Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 4231§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-6868 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru e

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 5 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.

– 24. august 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti V. Kattai kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

Ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui V.

Kattai ei pane 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1– 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ning talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end ühe kuu jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riikliku alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus meditsiiniasutuse 1 määratud ajal. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. oktoobrist 2020 ja kontrollnõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 28.10.
2. Katseaja kestus on 12.10.2020-12.06.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
5. novembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale V. Kattai suhtes erakorralise ettekande, kuna V. Kattai hilines
6. novembril 2020 registreerimisele 30 minutit ja
7. novembril 2020 alustati V. Kattai suhtes kriminaalmenetlust

§ 4231ja § 424 lg 2 tunnustel.

1. V. Kattai on registreerimiskohustust täitnud kahel korral. V. Kattai hilines
2. novembril 2020 seoses rolleri mittekäivitumisega registreerimisele 30 minutit ning ei teavitanud ametnikku hilinemisest. Kriminaalhooldusametnik leiab, et rolleri mittekäivitumine pole aktsepteeritav põhjus registreerimisele hilinemiseks, sest V. Kattai oleks pidanud korraldama oma elu nii, et oleks tagatud talle kohtuotsusega pandud kohustuste täitmine. Seega suhtus V. Kattai ükskõikselt talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuete täitmisesse.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale laekus
4. novembril 2020 Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt taotlus kriminaalhooldusametniku määramiseks ja kohtueelse ettekande koostamiseks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlusest nähtub, et V. Kattai kõrvaldati
5. oktoobril 2020 juhtimiselt, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning tal puudus juhtimisõigus. Ka politseist kriminaalhooldajale saadetud informatsioonist nähtub, et V. Kattai juhtis
6. oktoobril 2020 mootorsõidukit joobeseisundis. Samuti tunnistas V. Kattai esimesel kohtumisel
7. novembril 2020 kriminaalhooldusametnikule, et ta tabati taas joobnuna autoroolist.
9. novembril 2020 pärast teist kohtumist ametnikuga helistas V. Kattai ja teatas, et on korduvalt helistanud Lõuna-Eesti Haigla registratuuri, et registreerida end programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Kahel korral see ei õnnestunud, sest kõnedele ei vastatud. Kolmandal korral sai ta haiglaga ühendust, kuid programmi „Kainem ja tervem Eesti“ aega ei saanud, sest ravijärjekorrad on pikad ja praegu uusi aegu ei anta. Registratuur soovitas V. Kattail nendega edaspidi kontakteeruda. V. Kattai lubas haiglaga ühendust võtta pärast šokivangistuse ära kandmist.
10. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele V. Kattaile Tartu Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, sest V. Kattai on juhtinud katseajal mootorsõidukit joobeseisundis, tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, ta on hilinenud kohtumisele ja ta õigustab oma käitumist. Kuna süüdimõistetu ei suuda oma kuritegu kriitiliselt analüüsida, puudub kriminaalhooldusametnikul vähimgi alus eeldada, et kriminaalhooldus suudab teda mõjutada. Kohtumääruse põhjendused 7.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab kohus kõigepealt kindlaks tegema normi kohaldamise eeldused. 2 8. Erakorralises ettekandes on rikkumisena välja toodud, et V. Kattaile on esitatud kahtlustus korduvas joobes juhtimises ja süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises.

§ 74

lg 4 kohaselt võib karistuse täitmisele pööramise aluseks saada karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemine. Kuriteokahtlustuse esitamist selles loetelus ei ole. Selle põhjuseid tuleb otsida põhiõiguslikest kategooriatest. Põhiseaduse § 146

1. lause kohaselt õigust mõistab ainult kohus. PS § 22 lg 1 kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Nendel põhjustel ei ole politsei kiri kriminaalasja alustamise kohta sobiv tõend väitmaks, et isik on toime pannud kuriteo.
2. Erakorralises ettekandes esile toodud olukorra lahendamiseks on teised viisid. Kui on kahtlus, et isik jätkab kuritegude toimepanemist, taotleb prokurör kohtult tema vahistamist. Kui kriminaalasja eeluurimine on lõpule viidud, saadetakse see prokuröri poolt aktsepteeritud menetlusliigis kohtusse. Kui V. Kattai on katseajal toime pannud uue kuriteo, tuleb moodustada

§ 65lg 2 kohane liitkaristus.

Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 65

lg 3 kohaselt, kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides §-s 56 sätestatut.

1. Märkida võib sedagi, et käesoleval ajal on uute liiklusalaste kuritegude toimepanemise oht süüdimõistetu puhul maandatud. V. Kattai kannab talle eelmise kohtuotsusega mõistetud šokivangistust.
2. Erakorralises ettekandes käsitatakse rikkumisena seda, et V. Kattai hilines 10.11.2020 kriminaalhooldaja vastuvõtule 30 minutit. Vastuvõtule hilinemise fakt on leidnud tõendamist registreerimislehe ja kriminaalhooldusaluse seletusega.
3. Asja materjalidest tulenevalt ei käivitunud sõiduvahend, millega V. Kattai plaanis vastuvõtule tulla. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik eeldada, et kriminaalhooldusalune peab alustama vastuvõtule minemist sellise ajavaruga, et ta igal juhul jala kohale jõuaks. Selle eelduse ebamõistlikkus ilmneb eriti selgelt oludes, kus kriminaalhooldusalune elab mitmete kilomeetrite kaugusel. Oludes, kus isik loodab sõiduvahendile ja reaalsuses peab minema jala, on hilinemine tõenäoline. Arvestades vahemaid ja jalgsi liikuja liikumiskiirust, on tõenäoline ka see, et kohe jalgsi liikuma hakates oleks V. Kattai vastuvõtule jõudnud varem kui ta tegelikult kohale jõudis. Kriminaalhooldaja selgitas istungil, et tal oli V. Kattai jaoks planeeritud aega 1 tund. Seega jõudis kriminaalhooldusalune kohale veel tema vastuvõtuks ette nähtud ajal ning pool kavandatavat vastuvõtuaega oli veel kasutatav.
4. Asja lahendamiseks tuleks seega vastata küsimusele, kas kriminaalhooldaja vastuvõtule hilinemine on käsitatav registreerimiskohustuse täitmata jätmisena. Ühelt poolt on selge, et kriminaalhooldajal on kriminaalhooldusalusega kohtumiseks ette planeeritud tegevused, mis võtavad aega ja juhul kui isik hilineb, ei pruugi olla võimalik planeeritut ellu viia. Teiselt poolt on ilmne, et isik jõudis tema jaoks ette nähtud aja jooksul kohale ja registreerimine oli võimalik ja leidis ka aset – registreerimislehel on selle kuupäeva juures V. Kattai allkiri.
5. Vastus küsimusele, kas hilinemine on käsitatav kohustuse täitmata jätmisena kompaks tugevalt karistusõiguse tõlgenduspiire. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt märkinud, et isikule ebasoodsas suunas liikuv ning üksnes õiguspoliitilistest argumentidest kantud tõlgendamine ei ole lubatud ning normi tekstist ei tohi isiku õigusi 3 kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda. Keelatud on arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas selgelt ette antud karistatavuspiire, kuna see tähendaks karistusseadustiku § 2 lg-s 1 ja põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõtte (nullum crimen nulla poena sine lege certa) rikkumist. Määratletuspõhimõtte kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Seetõttu tuleb iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (RKKK 20.04.2018 kohtuotsuses nr 4-17-4621 p 14 Koos edasiste viidetega). Nimetatud seisukohad on mutatis mutandis kohaldatavad ka

§ 75lg 1 p 2 puhul.

See norm näeb ette tegevused, milleks süüdlane on kohustatud ning kohustuse rikkumine võib

§ 74lg 4 kohaselt muuhulgas kaasa tuua vangistuse täitmisele pööramise.

1. Kriminaalhoolduse läbiviimisega seonduva regulatsiooni kasinus ei võimalda normidele tuginedes argumenteerida, kas kriminaalhooldaja vastuvõtule hilinemine võib olla käsitatav registreerimiskohustuse täitmata jätmisena või mitte. Praegusel juhul ei sõltu vastusest sellele küsimusele kohtu poolsete meetmete rakendamine.
2. Kriminaalhooldus on alles väga algusjärgus. Isegi kui vastuvõtule hilinemise näol oleks tegemist

§-s 75 lg 1 p 2 nimetatud kohustuse rikkumisega, rikuks ükskõik millise

§s 74 lg 4 nimetatud kohtu poolse meetme rakendamine ülemäärasuse keeldu. Sellele rikkumisele on kohane reageerida hoiatusega. 17. V. Kattai võibki oma alkoholiprobleemi tõttu osutuda kriminaalhoolduse jaoks mittesobivaks isikuks. Seda saab siiski otsustada alles siis, kui on selgelt tuvastatavad rikkumised, millele reageerimiseks on karistuse täitmisele pööramine proportsionaalne meede. Arvestavalt suure tõenäosusega tuleb enne lahendada talle

§ 65lg 2 kohase karistuse ja selle individualiseerimise viisi küsimus.

18. Eelnevale tuginedes jätab kohus erakorralise ettekande rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4