ka tunnistaja A. M. M. ütluste (lk 37-39) kohaselt võis intsident Margo Toomi ja kannatanu vahel toimuda kella 23:30 paiku (lk 38 all). Eeltooduga on kooskõlas ka sündmuskohta kajastava videosalvestise vaatlusprotokollist (lk 41-43) nähtuv, mille kohaselt toimus sündmus 35.-nda minuti sees. Kuna ka kannatanu ütlustest (lk 5-8) nähtuvalt toimus vahejuhtum Margo Toomiga 19.12.2019 kella 23 ja 24 vahel, siis võis Margo Toomi vägivaldne käitumine J. S. i suhtes toimuda süüdistuses kajastatud ajal, s.o 19.12.2019 kella 23:35 paiku. Elvas Pubi ÜksTeist esist kajastaval videosalvestiselt nähtuvad järgmised ajalised tähised: 12-20-2019 Fri 00:35:09 kuni 12-20-2019 Fri 00:35:
3. Ajavahe kohaliku ajaga on 1 tund. Põhjusi võib sellel olla mitmeid, alates suve- ja talveaja erinevustest kuni selleni välja, et välismaine tehnika on ümber seadistamata orienteeritud selle asukohamaa ajaarvamise järgi (mis nähtub ka välismaisest nädalapäeva lühendist salvestisel - Fri). Kuna aga eelnevalt kajastatud tõenditest nähtub üheselt, et vägivallasündmus jäi 19.detsembri 2019.a kuupäeva sisse, Elvast Tartusse sõidab ca pool tundi ja Elvast jõuti Tartusse raviasutusse 20.12.2019.a kella 00:10 ajal, siis pole kohtul kahtlust selles, et süüdistuses on kajastatud õige kuriteo toimepanemise aeg, s.o 19.12.2019.a kella 23:35 paiku. Asjas esitas 20.12.2019.a kuriteoteate elektroonselt kannatanu XXX I. S. , kes täitis selleks ära süüteoteate vormi (lk 1-2). Kannatanu XXX poolt kuriteoteate edastamine on kooskõlas J. S. i ütlustega selle kohta, et ta andis EMO-s telefoni teel helistades toimunust teada ka enda XXXle (lk 7). 03.04.2020.a ekspertiisiaktiga (lk 46-47) on tõendatud, et J. S. il esinesid alalõualuu kahepoolne lahtine nihkega murd, pehmete kudede turse alalõuapiirkonnas vasakul, alalõualuu murd vajas kirurgilist ravi ning vajalik oli vasakpoolse alumise
4. hamba (tarkusehammas) eemaldamine; J. S. il esinevad kehavigastused on tömbile traumale iseloomulikud vigastused, mis võivad olla saadud 19.12.2019 toimunud ründe käigus löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikas käsi) alalõuapiirkonda; J. S. il esinevad kehavigastused põhjustavad vigastuste paranemise tavalise kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud (lk 47: eksperdiarvamus); arvestades tervise infosüsteemis olevat J. S. i raviarsti viimast sissekannet 21.01.2020, siis ei leidu J. S. i tervishoiuteenuste osutamist tõendavates 8 dokumentides subjektiivseid ega objektiivseid andmeid selle kohta, et kannatanul esineksid traumajärgselt peavalu, lõualuude valu, hammaste valu, magamatus; raviarsti viimase sissekande andmeil on patsient J. S. kaebustevaba, varem suurenenud liikuvusega alumiste lõikehammaste liikuvus on vähenenud, hambumus iseärasusteta (lk 47 pöördel: eksperdiarvamus). Kohtul pole põhjendatud alust ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses kahelda. Ekspertiisiaktis on esitatud, milliste J. S. i kohta käivate meditsiinidokumentide põhjal on ekspert arvamuse andnud, on kajastatud haiguslugude epikriisid (lk 46-47) ja tervise infosüsteemist saadud andmed (lk 46p-47). Ka kohtutoimikus on ekspertiisiaktis kajastatud ja ekspertiisiks kasutatud haiguslugude epikriisid olemas ja nendeks on:    SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu nr XXX epikriis nr XXX (trükitud 20.12.2019 kell 02:00; lk 10) - J. S. tuli erakorralise meditsiini osakonna traumakabinetti ise, valvearsti korraldusel teostati esmased uuringud, tuvastati alalõualuu murd, kutsuti tagasi söömata-joomata EMO traumapunkti 20.12.2019.a hommikul kella 8-ks; patsient avaldas, et 19.12.2019.a kella 23:30 paiku Elvas Pubi ÜksTeist juures ründas teda 1 meesterahvas, lõi rusikaga näkku, viga sai lõug mõlemalt poolt. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu nr XXX epikriis nr XXX (trükitud 23.12.2019 kell 10:13; lk 9) - kajastatud, et J. S. tuli raviasutusse ise 20.12.2019 kell 00:10 ja avaldas, et 19.12.2019.a kella 23:30 paiku Elvas Pubi ÜksTeist juures ründas teda 1 meesterahvas, lõi rusikaga näkku, viga sai lõug mõlemalt poolt; hospitaliseeriti erakorralise haigena kahepoolse alalõualuu murru tõttu kirurgiliseks raviks, erakorralise protseduurina operatsioon 20.12.2019 10:03-11:25 (1 tund 22 minutit) – mõlemapoolse alalõualuumurru lahtine paigaldamine ja fiksatsioon, milleks kasutati 4 kruvi 12mm ja kokku 3 titaanplaati (2 plaati 1.0 ja 1 plaat 1.25), operatsiooni käigus kirurgiliselt eemaldatud hammas; kolmandaks operatsioonijärgseks päevaks patsient rahuldavas tervislikus seisundis ja oluliste kaebusteta, lubatud kodusele ravile, lahkus 23.12.2019, järelkontroll 27.12.2019 kell 08:15; tähtis suuhügieen, hammaste pesu 2 korda päevas, söömisjärgselt suuloputused 0,2% kloorheksidiin lahusega, vedel dieet, antibakteriaalne ravi amoksiklaviga 1tbl 2x päevas 7 päeva, valu korral lahustuv Efferalgan 1g kuni 3x päevas, vajadusel lisaks Dolmen 25mg x
5. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu nr XXX epikriis nr XXX (trükitud 30.12.2019 kell 08:37; lk 11-13) – haiguse kulu alla kajastatud 26.12.2019.a kohta, et öösel tekkis verejooks vasakust haavast, hommikul pöördus patsient osakonda, õe poolt üritatud verejooks peatada tamponeerimise teel, kuid ei õnnestunud, antud 1gr cyclokapronhappe tbl, misjärel jäänud vaid minimaalne veritsus, haav kaetud laguneva verehüübega, põsk tihe, turses, kaelal kollane hematoom, suuesikus olevast haavast samuti heleda vere immitsus, kaasa antud Caps. Cyclocaprnici 500mg x 2, homme kontroll + vereanalüüsid; 27.12.2019.a tehtud vereanalüüsid; 30.12.2019.a kohta kajastatud, et patsiendil oli 2 päeva tagasi temperatuur >38C, täna ei ole, põletikutunnuseid haavade piirkonnas ei ole, endiselt immitseb haavadest verd, vereanalüüsides mõningased nihked, vajalik perearsti edasine konsultatsioon, lokaalanesteesias eemaldatud kruvid, hambumus rahuldav, jätkata pehme toiduga 3 nädalat. Ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatud tervise infosüsteemist saadud andmete kohaselt on patsiendil J. S. il digiloo haigusjuhtumi nr XXX ambulatoorse epikriisi nr XXX kohaselt 20.12.2019 toimunud lõualuuoperatsiooni järgselt verehüübivuse probleem, millega raviarst palus pöörduda perearsti vastuvõtule; 30.12.2019 immitseb haavadest vähesel määral veresegust eritist, kutsutud 03.01., perearst T. T. (lk 47). Ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatud tervise infosüsteemist saadud andmete kohaselt oli patsiendil J. S. il 21.01.2020 järelkontroll, patsient kaebustevaba, varem suurenenud mobiilsusega alumiste 9 lõikehammaste liikuvus vähenenud, haavad põletiku tunnusteta, õmblused eemaldatud, hambumus iseärasusteta (lk 46p-47). Ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatud eksperdiarvamusega on kooskõlas J. S. i raviarsti arstõppejõud XXX erialal T. N. a 10.02.2020.a vastus kohtueelsele menetlejale, mille on vahendanud ja kirja pannud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi XXX M. K. (lk 33-34). Kannatanu J. S. i raviarsti vastuse kohaselt võtab alalõualuu murru esmane paranemine aega ligi üks kuu, selle järgselt saab patsient hakata järk-järgult sööma tahkemat toitu ja üle minna tavarežiimile, lõplik luu ja pehmekoe paranemine toimub poole aasta jooksul (lk 33); alalõualuumurruga tekib potentsiaalselt: hambumushäire; alalõualuu närvikahjustus, mille tõttu tekib alahuule osaline või täielik tuimus; hammaste vigastus; murru ja selle paranemisega seonduvalt mädane infektsioon; krooniline valu (lk 33). Kohtuvaidluses nõustus kannatanu sellega, et vigastused vältasid tal vähemalt 4 nädalat, aga ta ei olnud nõus sellega, et need oleksid kestnud vähem kui 4 kuud (lk 123), kuna peab jätkuvalt tegema arstivisiite suu olukorra kontrollimiseks (lk 123), on kuulnud luu juures praksumisiprõksumisi (lk 123). Käesolevaks ajaks ei ole kannatanu ja tema esindaja siiski kohtule avaldanud uusi kannatanu tervisliku seisundi kohta käivaid asjaolusid, mis seonduksid Margo Toomi rusikalöögiga J. S. ile 19.12.2019.a hilisõhtul peapiirkonda. Hagiavalduses (lk 14-18) ja sellele lisatud J. S. i hambakaardil (lk 28) ning J. S. i e-kirja teel raviarstiga T. N. aga 06.-07.01.2020 toimunud suhtlusest (lk 29-30) nähtub, et 2020.a aasta alguses oli oht, et saadud trauma tagajärjel võivad hakata hambad devalveeruma, mistõttu neid tuleb hambaarsti juures jälgida, vajadusel teostada juureravi, ühe kanaliga hamba juureravi maksumus on umbes 500 eurot (lk 28: hambakaart), ja kui murrupilu kõrval oleva hamba liikuvus on liiga suur, siis saab hambaarst selle kõrvalhammaste külge fikseerida, aga saab ka jälgida, kas hammas on nii-öelda „elus“ ja vajadusel teostada juureravi (lk 30: raviarsti vastus 07.01.2020). 03.04.2020.a ekspertiisiaktis on kajastatud terviseinfosüsteemi andmed 21.01.2020.a toimunud järelkontrolli kohta (lk 46p-47), mille kohaselt oli patsient J. S. kaebustevaba, varem suurenenud mobiilsusega alumiste lõikehammaste liikuvus on vähenenud, haavad põletiku tunnusteta, hambumus iseärasusteta (lk 47). Sellele järgnevalt 19.03.2020 koostatud hagiavalduses (lk 14-18) ei ole avaldatud eelnevalt kajastatuga võrreldes uudseid andmeid, s.h ei ole kajastatud ka uusi kannatanu kaebusi enda tervise suhtes. Hagiavalduses on üksnes märgitud, et kannatanu on teinud hambaarstivisiite ja praeguseks on hambaravi veel pooleli, teadmata on, kas hageja hammas või hambad vajavad veel ka juureravi (lk 15). Ka hetkeseisuga pole kriminaalasjas 19.03.2020.a hagiavalduses (lk 14-18) ja 03.04.2020.a koostatud ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatust värskemaid andmeid kannatanu J. S. i tervisliku seisundi kohta. Neil asjaoludel on ka käesoleval ajal põhjendatud lähtuda ekspertiisiaktis kajastatud terviseinfosüsteemi 21.01.2020.a andmetest J. S. i kohta (lk 46p-47) ja kuna neist ei nähtu kannatanul tervisekahjustuse olemasolu vähemalt 4 kuud ja üle 4 kuu, siis KarS § 118 lg 1 p 2 täheldatud raske tervisekahjustuse tunnuseid asjas ei ole ning Margo Toomile on süüdistus põhjendatult esitatud kergema paragrahvi, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat, kuid jääb alla 4 kuud. Kui tervisekahjustus kestaks vähemalt 4 kuud, olnuks asjas KarS § 118 lg 1 punktis 2 täheldatud raske tervisekahjustuse tekitamise tunnused. Kavatsetus KarS § 16 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Margo Toomi ja J. S. i faktilisest käitumisest nähtuvalt ei ole kohtul kahtlust selles, et Margo Toom soovis ja seadis endale eesmärgiks, põhjustada J. S. ile füüsilist valu ning kehavigastusi ja nendega seonduvaid terviskahjustusi. Kuigi Margo Toom andis 01.09.2020.a kohtuistungil 10 ütlusi, et tal ei olnud soovi põhjustada kannatanule enda käitumisega saabunud tagajärgi (lk 112), pole need süüdistatava väited 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvalt usutavad. 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 41-43) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvalt on ainuke agressiivselt käituv isik Margo Toom, kes väljendab seda aktiivse rünnakuga kannatanu suunas, liikudes kannatanu poole, kannatanu taganeb ja üritab Margo Toomist eemaldudes pääseda Margo Toomi poolt tema suunas tehtud rusika- ja jalalöökidest. Margo Toomi faktilisest käitumisest nähtub, et ta käitus kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, tema eesmärgiks oligi enda tehtud rusika- ja jalalöökidega põhjustada kannatanule füüsilist valu ja kahjustada tema tervist. Rusikaga teisele inimesele tugevajõuliselt pea piirkonda toimimine võib halvimal juhul kaasa tuua raske tervisekahjustuse tekitamise (KarS § 118) või isegi inimese surma (KarS § 113, KarS § 114). Käesoleval juhtumil lõi Margo Toom kannatanut enda parema rusikas käega pea piirkonda nii tugevalt, et kannatanu kukkus sellest maha. Taoliselt tugevajõuliselt teise inimese suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamine suhteliselt õrna kehaosa, s.o pea suhtes, osundab selgelt sellele, et Margo Toomil polnud soovi tekitada kannatanule tühiseid ja kiiresti paranevaid terviskahjustusi, vaid KarS § 16 lg 2 mõttes oligi tema eesmärgiks põhjustada kannatanule füüsilist valu ja vigastusi, millistest paranemine kestab pikka aega, milleks on ka tervisekahjustuse kestvus vähemalt 4 nädalat. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Margo Toomi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Margo Toomi käitumise õigusvastasust ei välista tema väidetu selle kohta, et kannatanu oli talle võõras, kannatanu ise otsis temaga suhtluseks kontakti, kannatanu keeldus tema juurest lahkumast ja kannatanu hakkas ebatsensuurseid väljendeid kasutama, kui tal paluti lahkuda, ning ta tajus kannatanust endale ohtu ja kuna tal oli elus varem olnud olukord, et tal oli hambad välja löödud võõra isiku poolt, kui ta võõrale selja keeras ja võõraga ei suhelnud, mistõttu otsustas käesoleval juhtumil kannatanu ründamisega ise enda kaitseks ohtu ennetada. Kohtu hinnangul on oluline täheldada, et kaasaja ühiskond eeldab, et enda ümber ja läheduses tuleb vältimatult taluda teisi inimesi ning seda iseäranis olukorras, kus on tegemist asutuse vaba aja ühisüritusega pubis. Käesoleval juhtumil oli tegemist pubis toimuva XXX jõulupeoga, kus XXX töötanud XXXna osalesid nii kannatanu kui ka süüdistatav. Isegi kui eeldada süüdistatava väidete tõele vastavust, et just kannatanu oli süüdistatava suhtes pealetükkiv pool ja soovis temaga suhelda, kuid süüdistatav seda ei soovinud ja kannatanu keeldus lahkumast, siis ei anna see vähimalgi määral alust teise inimese suhtes jõhkra füüsilise vägivalla tarvitamiseks. Samas on oluline täheldada, et 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt ei nähtu kuskilt kannatanu pealetükkivust ja agressiivsust süüdistatava suhtes. Küll aga nähtub sellest süüdistatava enda pealetükkiv ja agressiivne käitumine ning intensiivne rünnak kannatanu suhtes, kuna süüdistatav ei jäta tema juurest taganedes eemalduvat kannatanut rahule, vaid üha järgneb talle kannatanu suunas uute löökide tegemisega. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et süüdistataval puudus vajadus hädakaitseks KarS § 28 lg 1 mõttes, kuna hädakaitseseisundit polnud tal tekkinud. KarS § 28 lõikes 1 on hädakaitse kohta kajastatud, et ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kuna 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvalt ei ole sellest kuskilt võimalik täheldada kannatanu agressiivsust Margo Toomi suhtes, siis ei ole veenvad Margo Toomi väited selle kohta, et ta tajus kannatanust endale ohtu. 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvaga selle kohta, et just Margo Toom ise oli kannatanu suhtes tüli noriv ja agressiivne, on kooskõlas ka tunnistaja A. M. M. i ütlused (lk 37-39) selle kohta, et nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt alustas just kannatanul teel ees seisev ja pubisse sisenemist takistav Margo Toom ise kannatanu kallal 11 norimist, esilagu verbaalselt, seejärel füüsiliselt kannatanu ründamisega. Neil asjaoludel ei ole kohtule vähimalgi määral veenvad Margo Toomi väited selle kohta, nagu tüli ja konflikt ning agressiivne käitumine saanuks alguse kannatanu kohatust ja tema suhtes sõnaliselt agressiivsest käitumisest. Kannatanu Margo Toomi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väidetu selle kohta, et nad leppisid kannatanuga koheselt sündmuskohal ära ja surusid teineteisel pärast juhtunut kätt, kui turvafirma juht oli tulnud asjaolusid selgitama ja avaldanud neile kannatanuga, et nad on mõlemad sama firma XXX d. Kannatanu ütlustest ei nähtu Margo Toomiga sündmuskohal leppimist ja sellega seoses teineteisel käe surumist. Ka 01.09.2020.a kohtuistungil jäi kannatanu seisukohale, et seda pole toimunud ja isegi kui see oli, siis pidi ta seda tegema hirmust süüdistatava ees, mitte omal vabal tahtel. Kvalifikatsioon Süüdistuses kajastatud kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p 1 järgi on põhjendatud ja õige. Margo Toom pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega ühtlasi põhjustas teisele inimesele vähemalt neli nädalat kestvad terviskahjustused. Karistus Füüsilist valu põhjustava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega tekitati vähemalt 4 nädalat kestev terviskahjustus, karistatakse KarS § 121 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Margo Toomi süü suurusest – jõulise väljanägemisega Margo Toom ründas endast oluliselt kõhetumat kannatanut intensiivselt ja kuigi kannatanu taganes ja temast eemaldus, läks kannatanule järgi ja jätkas kannatanu suunas rusika- ja jalalöökide tegemist, kuriteo pani toime kavatsetult, lõpetades kannatanu ründamise alles siis, kui lõpuks kannatanu suunas tehtud löökidest neljas kannatanut pähe tabas ja kannatanu saadud löögist maha kukkus, ühtegi põhjendatud õigustust nii seadusest kui ka moraalinormidest lähtudes kannatanu ründamiseks ja kannatanu suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamiseks polnud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), hindab kohus põhjendatuks karistada varasemalt kriminaalkorras karistamata Margo Toomi sanktsiooni maksimummäärast 1/5 ulatuses – 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel seoses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisega tuleb 1 aastat vangistust vähendada 1/3 võrra, s.o 4 kuu vangistuse võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Margi Toomi süü suurusest lähtudes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuna kohtu hinnangul on kavatsetult toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolud rasked, ründe intensiivsusest lähtudes oligi Margo Toomil eesmärgiks kannatanule oma olemuselt märkimisväärselt suuri tervisekahjustusi põhjustada, kuna lõpetas kannatanu ründamise alles siis, kui oli saanud kannatanule tugevajõuliselt ühel korral enda parema käe rusikaga pea piirkonda lüüa ja kannatanu saadud löögist maha kukkus. Kuna Margo Toomil on tema avaldatu kohaselt tagasihoidlik majanduslik olukord, rahvastikuregistri andmetel on tal XXX last, tema enda väitel XXX last, kannatanule on senini tsiviilhaginõuded hüvitamata, siis poleks rahaline karistus ka sellel põhjusel kohane. Senini ei ole keegi rahalist karistust Margo Toomile ka taotlenud. Kuna senini on Margo Toom enda tehtut püüdnud kannatanu kaela veeretada, õigustades kannatanu suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamist sellega, et tajus kannatanust endale lähtuvat ohtu, kuigi tõendid taolisi väiteid ei kinnita ning videosalvestiselt ja selle asitõendina 12 vaatluse protokollist nähtub, et ainuke agressiivne isik oli Margo Toom ise, siis on vältimatu Margo Toomis õiguskuuleka eluviisi juurutamiseks kohaldada kriminaalhooldust, vabastades M.Toomi 18 kuu katseajaga tingimisi 8 kuu vangistuse kandmisest, pannes talle lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleks kas agressiivsuse või viha juhtimist või eluviise ja alkoholi tarbimist. Sobiva sotsiaalprogrammi valib Margo Toomi isikust lähtudes kriminaalhooldusametnik. Kuna seinini ei ole Margo Toom astunud ühtegi sammu selleks, et kannatanule hüvitada varaline ja mittevaraline kahju või vähemasti mingigi osa kannatanule põhjustatud kahjust, siis on vältimatu panna talle katseajaks ka KarS § 75 lg 2 punktis 1 täheldatud kahju hüvitamise kohustus. Kuna katseaeg ei ole pikk, üksnes 18 kuud, ja M.Toomi avaldatu kohaselt pole ta sissetulek suur ning tema ülalpidamisel on ka alaealised lapsed, siis tuleks kahjust kannatanule 16 kuu katseaja jooksul ära hüvitada kokku vähemalt 5000 eurot, s.h varaline kahju 368.08€. Tsiviilhagi Nii 368.08€ varalise kahju kui ka 10 000€ mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on põhjendatud. Asjaolu, et Margo Toomi väitel ei ole tal sissetulek suur, ei anna kohtule põhjendatud alust tsiviilhaginõuete rahuldamata jätmiseks. Eesti Vabariigis võlavanglat pole. Kui ka täitemenetluses ei õnnestu M.Toomilt haginõuete katteks midagi kinni pidada, siis aja jooksul tsiviilhaginõuete täitmine aegub ning M.Toomilt polegi enam võimalik neid kunagi kinni pidada. 368.08€ varalise kahju hüvitamise nõue 01.09.2020.a kohtuistungil võttis Margo Toom 368.08€ varalise kahju hüvitamise nõude õigeks ja seda ei vaidlustanud. TsMS § 440 lõikes 1 on sätestatud, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 1, KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1,

§ 3

p 2,

§ 127

lg 1, 4,

§ 128

lg 1,3,

§ 130

lg 1,

§ 1043

,

§ 1045lg 1 p 2, 8 alusel ja Ts

MS § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438 lg 1, TsMS § 444 lg 3 alusel, kuna pärast 20.-23.12.2019.a haiglas viibimist oli J. S. i kohta käivatest ravidokumentidest nähtuvalt alalõualuu operatsiooni järgselt tähtsal kohal suuhügieen, hammaste pesu ja suuloputused ning antibakteriaalne ravi ja valu korral oli vaja tarvitada valuvaigisteid ning J. S. il soovitati raviarsti poolt hammaste ja suu olukorra kontrolliks edaspidiselt pöörduda hambaarsti poole, siis on põhjendatud varalise kahju nõude katteks välja mõista Margo Toomilt kannatanu J. S. i kasuks kokku 368.08€ voodipäevatasu, suuhügieenitarvete, valuvaigistite ja hambaarsti visiiditasude eest hagiavaldusele lisatud kuluarvestuse (lk 19) ja kulukviitungite (lk 20-27) alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 3

p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). - Käesoleva süüdimõistva kohtuotsusega on tuvastatud põhjuslik seos Margo Toomi õigusvastase süülise käitumise ja sellega kannatanule tervisekahjustuse 13 tekitamise vahel, mille tulemusena tuli kannatanul kanda tervise kahjustamisega kaasnenud kulud.

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju selle tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud.

§ 130

lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 1045

lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

§ 1050lg 1 kohaselt on kahju tekitamise eest vastutuse aluseks süü.

- Süüküsimus on käesolevas kohtuotsuses lahendatud, kohtuotsus on süüdimõistev ja Margo Toom on kannatanu kehalise väärkohtlemises ja sellega kannatanule terviskahjustuse tekitamises süüdi. 10 000 € mittevaralise kahju hüvitamise nõue Margo Toom on õigeks võtnud asjaolu, et ta kannatanut ründas ja lõi kannatanule enda parema käe rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Margo Toom ei ole senini vaidlustanud meditsiinidokumentidest ja ekspertiisiaktist nähtuvat selle kohta, et selle rusikalöögiga põhjustas ta kannatanule süüdistuses kajastatud vigastused. Need asjaolud on Margo Toom omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 3

p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 1045

lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. 14

§ 1050

lg 1 kohaselt on kahju tekitamise eest vastutuse aluseks süü.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisel maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Käesoleva süüdimõistva kohtuotsusega on tuvastatud põhjuslik seos Margo Toomi õigusvastase, süülise käitumise ja sellega kannatanule tervisekahjustuse tekitamise vahel, mille tulemusena tuli kannatanul taluda füüsilist valu pärast M.Toomilt rusikalöögi pähe saamist kuni lõualuuoperatsioonini ja ka sellele järgnevalt ning enda olukorra leevendamiseks tuli võtta ka valuvaigisteid, operatsiooni ajal leevendati kannatanu olukorda üldnarkoosiga (lk 46 pöördel). Ravidokumentidest nähtuvalt pidi kannatanu viibima 20.-23.12.2019.a haiglas ravil ja olema esialgselt dieedil, sai süüa ainult vedelat toitu, hiljem lisaks ka pehmet toitu. Jõuluaeg ja uusaasta algus, mil Eestis enamasti tehakse tavapärasest rohkem süüa ja seda nauditakse, tuli kannatanul veeta vedela toidu dieedil. Eelnevalt juba kajastatud ravidokumentidest nähtuvalt kaasnes sellise olukorraga kannatanul verepildi muutus, vere hüübivus kannatas, mis omakorda takistas operatsioonijärgsete haavade paranemist, esines haavade veritsus. Taolises kehvas tervislikus olukorras tuli kannatanul valmistuda ülikoolis jaanuari algusesse jäävaks eksamisessiooniks. Hagiavalduses kajastatu kohaselt oli kannatanu õppetöö ülikoolis häiritud (lk 16). On üldteada, et kui tervislik olukord on kehva, siis õppetöö kannatab. On üldteada, et kui ollakse valudes ja kasutatakse selle leevendamiseks valuvaigisteid, siis taoline seisund õppetööd ei soosi. M.Toomi rikkumine on olemuselt raske, ühtegi mõistlikku ja aktsepteeritavat põhjust tal kannatanu suhtes intensiivse rünnaku toimepanemiseks ja jõhkra füüsilise vägivalla kasutamiseks ei olnud. M.Toom rahuldus alles siis, kui oli saanud virutada kannatanule niivõrd tugeva rusikalöögi pea piirkonda, et kannatanu sellest maha kukkus. Kannatanut M.Toom ei abistanud ning ta ei tundud ka huvi, kuidas ja kes kannatanu eest hoolt kannavad ja ta raviasutusse toimetavad. Sellele, et olemuselt oli M.Toomi poolt kannatanu suhtes kasutatud füüsiline vägivald raske, osundavad kannatanule ainult ühe rusikalöögiga põhjustatud vigastused. Mõlemapoolne alalõualuumurd vajas kirurgilist sekkumist ja ka 1 hamba eemaldamist. Erakorralise protseduurina 20.12.2019 kell 10:03-11:25 läbi viidud operatsioon (mõlemapoolse alalõualuumurru lahtine paigaldamine ja fiksatsioon ning 1 hamba eemaldamine) kestis 1 tund 22 minutit, kasutati 4 kruvi 12mm ja kokku 3 titaanplaati (2 plaati 1.0 ja 1 plaat 1.25). Ekspertiisiaktist ja ravidokumentidest ning raviarsti 10.02.2020.a vastusest nähtub, et esmane hädavajalik ravi kestis kannatanul kuu aega, kuid mitte vähem kui neli nädalat. Raviarsti 10.02.2020.a vastusest kohtueelsele menetlejale nähtub, et alles selle ühe kuu möödudes saab patsient hakata järk-järgult sööma tahkemat toitu ja üle minna tavarežiimile ning lõplik luu ja pehmekoe paranemine toimub alles poole aasta jooksul (lk 33). Kannatanu suhtes rünnaku toimepanemise järgselt ei ole M.Toom kordagi kannatanu tervisliku olukorra suhtes huvi tundnud ning senini ei ole M.Toom kannatanule tsiviilhaginõuetest sentigi hüvitanud. Kõige hiljemalt toimikuga tutvumise järgselt oli M.Toomil nii oma kaitsja kui ka hagiavalduse koostanud kannatanu esindaja kaudu võimalik hakata kannatanuga tekkinud 15 olukorda lahendama, kuid M.Toom selleks ühtegi sammu ei astunud. Pigem nähtub M.Toomi avaldatust suhtumine, et kuna tal on suur pere ja väike sissetulek, siis need õigustavad kannatanule tekitatud kahjude hüvitamata jätmist ja temalt polegi põhjendatud midagi nõuda, lisaks on tal teisigi võlgnevusi. Kokkuvõtvalt - kannatanu J. S. i tsiviilhagi (lk 14-18) 10 000 € mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub eelkajastatud asjaoludel rahuldamisele ja Margo Toomilt kannatanu J. S. i kasuks KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1,

§ 3

p 2,

§ 127

lg 1, 4,

§ 128

lg 1,5,

§ 134

lg 2, 5,

§ 1043

,

§ 1045lg 1 p 2, 8 alusel ja Ts

MS § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438 lg 1 alusel väljamõistmisele. M.Toomi rikkumine oli raske, ühtegi õigustust sellele pole, rikkumisega kaasnesid kannatanule vähemalt üheks kuuks tervisekahjustused, neist lõplik paranemine võtab veelgi kauem aega, M.Toom pole väljendanud sündmuskohal kannatanu abistamise soovi ning pole kannatanu käekäigu ja talle kahjude hüvitamise osas pärast toimunut huvi tundnud, kannatanul tuli veeta 4 päeva haiglas, jõulude ja uueaasta ajal olla dieedil, sai tarbida ainult vedelat toitu, hiljem pehmemat toitu, sellest olukorrast verepildi näitajad halvenesid, takistatud sai vere hüübivus ja sellest tulenevalt jätkus veritsus operatsioonijärgsetest haavadest, kõigele lisaks tuli taluda füüsilist valu ning selle leevenduseks võtta valuvaigisteid, kuid samaaegselt tuli tegeleda ka õpingutega ülikoolis, valmistuda aasta algusesse jäävaks eksamisessiooniks ning käia hammaste ja suu olukorra jälgimiseks hambaarsti vastuvõttudel, et vajadusel saada juureravi või võtta ette muid vajalikke meetmeid, et vältida olukorra halvenemist. Kõigi nende vaevuste ja kannatuste eest, millega kannatanu elu-olu oli igapäevaselt vähemasti kuuks ajaks õpingute ajaks oluliselt halvenenud, on hagiavalduses taotletud 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks põhjendatud nõue. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 16