← Eesti

3-20-605/61

Obsah (9)§ 249§ 250§ 63§ 252§ 134§ 2§ 157§ 234§ 175

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-20-605 11. det

) § 249 lg-t 3 eirates hindamata kaebuse eduväljavaated ning kaalumata avaliku huvi ja puudutatud isikute õigused. Kui raied tehakse enne kaebuse lahendamist, muutub kaebaja õiguste kaitse võimatuks. EÕK-l poleks negatiivseid tagajärgi: kaebuse rahuldamata jätmise korral saavad raiest huvitatud isikud esitada uued metsateatised. Kolmandad isikud pole väitnud, et raietega oleks kiire. Arvestada tulnuks seda, et loodusväärtuste kaitse on avalikes huvides. Kaebus on perspektiivikas ja ringkonnakohtul tuleb lahendada olulisi õigusküsimusi. EÕK kohaldamine on igal juhul vajalik põhjusel, et välistatud pole raiete oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.

  1. Vastustaja ei nõustunud määruskaebusele esitatud vastuses kaebajaga. Ringkonnakohtu määruse kirjeldavast osast nähtub, et kohus pole kaebaja esitatud tõendeid eiranud. EÕK määrus tuleb teha viivitamata, mistõttu ei pea seda põhjendama samasuguse põhjalikkusega kui kohtuotsust. Vastuseks Riigikohtu halduskolleegiumi küsimusele selgitas vastustaja, et metsis ei ole Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks.
  2. Kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et EÕK kohaldamise tõttu tuleb tal esitada uued metsateatised, mille menetlemine põhjustab vastustajale lisakoormust. RMK on kohtumenetluse tõttu pidanud korduvalt tegema ümber oma raieplaane, mis on talle kaasa toonud kulutusi. RMK on riigitulundusasutus, kes peab hoolitsema selle eest, et riigimets oleks hooldatud ja kõik vajalikud raied tehtud. Raiete vaidlustamine ja EÕK kohaldamine kahjustab oluliselt riigi huve. Kaebajat metsise käekäik ei huvita, kaebaja tahab lihtsalt raiet takistada.
  3. Kolmas isik Koivakonnu OÜ (metsateatise nr A adressaat) määruskaebusele vastust ei esitanud. 3

(5)3-20-605 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kohus võib kohaldada EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

249 lg 1 esimene lause). EÕK määrust tehes arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi, hindab kaebuse perspektiive ja EÕK ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3 esimene lause).

11. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu lahendites (asjas nr 3-3-1-59-14 tehtud määruse p-s 11 ja asjas nr 3-3-1-67-01 tehtud määruse p-s 3) väljendatud seisukohale, et vajaduse korral tuleb EÕK-d kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel. Kohus ei pea siiski kahjuliku tagajärje ohuga arvestama, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse. Ringkonnakohus möönis EÕK vajadust: EÕK kohaldamata jätmise korral tehakse raied tõenäoliselt teoks enne kohtuvaidluse lõppu (määruse p 17). Ringkonnakohtu määruse põhjendustest saab järeldada, et kohus jättis EÕK kohaldamata, kuna pidas väga väikeseks või olematuks riski, et kavandatud raietega metsiseid häiritakse (vt LKS § 55 lg-d 6 ja 61). Seejuures tugines kohus vastustaja selgitustele raiete mõju kohta metsistele ning märkis: „Kaebaja ei ole vastustaja välja toodud asjaolusid ümber lükanud ega metsisele olulise kahju tekkimist põhistanud“ (p 22). 12.

§ 250lg 2 järgi tuleb EÕK taotlust põhistada.

Põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et see on kohtu hinnangul usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis (

§ 63

). Kaebaja esitas EÕK taotluse ühes apellatsioonkaebusega, kus väitis muuhulgas järgmist: 1) harvendusraie suurendab oluliselt pesarüüsteriski; 2) metsisepesakonnad väldivad metsi, kus on viimase kümne aasta jooksul harvendusraiet tehtud; 3) harvendusraie negatiivne mõju kaalub üles selle positiivse mõju metsise toidubaasile; 4) kuna metsisepopulatsioon on alal stabiilne püsinud, tuleks hoiduda elupaiga kahjustamisest; 5) raiumisele seatud ajalised piirangud pole piisavad; 6) vaid ühe aasta jooksul lubatud raied hõlmavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast, metsateatisi on samas piirkonnas aga registreeritud varemgi. Seoses ajaliste piirangutega märgib kolleegium, et kuna kõik vaidlustatud metsateatised kaotavad kehtivuse

  1. a jaanuari lõpuks, ei saaks kavandatud raietöid enam teha hilisemal, s.o metsisemängu, pesitsemise või tibude üleskasvatamise ajal. Küll aga on EÕK taotluse lahendamisel endiselt asjakohane kaebaja väide, et metsised on häirimise suhtes tundlikud ka talvel. Seejuures on LKS § 55 lg 6 järgi kaitsealuse loomaliigi isendi häirimine talvitumise ajal keelatud.
  2. Oma väidete tõendamiseks esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega kaks dokumentaalset tõendit, mis sisaldasid asjatundjate A. Lõhmuse, E. Passi ja M. Leivitsa selgitusi. Ringkonnakohus ei selgitanud, miks ta ei arvestanud nimetatud tõendeid kaebaja väidete põhistusena. EÕK taotlus vaadatakse läbi lihtmenetluses (

§ 252

lg 2), mille raames tuleb järgida halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid (

§ 134lg 1).

Ka lihtmenetluses tuleb menetlusosalistele tagada tõhus ja võrdne võimalus esitada oma seisukohti (

§ 2

lg 6) ning kohtulahend peab olema põhjendatud (

§ 157lg 1 ja § 178 lg 3).

Ringkonnakohtu järeldus, et EÕK kohaldamata jätmise korral on kahjulike tagajärgede saabumise risk väga väike, ei ole seetõttu nõuetekohaselt põhjendatud. 14. Olukorras, kus kahjuliku tagajärje saabumist ei ole alust pidada väga vähetõenäoliseks, tuleb EÕK taotlust lahendades arvestada ka kaebuse eduväljavaateid ja kaaluda asjassepuutuvaid huve. 4

(5)3-20-605
  1. Kolleegium on selgitanud, et faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad EÕK taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu (3-3-1-19-17, p 15). Apellatsioonkaebust ei ole praegusel juhul põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohtul tuleb kaebust lahendades muuhulgas selgitada, kas teatistes raie tegemise ajale sätestatud piirangud on LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 ette nähtud nõuete järgimiseks piisavad ning milline on raiete kumulatiivne mõju kaitsealuse linnuliigi isenditele. Kaebaja väiteid, mille kohaselt lähevad raied viidatud LKS sätetega vastuollu, ei ole põhjust pidada ilmselgelt alusetuteks ja põhjendamatuteks.
  2. EÕK kohaldamise korral kaotavad vaidlustatud metsateatised suure tõenäosusega enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist kehtivuse (vt metsaseaduse § 41 lg 13). Kolmandatel isikutel tuleks seetõttu raietööde tegemiseks esitada uued metsateatised. Seejuures ei ole ette teada, millisele tulemusele jõuab Keskkonnaamet uues haldusmenetluses. Seetõttu kahjustaks EÕK kohaldamine kolmandate isikute huve. Kuna vastupidine info puudub, võib siiski eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral ei oleks uute metsateatiste heakskiitmisele takistusi ning uute teatiste esitamine ei põhjusta kolmandatele isikutele märkimisväärset koormust. Kolmandad isikud pole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et neil oleks raietega kiire.
  3. Kaebus on esitatud teise kaitsekategooria ohustatud liigi metsise kaitseks. Harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu LKS isendikaitse sätetega. Looduskaitseline avalik huvi räägib EÕK kohaldamise kasuks. Ühe erandiga on vaidlustatud metsateatistega kavandatud riigimetsa raie. Seega räägib raiete teoks tegemise kasuks vastassuunaline avalik huvi metsa hooldada ja teenida riigile tulu. See avalik huvi ei saa aga oluliselt kahjustada ka juhul, kui raie lükkub mõnevõrra edasi. Seetõttu prevaleerib praegusel juhul looduskaitseline avalik huvi.
  4. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et EÕK taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praeguse kohtuasja raames pole EÕK korras alust keelata vastustajal samadele eraldistele uute metsateatiste väljastamist. EÕK taotlust ei saa rahuldada metsateatise nr L osas, sest see, nagu ringkonnakohus õigesti märkis, on kehtivuse kaotanud.
  5. Ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb asjas uue määruse, millega rahuldab EÕK taotluse osaliselt ja peatab metsateatiste nr A, B, C, D, E, F, G, H, I ja J kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni (

§ 234, § 230 lg 1, § 230 lg 5 p 5 ja § 251 lg 1 p 1).

20. Avaldatavas määruses tuleb metsateatiste ja katastriüksuste numbrid asendada tähemärgiga, kuna metsise kui teise kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS § 53 lg 1,

§ 175lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.