Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 16. november 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-9476 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.

– 28. november 2019 karistusaja hulka. T. Raigi kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui T.

Raig ei pane 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end 15 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida esmase hindamise teenus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28. novembrist 2019.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti T.

Raigilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. -1-

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
2. septembril 2020 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata T. Raigi karistus täitmisele. T. Raig ei allunud
3. augustil 2020 alkoholi tarvitamise keelu järgimise kontrollile oma elukohas ja tarvitas
4. augustil 2020 alkoholi. MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Kohus rahuldas erakorralise ettekande ja pööras T. Raigile Tartu Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele.
8. T. Raigile heidetakse ette
9. augustil 2020 kriminaalhooldusametnikule koputuse peale ukse mitteavamist, oma asukoha kohta andmete mitteavaldamist ning kõne katkestamist, kui kriminaalhooldusametnik uuesti helistas. Erakorralisele ettekande väidet tõendab kriminaalhoolduse elektrooniline päevik. T. Raig tunnistab, et ta ei allunud
10. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas. Ta ei tea, miks ta kriminaalhooldajale ust ei avanud. Kas oli närvipinge, sest ei maga öösel korralikult ja see teeb tuska. Kohtu hinnangul on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, mis ei ole vabandatav. T. Raig on rikkunud

§ 75

lg 1 p 3 alusel pandud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

1. T. Raigile heidetakse ette
2. augustil 2020 alkoholi tarvitamist, mida tõendab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll. Kriminaalhooldusametnik tuvastas
3. augustil 2020 kell 13.39 XXX lähistel T. Raigil indikaatorvahendiga 0,202 mg/l alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. T. Raig tunnistab alkoholi tarvitamist
4. augustil
5. Tegemist on sellise käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, mis üldjuhul ei saagi olla vabandatav. Seega rikkus T. Raig
6. augustil 2020 talle

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

1. T. Raig rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Ta on ka varem ühel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mille eest tehti talle kirjalik hoiatus. T. Raig käis
2. augustil 2020 vaimse tervise õe vastuvõtul programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ja otsustas edaspidisest programmis osalemisest loobuda. Kohtuistungil selgitas ta, et polnud põhjust seal käia. Sellele järgnes alkoholi tarvitamise keelu rikkumine
3. augustil
5. T. Raigi senise käitumise pinnal järeldas kohus, et rikkumised ilmselgelt jätkuksid alkoholiprobleemi mittetunnistamise tõttu. Süüdlane ei osanud ka nimetada, millised vaimse tervise probleemid tal on. T. Raigi üldine ellusuhtumine on väga negatiivne. Tal on „närvid läbi“ paljude erinevate asjade pärast – perekonnasuhted, tööd ja raha ei ole, tervis on kehv. Erinevad asjaolud viivad T. Raigi tema enda sõnu kasutades „närvivapustuse äärele“ ja see ei võimaldanud tal alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Võime kriminaalhooldaja kontrollile alluda on karistuse kontrollnõuetega tingimusliku kohaldamata jätmise korral siiski vältimatu. Isiku selgitustest nähtub, et ta ei adu alkoholikeelu olemust ega seda, et kohtu seatud keeld on järgimiseks. Eelneva koosmõju alkoholiprobleemi mittetunnistamise ja katseaja suhtelise pikkusega viib kohtu järeldusele, et edaspidi rikkumistest hoidumine ei ole tõenäoline. MÄÄRUSKAEBUS
6. T. Raig taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Uue määrusega pikendada T. Raigile määratud katseaega. -2-
7. Määruskaebuse esitaja kinnitusel tehti määrus vaid kriminaalhooldusametniku sõnade pinnal. T. Raigile advokaati ei võimaldatud ning määruski saadeti talle koju posti teel.
8. T. Raigil on võlgnevused pankade ja ühistu ees, mida ta ei saa vanglas täita. T. Raigi elamisraha tuleb töötukassast ja sotsiaalhoolekandest. T. Raig on hea inimene ega kujuta ühiskonnale ohtu. Ta kardab karistuse täitmisele pööramisega seoses praegu ringiliikuvat viirust, aga ka suhete kaotamist lähedastega. Vangistus ei tee kedagi paremaks, vaid veelgi rohkem kibestunumaks. Vabaduses saab T. Raig täita kohustusi pankade ja ühistu ees. Ta lubab täita ka kriminaalhoolduse tingimusi, mh mitte tarvitada alkoholi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
10. Puutuvalt T. Raigi kaitseõigust, selgitas maakohus süüdlasele õigust kaitsjat taotleda (KoTo, tl 19). Samuti selgitas kohus T. Raigile tema õigust selgitusi jagada. Seda T. Raig ka tegi. Seetõttu ei saa nõustuda T. Raigi kriitikaga, mille kohaselt rajaneb maakohtu otsustus kriminaalhooldaja sõnadel. Määrusest nähtub, et kohus on T. Raigi selgitusi ka arvestanud ning analüüsinud.
11. Määruskaebuses ei vaidlustata T. Raigile etteheidetavate rikkumiste toimepanemist. Küll aga palub T. Raig katseaega pikendada, sest ei soovi erinevatel põhjustel vanglasse minna.
12. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
13. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Praegusel juhul ei ole määruskaebuses välja toodud ühtki põhjust, mis oleksid kohtupraktikas käsitletavad mõjuvana. Karistuse kandmisega kaasnevate nõuete ja reeglite täitmine on süüdlase vastutus ja kohustus, mistõttu ei ole see vabandatav eraelulise madalseisuga.
14. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks T. Raigi rikkumistele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et rikkumised olid korduvad ega näinud isiku suhtumist arvestades perspektiivi käitumiskontrolli jätkata. Ka kriminaalhooldajagi arvates pole lisakohustusi, mida T. Raigile määrata ja katseaja pikendamine ei anna tulemust, kuna see on niigi pikk (KoTo, tl 19 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et T. Raigi vangistuse täitmisele pööramisele ei ole alternatiivi. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega riski, et karistus tuleb ära kanda kinnipidamisasutuses.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus