KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4198 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika K

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot, advokaat Margo Normanni poolt Margo Toomile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

185 lg 1 alusel jätta välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda. Mõista Eesti Vabariigilt J.S. i kasuks välja 648 eurot apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Margo Toomi süüdistatakse selles, et tema

1. detsembril 2019 kella 23.35 paiku Tartumaal Elva vallas Elva linnas Kesk tn 10 asuva Pubi ÜksTeist juures kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda J.S. i suhtes. M. Toom üritas lüüa J.S. i rusikaga peapiirkonda, kuid löök riivas J.S. i jope kapuutsi, misjärel J.S. taganes, kuid M. Toom järgnes talle ja üritas lüüa J.S. i jalaga kehapiirkonda, aga löök ei tabanud. Seejärel üritas M. Toom uuesti lüüa J.S. i rusikaga peapiirkonda, kuid J.S. taganes ja löök ei tabanud teda, misjärel lõi M. Toom J.S. i rusikaga peapiirkonda, mille tagajärjel kukkus J.S. istuli. M. Toom põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega J.S. ile valu ja kehavigastusi/tervisekahjustusi: alalõualuu kahepoolse lahtise nihkega murru ja pehmete kudede turse alalõuapiirkonnas vasakul. Alalõualuu murd vajas kirurgilist ravi ning vajalik oli vasakpoolse alumise
2. hamba (tarkusehammas) eemaldamine. J.S. il esinevad kehavigastused põhjustavad vigastuste paranemise tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Sellise tegevusega pani M. Toom toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. 2 Maakohtu otsus
3. septembri 2020 otsusega tunnistas Tartu Maakohus M. Toomi süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud 1 aastast vangistust 1/3 võrra, s.o 4 kuu vangistuse võrra ja mõistis M. Toomile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata M. Toomi suhtes täielikult täitmisele, kui M. Toom ei pane 18 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määras kohus, et M. Toomil tuleb hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju 368.08€ ja mittevaralisest kahjust (kümme tuhat eurot) vähemalt 4631.92€, s.o kokku hüvitada kannatanule kahju 5 000 euro ulatuses kohtuotsuse jõustumisest 16 kuu katseaja vältel ehk igakuiselt hüvitab kahju vähemalt 312.50 eurot ja KarS § 75 lg 1 p 3 alusel esitab selle kohustuse täitmise kohta andmed enda kriminaalhooldusametnikule viivituseta pärast igakordset kahjuhüvitise makset. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määras kohus, et M. Toomil tuleb osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

§ 38

lg 1 p 2; § 381 lg 3,4; § 381 lg 1 p 1; § 306 lg 1 p 11; § 310 lg 1; VÕS § 3 p 2; § 127 lg 1, 4; § 128 lg 1,5; § 134 lg 2, 5; § 1043; § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel ja TsMS § 231 lg 2, 4; § 233 lg 1; § 438 lg 1 alusel rahuldas kohus kannatanu J.S. i tsiviilhagi 10 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning mõistis selle välja M. Toomilt kannatanu J.S. i kasuks. Maakohtu otsust M. Toomi süüditunnistamises, talle mõistetud karistuse ning kohustuse osas hüvitada J.S. ile varaline kahju, apellatsiooni korras vaidlustatud ei ole ja nimetatud osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Küll aga vaidlustas M. Toomi kaitsja maakohtu otsustuse, millega kohus rahuldas kannatanu J.S. i tsiviilhagi 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistis nimetatud summa M. Toomilt välja J.S. i kasuks. Rahuldades J.S. i tsiviilhagi leidis kohus, et kriminaalasjas on tuvastatud põhjuslik seos M. Toomi õigusvastase, süülise käitumise ja sellega kannatanule tervisekahjustuse tekitamise vahel. M. Toomi tegevuse tulemusena tuli kannatanul taluda füüsilist valu pärast M. Toomilt rusikalöögi pähe saamist kuni lõualuuoperatsioonini ja ka sellele järgnevalt ning enda olukorra leevendamiseks tuli võtta ka valuvaigisteid, operatsiooni ajal leevendati kannatanu olukorda üldnarkoosiga. Ravidokumentidest nähtuvalt pidi kannatanu viibima 20.-

1. detsember 2019 haiglas ravil ja olema esialgselt dieedil. Ta sai süüa ainult vedelat toitu, hiljem lisaks ka pehmet toitu. Jõuluaeg ja uusaasta algus, mil Eestis enamasti tehakse tavapärasest rohkem süüa ja seda nauditakse, tuli kannatanul veeta vedela toidu dieedil. Eelnevalt juba kajastatud ravidokumentidest nähtuvalt kaasnes sellise olukorraga kannatanul verepildi muutus, vere hüübivus kannatas, mis omakorda takistas operatsioonijärgsete haavade paranemist, esines haavade veritsus. Taolises kehvas tervislikus olukorras tuli kannatanul valmistuda ülikoolis jaanuari algusesse jäävaks eksamisessiooniks. Hagiavalduses kajastatu kohaselt oli kannatanu õppetöö ülikoolis häiritud. On üldteada, et kui tervislik olukord on kehva, siis õppetöö kannatab. Samuti on üldteada, 3 et kui ollakse valudes ja kasutatakse selle leevendamiseks valuvaigisteid, siis taoline seisund õppetööd ei soosi. M. Toomi rikkumine on olemuselt raske, ühtegi mõistlikku ja aktsepteeritavat põhjust tal kannatanu suhtes intensiivse rünnaku toimepanemiseks ja jõhkra füüsilise vägivalla kasutamiseks ei olnud. M. Toom rahuldus alles siis, kui oli saanud virutada kannatanule niivõrd tugeva rusikalöögi pea piirkonda, et kannatanu sellest maha kukkus. Kannatanut M. Toom ei abistanud ning ta ei tundud ka huvi, kuidas ja kes kannatanu eest hoolt kannavad ja ta raviasutusse toimetavad. Sellele, et olemuselt oli M. Toomi poolt kannatanu suhtes kasutatud füüsiline vägivald raske, osundavad kannatanule ainult ühe rusikalöögiga põhjustatud vigastused. Mõlemapoolne alalõualuumurd vajas kirurgilist sekkumist ja ka 1 hamba eemaldamist. Erakorralise protseduurina
2. detsembril 2019 läbi viidud operatsioon (mõlemapoolse alalõualuumurru lahtine paigaldamine ja fiksatsioon ning 1 hamba eemaldamine) kestis 1 tund 22 minutit, kasutati 4 kruvi ja kokku 3 titaanplaati. Ekspertiisiaktist ja ravidokumentidest ning raviarsti
3. veebruari 2020 vastusest nähtub, et esmane hädavajalik ravi kestis kannatanul kuu aega, kuid mitte vähem kui neli nädalat. Raviarsti
4. veebruari 2020.a vastusest kohtueelsele menetlejale nähtub, et alles selle ühe kuu möödudes saab patsient hakata järk-järgult sööma tahkemat toitu ja üle minna tavarežiimile ning lõplik luu ja pehmekoe paranemine toimub alles poole aasta jooksul. Kannatanu suhtes rünnaku toimepanemise järgselt ei ole M. Toom kordagi kannatanu tervisliku olukorra suhtes huvi tundnud ning senini ei ole M. Toom kannatanule tsiviilhaginõuetest sentigi hüvitanud. Kõige hiljemalt toimikuga tutvumise järgselt oli M. Toomil nii oma kaitsja kui ka hagiavalduse koostanud kannatanu esindaja kaudu võimalik hakata kannatanuga tekkinud olukorda lahendama, kuid M. Toom selleks ühtegi sammu ei astunud. Pigem nähtub M. Toomi avaldatust suhtumine, et kuna tal on suur pere ja väike sissetulek, siis need õigustavad kannatanule tekitatud kahjude hüvitamata jätmist ja temalt polegi põhjendatud midagi nõuda, lisaks on tal teisigi võlgnevusi. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kannatanu J.S. i tsiviilhagi 10 000 euro mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub rahuldamisele ja M. Toomilt kannatanu J.S. i kasuks väljamõistmisele. Seoses tsiviilhagide rahuldamisega pani kohus M. Toomile KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustuse hüvitada kannatanule tsiviilhagist 5 000 eurot 16 kuulise katseaja jooksul. Kohus leidis, et kuivõrd M. Toom ei ole astunud ühtegi sammu selleks, et kannatanule hüvitada varaline ja mittevaraline kahju või vähemasti mingigi osa kannatanule põhjustatud kahjust, siis on vältimatu panna talle taoline kohustus. Kuna määratav katseaeg ei ole pikk, üksnes 18 kuud ja M. Toomi avaldatu kohaselt pole ta sissetulek suur ning tema ülalpidamisel on ka alaealised lapsed, siis asus kohus seisukohale, et tekitatud kahjust tuleks kannatanule 16 kuulise katseaja jooksul hüvitada kokku vähemalt 5000 eurot, s.h varaline kahju 368.08 eurot. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Toomi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse osas, millega maakohus kohustas KarS § 75 lg 2 p 1 alusel M. Toomi hüvitama J.S. ile mittevaralist kahju 4631,93 eurot 18 kuu jooksul. Samuti palub kaitsja tühistada Tartu Maakohtu otsus osas, millega rahuldati J.S. i tsiviilhagi mittevaralise kahju osas summas 10 000 eurot ning teha nimetatud osas uus otsus millega mõista M. Toomilt J.S. i kasuks välja mittevaraline kahju 2000 eurot. 4 Kaitsja leiab, et rahuldades kannatanu mitterahalise hüvitise nõude 10 000 euro ulatuses ei ole nimetatud nõude põhjendused hagiavalduses ja kohtus uuritud tõendite alusel vastavuses mõistliku hüvitise määraga ja on vastuolus VÕS § 140-s sätestatuga. Kannatanu põhjendab mittevaralise kahju esinemist järgmiste asjaoludega: 4 päeva viibis haiglas; kaks nädalat pidi sööma vedelat toitu; kuna sündmus toimus jõulupühade ajal, olid pühad rasked; õpingud ülikoolis olid hiljem väga rasked; 2 korda on kohtunud psühholoogiga. Kaitsja leiab, et nimetatud negatiivsete asjaolude esinemisel ei ole õiglase hüvitise määramine summas 10 000 eurot põhjendatud. Tavapärase elu ja saabunud lühiajaliste negatiivsete asjaoludega kaasneva elu tasakaalustamine 10 000 eurose hüvitisega on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. M. Toom ei eita oma õigusvastast käitumist, kuid leiab et ei ole tõendatud J.S. i kannatused üle 4 nädala. Tõendeid seoses osundatud õpiprobleemidega ei ole käesolevas asjas esitatud. Esitatud ekspertiisiaktist
5. aprillist 2020 ei nähtu, et kannatanul oleks seisuga
6. jaanuar 2020 esinenud peavalu, valu lõualuudes, hammaste valu, hammaste liikuvus, magamatus. Nimetatud asjaolu kinnitab, et kannatanu ebameeldivused ja üleelamised kehtisid ca 1 kuu. Puuduvad ka tõendid psühholoogile pöördumise kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 10 000 eurone hüvitis ei ole mõistlik VÕS § 134 lg 2 tähenduses, sest hüvitis on sisuliselt mõistetud 4 nädala kannatuste või ebameeldivuste perioodi eest. 10 000 eurot ületab kannatanu hüveolukorra, mis tal oli enne tagajärje saabumist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kulusid, sissetulekute vähenemist või majanduslike võimaluste halvenemist VÕS § 130 tähenduses. M. Toom mõistab kannatanu olukorda, kuid arvab, et tema õigusvastast käitumist ei peaks kannatanu kasutama rikastumiseks, vaid hüveolukorra taastamiseks. Kohus loetleb deklaratiivselt erinevaid VÕS kahju hüvitamise norme, kuid ei ole arvestanud VÕS § 140 sätestatud asjaoludega võimaliku kahju hüvitamise piiramise kohta: 1.süüdistatava majanduslik olukord M. Toomil on ülalpidamisel viis alaealist last ja üks täisealine õppiv laps. 10 000 eurone hüvitis mittevaralise kahju eest kahjustab eelkõige perekonda ja alaealisi ülalpeetavaid. M. Toomi netosissetulek on 1005 eurot kuus, mis kehtiva seadusandluse järgi välistab sellise ülalpeetavate hulga suhtes sissenõuete pööramise üldse M. Toomi vastu. Kulutused üürikorterile 400 eurot. Arvestades veel lisaks väljamõistetud menetluskulu 1118,20 eurot ja kannatanu esindaja kulu 1152 eurot, on M. Toomi rahalised kulutused ebaproportsionaalselt suured.
7. süüdistatava suhtes toimuvaid varasemaid täitemenetlusi Kohtutäitur O. Kutšmei on koostanud sissetuleku arestimise akti. Raske on ette kujutada, kuidas on võimalik täita maakohtu otsusega mõistetud tingimust KarS § 75 lg 2 p 1 alusel hüvitada 18 kuu jooksul kannatanule 4631,93 eurot, olukorras, kus kohtutäitur on varasemalt sissetulekud 5 arestinud. Ka kohtutäitur R. Rozenthali juures on täitmisel rahalised nõuded M. Toomi vastu tsiviilasjadest 2-12-37344 ja 2-12-
9. kannatanu joobeseisund ja ebatsensuurse väljendi kasutamine. Kannatanu, olles joobeseisundis, otsis verbaalset kontakti M. Toomi ja tema seltskonnaga ja kasutas ebatsensuurset väljendit. M. Toom ei õigusta oma käitumist, kuid joobes kannatanu pressimine seltskonda, kus ta ei olnud soovitud ja mille käigus toimus ebatsensuurse väljendi kasutamine, omab teatud puutumust tekkinud olukorraga. Riigikohtu analüüsist tsiviilasjades 2018-2019 mittevaralise kahju hüvitamise nõuetest selgub, et keskmine mittevaralise kahju hüvitamise määr oli 2437 eurot sh näiteks terviskahjustuse tekitamine löömise tagajärjel ja peavigastused 1300 eurot. Kuigi tsiviilhagi ei ole otseselt karistuse osa, lõi kohus olukorra, kus süüdistatava soov lühimenetluse kohaldamiseks päädis maksimaalselt taotletud mittevaralise hüvitise väljamõistmisega. Tähelepanuvääriv on samuti asjaolu, et prokurör ei taotlenud KarS § 75 lg 2 p 1 alusel 4631,93 euro hüvitamist katseaja tingimusena, sest oli kursis M. Toomi majandusliku olukorraga. Kohus on aga loonud olukorra, kus rahalise kohustuse täitmata jätmine võib lõppeda M. Toomi suhtes karistuse täitmisele pööramisega. VASTUVÄITED APELLATSIOONILE
10. oktoobril 2020 esitas J.S. i esindaja vastuväited M. Toomi kaitsja poolt esitatud apellatsioonile. Vastuväidetes leiab J.S. i esindaja, et maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud nii rikkumise raskust ja ulatust, aga ka kahju tekitaja käitumist/suhtumist kannatanusse pärast rikkumist. Vastuväidetes leitakse, et apellant jätab apellatsioonis enamus mittevaralist kahju põhjustanud momente, mida maakohus on käsitlenud, lihtsalt tähelepanuta, sh rikkumise raskuse (lõualuu kahest kohast katki, hamba eemaldamine, operatsiooni läbimine, pikk taastumine jne) ja M. Toomi ignorantse suhtumise kannatanusse peale kahju tekitamist. J.S. i esindaja ei nõustu apellatsioonis väidetuga, nagu ei oleks tõendatud, et J.S. i kannatused kestsid üle 4 nädala. Kannatanu viitab siinjuures kohtuotsusele, mille kohaselt ekspertiisiaktist ja ravidokumentidest ning raviarsti
11. veebruari 2020 vastusest nähtub, et esmane hädavajalik ravi kestis kannatanul kuu aega, kuid mitte vähem kui neli nädalat. Seega on esimese 4 nädalaga seotud esmane hädavajalik ravi ja kohtu viite kohaselt meditsiinidokumentidele toimub lõplik luu ja pehmekoe paranemine alles poole aasta jooksul. Kannatanu kannatused kestavad tegelikult siiani. Seega on apellandi viide kannatuste kestusele puudulik ja sellisena mittearvestatav. Apellant väidab kaebuses, et peale vägivalla kasutamist surusid nad J.S. iga kätt ja leppisid ja olevat võimalik, et kannatanu seda asjaolu joobe tõttu tõesti ei mäleta. Kannatanu on jätkuvalt seisukohal, et midagi sellist tema küll ei mäleta ja kohtus vaadatud videomaterjal seda samuti ei kinnita. Kohus on samuti seda momenti käsitlenud ja põhjendanud, et kannatanu ütlustest ei nähtu M. Toomiga sündmuskohal leppimist ja sellega seoses teineteisel käe surumist. Ka 1.septembril 2020 kohtuistungil jäi kannatanu seisukohale, et seda pole toimunud ja isegi kui see oli, siis pidi ta seda tegema hirmust süüdistatava ees, mitte omal vabal tahtel. Kannatanu on seisukohal, 6 et mõistetavalt ei ole tegemist leppimisega olukorras, kus kannatanu on oimetukslööduna maas ja lööja paneb sulle väidetavalt oma käe pihku. Apellant väidab, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu on pöördunud psühholoogi poole. Kannatanu viitab, et selliseid vastuväiteid istungil ei esitatud ja M. Toom näis selle väitega nõus olevat. Kannatanu saab riigilt juhtunu tõttu ohvriabi, milline teenus hõlmab endas psühholoogilist nõustamist. Apellant käib psühholoog Pille Kütti juures. Apellant leiab, et kohus ei ole arvestanud aluseid kahju hüvitamise piiramise kohta. Nõnda võib VÕS § 140 kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Apellant toob asjaoludena esile oma majanduslikku olukorda ja sissetuleku suurust, tema suhtes toimuvaid täitemenetlusi ja kannatanu väidetavat käitumist. VÕS § 140 kommentaaride kohaselt (VÕS I komm, lk. 740) mittevaralise kahju korral § 140 ei kohaldata, kuivõrd mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel peab kohus nagunii algusest peale arvesse võtma kõiki kahju tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Olgu siiski öeldud, et kuivõrd M. Toomil on nõnda palju ülalpeetavaid, et tema 1005 EUR netosissetulekuid ei ole võimalik arestida ja kohtutäiturid ei saa sellest midagi kätte. Ka istungil jättis M. Toom mulje, et tal on mittevaralise kahju väljamõistmisest või selle suurusest suhteliselt ükskõik, kuna tema ülalpeetavate tõttu ei saavat sissetulekutele sundtäitmise raames sissenõuet pöörata. Apellatsioonkaebuse sisu kinnitab seda, et apellandile ei meeldi otsuses eelkõige see, et osaliselt on kahju hüvitamine talle tehtud kohustuseks katseaja jooksul ning see ongi ilmselt kaebuse esitamise peamiseks ajendiks. Kannatanu on kindel, et ilmse sellekohase kohustuseta ei oleks tal võimalik M. Toomi käest midagi kätte saada, sest viimasel puudub igasugune tahe talle midagi hüvitada. M. Toomil on mitmeid täitemenetlusi, kus võlausaldajad temalt midagi kätte ei saa. Kannatanule teadaolevalt on M. Toom tegutsemas nö. haltuura korras ka turvamehena mitmetel üritustel, mis näitab, et tegelikult on tal lisasissetulekud, mida ilmselt ametlikult ei näidata. Lisaks tuleb arvestada, et tema lastel on ka ema ja viimase sissetulekud, sh lastetoetused. Ei ole õige „pugeda laste taha“ olukorras, kus sa oled teisele isikule kuritegelikult ja jõhkralt kahju tekitanud. Süüdlase, M. Toomi, rünnaku tulemusel põhjustati kannatanule dislokatsiooniga (murdunud luu osad ei ole kohakuti vaid asetsevad teineteise suhtes nihkes) alalõualuumurd kahest kohast esimeste
12. ja
13. hamba kohalt ja tagumise
14. hamba kohalt (
15. hammas purunes löögi tagajärjel). Mõni leid nagu alahuule tuimus võib olla eluaegne (raviarsti vastus uurija nõudekirjale; toimiku leheküljed 31-34). Nimetatud vastusest nõudekirjale selgub, et tegemist on kroonilise valuga. Põhiteemaks on murru kohal olevate
16. ja
17. hamba liikuvus. Arsti soovitusel tuli jälgida nimetatud hammaste seisu oma hambaarsti juures ning vajadusel teostada juureravi. 7 Lõualuu paranemisel on tekkinud häired lõualiigese liikuvuses, mida enne traumat polnud. Selle probleemi lahendamiseks on toimunud konsultatsioon
18. juulil 2020 perearsti saatekirjaga dr. Narits juures. Perearsti poolt väljastatud saatekirja anamneesis on kirjeldatud patsiendi valusid ja et patsient võtab vajadusel käsimüügi valuvaigisteid. See on 6 kuud pärast tekitatud traumat. Traumajärgselt on kannatanul tekkinud öine hammaste krigistamine, mida enne rünnakut ei täheldatud ja mida kannatanu seostab pingete, ärevuse ja hirmudega, mida on põhjustanud rünnak ja selle põhjusel tekkinud trauma. Kuna TÜ näo- ja lõualuukirurgia osakonnas ei tegeleta trauma tagajärjel tekkida võiva hambumushäire raviga, siis on lõualiigese liikuvuse ja traumajärgse võimaliku hambumushäire probleemidega konsulteeritud dr Ü. Tarrega. Raviplaanid on koostamisel ning järgnevaks konsultatsiooniks on määratud aeg
19. november 2020 dr Martin Martma juures Kliinik 32s. Lõualuumurru paranemine, sellega seotud lõualiigese liikuvuse häiritus ja murru kohal olevate hammaste jälgimine on olnud pikk protsess, mis on kestnud kindlasti rohkem kui 4 nädalat ja pole veel lõppenud. Ühele trauma tagajärjel surnud hambale

§ 185

lg 1 kohaselt kui ringkonnakohus teeb ühe

§ 337lg 1 p 2-4 nimetatud lahendi, kannab menetluskulud riik.

Kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas tegi ringkonnakohus

§ 337

lg 1 p 4 ettenähtud lahendi, siis tuleb kaitsjale ja kannatanu esindajale hüvitatav summa jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 12