1-18-6/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-18-6 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Aleksei Ivanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Ivanovi 38811010375) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Aleksei Ivanovi 15.01.
7. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.07.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuu 23 päeva vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja 3 päeva karistusaja hulka, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.
9. a määrusega muutmata kujul 06.04.
11. Viru Maakohtu 06.10.
12. a määrusega jäeti Aleksei Ivanov vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
13. Maakohus tuvastas, et Aleksei Ivanovi elukoht rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Uus Põlvkond sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks 1 vabastamiseks on täidetud. Seejärel leidis maakohus, et Aleksei Ivanov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2.
14. Maakohus tuvastas, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel viis kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal olles. Kuritegusid ühendab materiaalse kasu saamise eesmärk ning sõltuvus narkootilistest ainetest. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ-s Baltisigma ehitusel abitöölisena, mis tagab talle igakuise sissetuleku iseseisvalt majanduslikuks toimetulekuks. 2.
15. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise suureks riskiks narkootikumide tarvitamine. Isikul on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus, ta ise tunnistab sõltuvuse olemasolu amfetamiinist ning on motiveeritud sellega tegelema. Varasemate vangistuste ajal on kinnipeetav tegelenud sõltuvusega, ta on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, sealhulgas „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“ ning osalenud ka anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Seega on ta varasemalt omandanud hulga teoreetilisi teadmisi sõltuvuskäitumise muutmiseks, kuid senini pole suutnud neid vabaduses rakendada ning on jätkanud nii narkootikumide tarvitamist kui seeläbi uute kuritegude toimepanemist. 2.
16. Maakohus tõi positiivsena kinnipeetava puhul välja selle, et ka sel korral vangistuses viibimise ajal on ta tegelenud erinevate individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega – ta läbis arvuti algkursuse koolituse, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, omandas riigikeele A2 taseme ja õpib B1 taseme kursusel, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on ta seda kõike teinud ka varasemalt vangistuses viibimiste ajal, kuid need ei ole olnud piisavalt mõjusad hoidmaks teda edaspidi vanglasse sattumisest. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on ettenähtud
17. aastaks sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, mis on oluline tema probleemilahendusoskuse arendamiseks. Seega ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud kõiki eesmärke. 2.
18. Maakohus leidis, et kinnipeetav on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta on rikkunud sellega kaasnevaid erinevaid nõudeid, sealhulgas kaldunud kõrvale elektroonilise valve ajakavast, tarvitanud narkootikume, viimased korral oli tal probleeme ametnikega koostöö tegemisel ning ta on pannud toime ka uue kuriteo, sealhulgas on teda vahistatud uute kuritegude toimepanemise eest. Eeltoodu viitab sellele, et võimalus karistus vabaduses kanda ei ole olnud isiku jaoks piisavalt suureks motivatsiooniks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Ainuüksi rehabilitatsioonikeskus viibimine ei pruugi tema kuritegelikku mõtteviisi muuta. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 06.10.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Aleksei Ivanov, kes palub määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega rehabilitatsioonikeskusesse, määrates talle kohustuse läbida 9-kuu pikkune programm. 3.
21. Määruskaebuse andmetel ei arvestanud maakohus tema motivatsioonikirja, määruses ei ole seda mainitud. Samuti ei andnud kohus temale võimalust ennast väljendada viimases sõnas ainult küsis, milleks on temale rehabilitatsiooni vaja. Motivatsioonikirjas on kirjas, et ta põhjustas valu ja kannatusi enda lähedastele, mida enam ei soovi teha. Seetõttu tahabki läbida 2 rehabilitatsiooniprogrammi. Füüsilisest sõltuvusest vabanes vanglas, kuid psühholoogilist sõltuvust ta ilma spetsialistide abita võita ei saa. Tal on tütar, kelle kasvatamises soovib osaleda. Kõik kuriteod olid seotud narkootiliste ainete tarvitamisega ja kui ta sellest loobub, lõppeb ka ebaseaduslik tegevus. Varasemad kriminaalhoolduse rikkumised oli samuti seotud tarvitamisega. Ta töötab vanglas, külastab programme, loenguid, käib kirikus ja rikkumised puuduvad. Aleksei Ivanov palub, et kohus arvestaks sellega, et ta on muutnud oma elu. Vabanedes on tal olemas töökoht ja elukoht pärast rehabilitatsiooni läbimist, materiaalne ja moraalne toetus ema poolt ning vabanemisfondis 1200 eurot. Ta lubab täita kõiki kohtu poolt määratud kohustusi ja alluda kriminaalhooldusele.
22. Tartu Ringkonnakohtu 30.10.
23. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.11.
24. Aleksei Ivanov esitas taotluse, milles kordab määruskaebuses esitatud seisukohti arvestada tema motivatsioonikirjaga, sooviga osaleda tütre kasvatamises ja võimalusega läbi rehabilitatsioonikeskuse pöörduda normaalse elu juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksei Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
28. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Kaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tuvastatud asjaoludega ning põhjendustega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks üle korrata juba maakohtu määruses märgitut, kuid vastab Aleksei Ivanovi määruskaebuses esitatud väidetele.
30. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et Aleksei Ivanov on 07.09.2020 motivatsioonikirjas korranud peaasjalikult juba vangla iseloomustuses olevat, millele on ka maakohus 06.10.
31. a määruses viidanud. Maakohus on lugenud positiivseks nii arvuti algkursuse läbimise, 3 sotsiaalprogrammis osalemise, riigikeele õppimise, tööga hõivatuse ja distsiplinaarkaristuste puudumise. Seega on alusetu Aleksei Ivanovi väide, et maakohus ei ole tema motivatsioonikirja arvestanud. Kuigi maakohus ei ole sellele konkreetselt viidanud, ei tähenda see seda, et maakohus otsustust tehes ei oleks arvestanud selles märgitud asjaolusid. Peaasjalikult sisaldab motivatsioonikiri mõtteid, kuidas süüdimõistetu on parem inimene ja mis aitaks tal vabaduses paremini hakkama saada.
32. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise korda reguleerib KrMS §
33. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust arutatakse viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt süüdimõistetu osavõtul. Viimase sõna andmist süüdimõistetule seadus ette ei näe, see on vajalik kriminaalasja lahendamisel süüdistatava süü küsimuse otsustamisel (KrMS § 303). 23.09.
34. a kohtuistungi protokollist on näha, et Aleksei Ivanov osales kohtuistungil ja talle anti võimalus oma seiskohta vabanemise kohta avaldada. Seega ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud.
35. Ringkonnakohus nõustub süüdimõistetuga, et tema puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Samas ei ole varasemalt ei kindla elukoha olemasolu ega lähedaste materiaalne ja moraalne toetus suutnud ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei saa tõsikindlalt väita, et just asjaolu, et Aleksei Ivanov on vahepeal teada saanud, et tal on tütar, suudab tema käitumist muuta. Kahtlemata on positiivne, et vabanedes on Aleksei Ivanovil olemas kindel töökoht ja vabanemisfondis raha, arvestades seda, et tegemist on süüdimõistetuga, kes on kuritegusid peamiselt toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. See kõik aga ei minimeeriks piisaval määral Aleksei Ivanovist tulenevat riski, kuna varasemad kuriteod, sh varavastased, pani ta toime tulenevalt narkootiliste ainete tarvitamisest.
36. Aleksei Ivanov tunnistab narkootiliste ainete sõltuvust ning on seisukohal, et edaspidi on motiveeritud loobuma nende tarvitamisest. Sealjuures soovib ta vabanedes minna rehabilitatsioonikeskusesse, mis aitab tal psühholoogiliselt vabaneda sõltuvusest. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et ainuüksi Aleksei Ivanovi enda tahtest piisab, et vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja seeläbi elada õiguskuulekalt. Nagu ka maakohus tuvastas, on Aleksei Ivanov varasemalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh sõltuvuskäitumist käsitlevaid, samuti osalenud tugigrupis „Anonüümsed narkomaanid“, kuid see ei ole muutnud tema käitumist. Kahtlemata tuleb süüdimõistetule kasuks viibida rehabilitatsioonikeskuses, kuid tegemist ei ole kinnise asutusega, kus suudetakse tagada isiku täielik õiguskuulekus. Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei välista kuritegude toimepanemist, veelgi enam, ei hoia ära narkootiliste ainete tarvitamist. Lisaks on Aleksei Ivanovil läbimata individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mis keskendub elustiili muutmisele ja võiks kaasa aidata sõltuvusainetest tingitud riski vähendamisele.
37. Kuigi on positiivne, et Aleksei Ivanovil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, näitab eeltoodu, et ta ei suuda just vabaduses alluda karistuse kandmisega kaasnevatele nõuetele. Olukorras, kus isikul puudub piisav enesekontroll, on suur tõenäosus, et ahvatluste ilmnemisel asub ta taaskord narkootilisi aineid tarvitama ja uusi kuritegusid toime panema, et saada piisavalt rahalisi vahendeid nende hankimiseks. Karistuse kandmine range järelevalve tingimustes erineb oluliselt vabaduses karistuse kandmisest. Seda enam, et Aleksei Ivanov on korduvalt viibinud nii vangistuses kui ka kriminaalhooldusel, kuid kumbki karistuse kandmise viisidest ei ole piisaval määral vähendanud temast tulenevat ohtu. Märkimisväärne on asjaolu, et Aleksei Ivanov on varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanenud, kuid katseajal toime pandud rikkumiste, sh elektroonilise järelevalve rikkumiste tõttu, pöörati kandmata karistuse osa täitmisele. Aleksei Ivanovi lubadused hakata järgima kõiki temale pandud 4 kohustusi ei ole veenvad, kuna varasemalt ta seda suutnud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei erine käesolev vangistus mitte kuidagi varasematest, mistõttu puudub usk, et just praegu on Aleksei Ivanov aru saanud õiguskuuleka eluviisi vajadusest.
38. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et Aleksei Ivanovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isikust tulenevat riski ei ole korduv vanglas viibimine ja kriminaalhooldusnõuete täitmine vähendanud, ei ole alust arvata, et ka seekord oleks asjaolud teistsugused. Aleksei Ivanovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge tulenevalt just sõltuvusest narkootilistest ainetest ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Elektroonilise valve kohaldamine ja riiklik järelevalve isiku üle ei ole piisavad, et vähendada seda ohtu. Pikemalt kinnises asutuses viibimine ja veel lisaks ühe sotsiaalprogrammi läbimine võivad Aleksei Ivanovist tulenevat riski maandada.
39. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
40. oktoobri
41. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Erkki Hirsnik 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus