KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3644 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Har

§ 82lg 4. 1

§-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

§ 72

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Vastavalt

§ 72lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. 3.

1. Maakohus, olles tutvunud esitatud taotluse ja kohtuasja materjalidega ning ära kuulanud süüdlase seisukoha, leidis, et esitatud taotlus G. Gasimovi suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu hinnangul esinesid alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna G. Gasimov ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi summas 240 eurot. VMS § 3 kohaselt on välismaalane isik, kes ei ole Eesti kodanik. Maakohus tuvastas, et süüdlane on Aserbaidžaani Vabariigi kodanik. Välismaalaste seaduse kohaselt saavad välismaalased Eestis elada kehtiva elamisloa alusel. Käesoleval hetkel ei ole G. Gasimov kantud rahvastikuregistrisse ning isikule ei ole väljastatud ei kehtivat elamisluba ega tööluba. Kuna isikule ei ole väljastatud eelnimetatud dokumente, siis ei pidanud maakohus põhjendatuks määrata G. Gasimovile asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Maakohus lisas, et isikule on määratud rahatrahv ligikaudu 4 aastat tagasi ning talle on antud võimalus rahatrahv vabatahtlikult tasuda. Selle aja jooksul ei ole võlgnik näidanud üles huvi antud rahatrahvi tasumiseks ning karistuse kandmiseks. Maakohtu hinnangul on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata ning G. Gasimov jättis rahatrahvi tasumata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Kuivõrd rahatrahvi 10-le trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 6 päeva aresti, mis tuleb süüdlasel ära kanda 13.10.
2. a ja hiljemalt 13.12.
3. a PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. Määruskaebus
4. G. Gasimovi kaitsja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. määruse tühistamist ning mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. 4.1.

§ 72kohaselt on rahatrahvi võimalik asendada aresti või üldkasuliku tööga.

Arest on analoogiliselt vangistusega vabaduskaotuslik karistus. Arest on kõige raskem füüsilisele isikule 2

kom). Eeltoodust tulenevalt on kaitsja hinnangul nii vangistus kui arest karistustena sama iseloomuga ning nende kohaldamisele tuleb kohaldada samu põhimõtteid. 4.2.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Samast põhimõttest tuleks kaebuse kohaselt juhinduda ka aresti kohaldamise kaalumisel. 4.

1. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et talle mõistetud karistuse eesmärke aitaks saavutada ka karistusena mõistetud üldkasulik töö. G. Gasimov on istungil avaldanud, et palub võimalust üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus on sellest keeldumist põhjendanud sellega, et isikul puudub Eestis elamiseks elamusluba. Kaitsja märgib, et esiteks pole seaduses sellist tingimust üldkasuliku töö võimaldamisest keeldumiseks. Ka on määruskaebuse esitajale üldkasulikku tööd varem kohaldatud ja määruskaebuse esitaja on seda varasemalt ka edukalt teinud. Eeltoodust tulenevalt pole õigustatud kohtu järeldus justkui üldkasulikku tööd kaebaja suhtes kohaldada ei saa või see poleks karistuse eesmärke arvestades põhjendatud. 4.
2. Ka on kaitsja seisukohal, et kõike eelnevat arvestades poleks trahvi asendamine arestiga ka proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes. Karistuse eesmärke täidaks ka asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö või vähemalt pole kohus põhjendanud, miks see just kaebaja isikut ja tema isikuomadusi arvestades põhjendatud pole. Menetluspoolte kirjalikud seisukohad
3. Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrusega võeti G. Gasimovi kaitsja määruskaebus menetlusse. Menetluspooltele anti taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
6. novembrini 2020 a. 5.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 12.11.
8. a määruskaebuse osas kirjalikud seisukohad. Kohtuväline menetleja märgib, et isegi juhul, kui sissenõudja esitab maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga, siis vaikimisi nõustub ta nii karistuse asendamisega arestiga kui ka aresti asendamisega üldkasuliku tööga, taotluses viimast eraldi välja toomata. Lõpliku otsuse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga teeb kohus, kuulates ära süüdlase arvamuse. Kõnealuses asjas on süüdlane G. Gasimov nõustunud nii aresti (ositi) kandma kui ka üldkasuliku töö tunde tegema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on karistuse asendamisel arestiga järginud karistusseadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast, arvesse võttes kaebaja senist käitumist, huvi puudumist ja ükskõikset suhtumist ca 4 aastat tagasi määratud rahatrahvi vabatahtlikusse tasumisse. G. Gasimov ei ole kantud rahvastikuregistrisse ning isikule ei ole väljastatud kehtivat elamisluba ega tööluba, mistõttu kohus ei pidanud põhjendatuks määrata süüdlasele asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Tuginedes eeltoodule, palub sissenõudja jätta G. Gasimovi määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 13.10.
9. a määruse väärteoasjas nr 4-20-3644 muutmata. 5.
10. G. Gasimovi kaitsja esitas 12.11.
11. a kirjalikud seisukohad. Kaitsja jääb kaebuse juurde ja on seisukohal, et nimetatud asjas oleks saanud kaaluda üldkasuliku töö tegemist aresti asemel – ja seda sõltumata sellest, kas isikul on Eestis viibimiseks elamisluba või mitte. Isiku suhtes on varasemalt ka üldkasulikku tööd kohaldatud ning samuti olukorras, kus isikul puudus elamisluba. 3

§ 72lg-le 1 täidetud.

1. Määruskaebuses heidetakse maakohtu määrusele ette seda, et rahatrahvi asendamine aresti mõistmisega ei ole käesolevalt proportsionaalseks meetmeks. Samuti leiab kaebuse esitaja, et G. Gasimovile on varasemalt üldkasulikku tööd määratud, mida ta on ka edukalt teinud ning elamisloa puudumine ei ole seadusest tulenevalt takistuseks üldkasuliku töö määramiseks ja tegemiseks. G. Gasimov on andnud oma nõusoleku üldkasuliku töö kohaldamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht asenduskaristusena kohaldatud aresti asendamise kohta üldkasuliku tööga on järgnev. 10.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et G. Gasimovile on varasemalt kohtuotsusega mõistetud karistus asendatud küll üldkasuliku töö tegemise kohustusega (Kohtute infosüsteemist nähtuvalt asendati G. Gasimovile Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega

§ 4231

ja

§ 424

lg 2 järgi lõplikuks karistuseks mõistetud 1 aasta 23 päeva vangistust 383 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamise ajaks määras kohus kaks aastat), kuid kaitsja väide eduka üldkasuliku töö tegemise kohta on ennatlik. 4

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 4 järgi ja

§ 394lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

Otsusest nähtuvalt mõisteti, juhindudes

§ 65lg-st 1 liitkaristus Harju Maakohtu 06.05.2019.

a otsusega nr 1-19-1904 G. Gasimovile mõistetud karistusega s.o 306 tegemata ÜKT tunniga ehk 10 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistusega osaliselt, mõistes G. Gasimovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Lähtudes

§ 74

lg-test 1, 2 ja 5 määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, st mõistetud vangistusest tuleb G. Gasimovil kohe ära kanda karistus 8 kuud ja 16 päeva vangistust ja 4 aasta 3 kuu ja 14 päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele tingimusel, et G. Gasimovi suhtes kohaldatakse katseaega ja katseajal kuuluvad kohaldamisele

§ 75lg 1 p-dest 1-6 tulenevad kontrollnõuded.

Katseaja pikkuseks määrati 4 aastat ja 6 kuud. 10.

1. Ringkonnakohus leiab, et pelgalt elamisloa puudumisele viitamine ei ole üldkasuliku töö kohaldamata jätmise aluseks. Samuti on siinjuures põhjendamatu järeldus, et elamisloa puudumine välistab üldkasuliku töö, aga võimaldab süüdlasel kanda aresti. Elamisloa puudumine on G. Gasimovile üldkasliku töö kohaldamata jätmise üks põhjendustest, kuivõrd koostoimes teiste kohtu poolt tuvastatud asjaoludega ei ole üldkasuliku töö kohaldamine G. Gasimovi suhtes põhjendatud. Nimelt nähtub G. Gasimovi karistusregistri väljavõttest, et isikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning hulganisti kehtivaid väärteokaristusi. Isik on kandnud reaalset vanglakaristust, samuti on talle antud võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, tehes üldkasulikku tööd, milline aga ei suunanud G. Gasimovi õiguskuulekale teele. Lisaks eeltoodule võtab ringkonnakohus arvesse ka maakohtu poolt viidatud asjaolu, mille kohaselt puudub G. Gasimovil Eestis elamiseks kehtiv elamisluba, mistõttu puudub isikul seaduslik alus Eestis elamiseks. VMS § 7 kohaselt on Eestis ajutine viibimine välismaalaste seaduse tähenduses välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. 10.
2. G. Gasimovi osas varasemalt tehtud lahenditest nähtub isiku käitumine, kus G. Gasimov ei ole mitmel korral oma elukohas tegelikult elanud ning kohtule kättesaadav olnud, samuti on G. Gasimov jätnud kohtuistungile ilmumata (Harju Maakohtu 27.12.
3. a määrus asjas nr 4-17-5823), mistõttu on varasemalt tema suhtes jäetud asenduskaristus kohaldamata. Lisaks ei ole isiku sundtoomine tulemusi andnud. Eeltoodut ning maakohtu määruses tuvastatut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et puudub alus asenduskaristusena kohaldatud aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, kuivõrd arvestades G. Gasimovi isikut, tema varasemat elukäiku ning elamisega seotud asjaolusid, puudub ringkonnakohtul veendumus, et üldkasuliku töö sooritamine G. Gasimovi poolt oleks reaalselt täideviidav ja tulemuslik.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-dest 194 ja 196 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5