1-18-5675/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5675 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2020 määrus Deniss Bodnja tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deniss Bodnja (isikukood 39609153725) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 22.08.2019 otsusega karistati Deniss Bodnjat KarS § 274 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 28.03.2017 ja karistuse kandmise aja lõpp 25.11.
6. Viru Maakohtu 13.10.2020 määrusega jäeti D. Bodnja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
7. D. Bodnja on kandnud üle 3 aasta 6 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 6 aasta 7 kuu 28 päeva pikkusest karistusest ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil XXX, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. 2.
8. D. Bodnjal on neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused, nii tingimuslikud kui ka reaalne vangistus, ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud ning pannud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuriteod on varieeruvad, käesolevat karistust kannab vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ja seda vanglas olles, varem on toime pannud muuhulgas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, röövimise ja väljapressimise. Kuritegusid ühendab majandusliku kasu saamise soov, ka käesolev vanglas probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest toimepandud tegu. Eelmise kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal olles. Kuigi kinnipeetav on iseloomustuse kohaselt motiveeritud edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma, ei anna tema senine käitumine kohtule piisavalt kindlust selles, et ta edaspidi kuritegusid toime ei pane. Sellele viitab seegi, et käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime vanglas olles, mistõttu ei ole ka vanglas range järelevalve all viibimine olnud piisavalt mõjusaks motivatsiooniks õiguskuulekalt käituda. D. Bodnjal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis samuti kinnitavad asjaolu, et õiguskuulekas käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetava puhul täidetud. D. Bodnja varasemast elukäigust ja käitumisest vangistuses viibimise ajal lähtuv prognoos andis maakohtule piisavalt alust karta, et ta ei ole võimeline seaduskuulekalt käituma ka vanglast vabanemisel. 2.
9. Enamuse kuritegusid on kinnipeetav toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval puudub pikaajaline töökogemus ja seda eelkõige tema küllaltki noore vanuse tõttu, kuid ka seepärast, et ta vahetas tihti töökohti, tema enda sõnul seetõttu, et palka ei makstud õigeaegselt. Iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust D. Bodnja töötas, kuid kuna kuriteo pani toime just materiaalse kasu saamiseks, võib järeldada, et seaduslikul teel teenitud palgast toimetulekuks ei piisanud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav omandanud keevitaja kutse, mis aitab tal tööturul leida erialale vastava töökoha ning soodustada püsivust ühes töökohas töötamise osas. Vabanemisel on OÜ Dial Ehitus garanteerinud D. Bodnjale töökoha, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi ka kinnipeetava perekond on valmis teda majanduslikult toetama, esineb jätkuvalt risk, et kinnipeetav võib raskuste tekkimisel panna toime kuriteo majandusliku kasu saamiseks. Ta on harjunud probleeme lahendama kuritegelikul teel ning läinud ka varasemalt kergema vastupanu teed, teenides raskuste tekkimisel kiiret tulu just kuritegelikul teel. 2.
10. Positiivsena tõi maakohus D. Bodnja puhul välja, et kinnipeetav on osalenud erinevates talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, ta läbis sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine, vestles kriminaalhooldusametnikuga käitumisest ja selle tagajärgedest, omandas riigikeele A1, A2 ja B1 tasemed, osales täiendkoolitusel „Joonestamine ja projekteerimine arvutil Autocad’i abil“ ning on olnud hõivatud tööga, varem majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab AS EVT metallitsehhis. Seega on kinnipeetav kuritegude toimepanemise põhjustega vanglas viibimise ajal aktiivselt tegelnud. Maakohus ei nõustunud kinnipeetava ja tema kaitsja väitega, et peale sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimist ta uusi rikkumisi toime pannud ei ole ning seetõttu võib järeldada, et programmis omandatud teadmised on aidanud tal täielikult edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduda. Sotsiaalprogrammi läbimist alustas ta juba
11. aasta veebruaris, olles läbinud pea poole programmist ajaks, mil pani toime viimased kaks rikkumist ja nende eest distsiplinaarkorras karistada sai. Seega oleks ta pidanud suutma seni omandatud teadmisi kohaldada ka programmi läbimise ajal. 2.
12. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ning teda iseloomustavad andmed andsid maakohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Vabastamist toetava asjaoluna saab välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Siiski püsib ohtlikkus seoses elukohaga, kuna ta elas samas kohas ka enne vangistust ning pani narkokuriteo seal osaliselt toime, pakendades narkootilist ainet selle edasi müümiseks. Kuigi korter kuulub kinnipeetava emale ja ta hakkaks elama seal koos ema ja kasuisaga, oli tal seal võimalik kuriteo toimepanemisega 2 tegeleda ka varasemalt vanematega koos elades. Soovi korral saab ta sellega jätkata ka käesoleval ajal vabanemisel. Kinnipeetav asub elama samasse keskkonda, kus ta elas ka enne vangistust ning töökoht sissetulekuga oli tal samuti enne vangistust, mistõttu ei ole vabanemisjärgsed positiivsed elutingimused määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Eelnevad isikut iseloomustavad andmed ei veennud maakohut, et isik oleks vabaduses suuteline probleeme lahendama seadusekuulekalt. Ta tegutseb järjepidevalt hetkeemotsioonide ajal, mõtlemata tegude võimalikele tagajärgedele ning ta on korduvalt kasutanud vägivalda, et saada oma tahtmist (röövimine ja väljapressimine majandusliku kasu saamiseks). Lisaks kaldub ta oma tegusid õigustama, mis paneb kahtlema selles, kas isik on oma senisest käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning suudab edaspidi nende tegemisest hoiduda. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve oleks tulemuslik ennekõike selliste süüdimõistetute puhul, kelle osas saab kohus teha positiivse prognoosi, et isik käitub vabaduses edaspidi seaduskuulekalt ja järgib kohtulahendiga käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus, võttes arvesse D. Bodnja käitumist karistuse kandmise ajal, tema korduvkaristatust ja varasemat elukäiku (kuritegu katseajal) sellisele seisukohale käesoleval ajal asuda ei saa. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
13. Viru Maakohtu 13.10.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Bodnja kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada D. Bodnja tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3.
14. D. Bodnja vabastamise kasuks räägivad mitmed positiivsed asjaolud. Määruskaebuses tuuakse välja maakohtu poolt tuvastatud D. Bodnjat positiivselt iseloomustavad asjaolud ning leitakse, et kinnipeetav on kuritegude toimepanemise põhjustega vanglas viibimise ajal aktiivselt tegelnud. Mis puudutab vanglas toimepandud kuritegu ja distsiplinaarrikkumisi, siis kaitsja soovib rõhutada, et kinnipeetava käitumist vanglas tuleb hinnata koosmõjus muude asjaoludega, näiteks sotsiaalprogrammides osalemine. Alates 20.02.2020 kuni 09.07.2020 on D. Bodnja läbinud sotsiaalprogrammi Viha ohjamine. Asja materjalide juurde on lisatud ka inspektorkontaktisiku kiri, millest nähtub, kuidas D. Bodnja on läbinud programmi. Tema on aktiivselt osalenud ja põhjalikult analüüsinud oma tundeid ja käitumist. Tõestuseks on see, et viimane rikkumine D. Bodnjal oligi käesoleva aasta märtsi kuus ning peale seda ühtegi rikkumist temal ei esine. Käesoleva aasta märtsi kuus (viimane rikkumine) ei saanud D. Bodnja veel rakendada sotsiaalprogrammi Viha ohjamine, kuna oli veel alles selle kursusega alustanud. Sotsiaalprogramm kestis 5 kuud ning väga tõenäoline, et ühe kuuga ta ei saanud kõiki programmi teadmisi veel rakendada, mistõttu teda distsiplinaarkorras ka karistati. Samas edaspidine tema käitumine on vanglas olnud õiguspärane. Tähelepanuväärne on seegi, et vaatamata korduvale karistatusele on süüdimõistetu osalenud majandustöödel ning käesoleval ajal töötab AS EVT metallitsehhis, mis räägib sellest, et D. Bodnjal ei ole väljakujunenud subkultuurseid hoiakuid. Seega karistuse kandmise aeg räägib D. Bodnja ennetähtaegse vabastamise kasuks. 3.
15. Ka isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede osas on maakohus vabastamist toetava asjaoluna leidnud, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel on D. Bodnjale garanteeritud töökoht. Vangistuses on D. Bodnja suutnud tõestada, et suudab ametlikku tulu teenida ning igakülgselt ennast täiendanud. Seega varalise kasu saamise eesmärgil kuriteo toimepanemise risk on minimaalne. 3.
16. Maakohus on märkinud, et siiski püsib ohtlikkus seoses elukohaga, kuna ta elas samas kohas ka enne vangistust ning pani narkokuriteo seal osaliselt toime, pakendades narkootilist 3 ainet selle edasi müümiseks. Selles osas D. Bodnja ema 22.10.2020 saatis kaitsjale järgmise sõnumi: „Deniss lihtsalt tahtis lisada, et elukoha aadressile, kuhu ta kavatseb tagasi tulla, on trepikojas ja majas paigaldatud kaamerad“ (sõnum originaalkeeles on lisatud). Seega ei saa öelda, et kinnipeetav asub elama samasse keskkonda. Kriminaalhooldus koosmõjus muude abinõudega kindlasti välistavad uute kuritegude toimepanemise. 3.
17. Kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud, et kuriteo asjaolud ajas vähenevad. D. Bodnja on üle 3 aasta vangistuses olles ametlikult töötanud, omandanud kutseala ning ennast igatpidi täiendanud. D. Bodnja on sellega oluliselt tõstnud oma konkurentsivõimet tööturul. Kui varasemalt ta tegi juhutöid ning probleemiks oli, et palka ei makstud õigeaegselt, siis praegusel ajal tõenäoliselt sellist olukorda ei tule. Kinnipeetaval on konkurentsivõimeline elukutse ja teadmised ning kogemus ametlikku tulu teenida.
18. Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.11.
19. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale.
21. Määruskaebuses korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt leitakse määruskaebuses, et kuna süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane, siis tähendaks see justkui süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades süüdimõistetu käitumist vangistuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kuidagi asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vangistuseks oleks olnud normikohane ning karistus oleks mõjutanud süüdimõistetut käesoleval ajal edasiselt vabaduses õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohtu hinnangul jäetakse määruskaebuses arvestamata, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Määruskaebuses heidetakse maakohtule põhjendamatult ette, et kohus ei ole arvestanud, et kuriteo asjaolud ajas vähenevad. Maakohus kuriteo toimepanemise asjaolusid seejuures arvestanud ei ole, küll aga kuriteo motiivina majandusliku kasu saamist, kuid kuidas see oleks süüdimõistetu puhul ajas vähenenud, kaitsja ei ava. Ometi jäetakse edasikaebuses arvestamata sisuliselt kõik süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavad asjaolud. Isiku puhul, kes on vangistuses toime pannud uue kuriteo, ei saa kuidagi asuda seisukohale, et tema käitumine vangistuses annaks aluse eelduseks, et ta vabaduses ei jätka süütegude toimepanemist. Lisaks on märkimisväärne, et süüdimõistetul on vangistuses 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud 20.05.2020, mis näitab, et süüdimõistetu ka pärast vanglas kuriteo toimepanemist ei ole suutnud oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Vangla on range järelevalve tingimustega asutus ning vabaduses on ahvatlusi ning võimalusi konfliktide tekkimiseks kordades rohkem. Kaitsja tõi ka maakohtus välja, et sotsiaalprogrammi läbimine on muutnud süüdimõistetu käitumist. Ringkonnakohus ei saa ka sellega nõustuda ning jagab maakohtu seisukohta. Vangla koostatud kinnipeetava 4 iseloomustuse kohaselt D. Bodnja läbis alates 20.02.2020 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning väidetav viimane kokkuvõtlik tund toimus 09.07.
22. Selle ajavahemiku jooksul on süüdimõistetule määratud 2 distsiplinaarkaristust 13.04.2020 ja 20.05.
23. Vastavad karistuse aluseks olevad teod pani D. Bodnja toime 12.03.2020 ja 20.04.
24. Seega mõlema rikkumise ajaks, mis seisnesid vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises ning ebaviisakas käitumises, oli süüdimõistetu juba märkimisväärselt programmi läbinud, kuid ei olnud sellest mitte midagi õppinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole programmi lõpukuupäev selline näitaja, millest tulenevalt saaks järeldada, et just sellest ajast on süüdimõistetu käitumine täielikult muutunud. Lisaks ei ole möödunud programmi lõpust märkimisväärset aega, et saaks asuda seisukohale, et üksnes see asjaolu näitab, et süüdimõistetu poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise risk oleks viidud miinimumini. Seega ei saa nõustuda, et süüdimõistetu oleks vangistuses aktiivselt tegelenud kuriteo toimepanemise põhjustega – süüdimõistetu töötas ka vabaduses, seega ei saa sellele ülemäärast kaalu anda. Isegi kui lugeda selliseks aktiivseks tegevuseks individuaalse täitmiskava läbimist, siis kuigi isik on sellega tegelenud, ei nähtu tegevuste mõju tema käitumisele ega suhtumisele nähtuvalt vanglas toime pandud kuriteost ning distsiplinaarkaristusest. Maakohus on analüüsinud süüdimõistetu elukoha ja garanteeritud töökohaga seotut ning ringkonnakohus nõustub sellega. Ka määruskaebuses toodu ei lükka ümber järeldusi, mille alusel need asjaolud on faktiliselt küll positiivsed, kuid ei ole süüdimõistetut mõjutanud varasemalt. Seega on raske asuda seisukohale, et sellel oleks käesolevalt suurem mõju võrreldes eelnevaga. Ringkonnkohtu hinnangul jääb arusaamatuks ka kaitsja lisatud väidetavalt süüdimõistetu ema edastatud sõnum ning asjaolu, et süüdimõistetu elukoha koridoris/majas on kaamerad, sest ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu küll, et süüdimõistetu elutingimused oleksid muutunud sellest tulenevalt. Ka on D. Bodnja näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema jaoks sobiv meede uue kuriteo ärahoidmiseks. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldusel, kuid isik pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei saa asuda seisukohale, et edasiselt karistuse kandmiselt tingimisi vabastamine ja seda ka elektroonilise valvega viiks miinimumini riski, et süüdimõistetu ei hakkaks vabaduses eirama olulisimaid ühiselureegleid. Süüdimõistetul on võimalik edasise vangistuse käigus näidata, et tema käitumine ning muutused on püsivad ning et ta tõesti on läbitud programmist midagi õppinud.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
26. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5