Obsah (6)

§ 118§ 68§ 74§ 75§ 66§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5368 (18259000730) Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Damara Lutsar, isikukood 45306035211, elukoht xxxx; xxxx; xxxx; emakeel xxxx; xxxx; varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge (määratud korras) RESOLUTSIOON: Tunnistada Damara Lutsar süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2018-30.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning Damara Lutsaril jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Damara Lutsar ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Damara Lutsar katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Damara Lutsarit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Damara Lutsarit käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerima end psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ja alkoholi tarvitamise häire ulatus ning ravi vajadusel alluma ettenähtud ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Damara Lutsarit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, s.o osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega ettenähtud tegevustes või kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammides.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Damara Lutsarit pöörduma hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda sotsiaaltöötaja vastuvõtule sotsiaalsete oskuste, toimetuleku ja vaimse tervise seisundi hindamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks. Lugeda Damara Lutsarile määratud katseaja alguseks 16.06.2020. Menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 1460 eurot ning ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 631 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Damara Lutsarilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 1323 (üks tuhat kolmsada kakskümmend kolm) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Damara Lutsaril kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1323 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 110,25 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700025159 ning selgitusega: „Damara Lutsar, 1-19-5368, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 1233 eurot (sealhulgas on käibemaks) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Damara Lutsari kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde neli CD-plaati (28.10.2018 patrulli tehtud fotod ning 28.10.2018, 23.01.2019 ja 25.02.2019 häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised). 2 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel R K dressipluus, Damara Lutsari retuusid, 2 nuga, DNA puuteproovid dressipluusilt ja Damara Lutsari kaapeproov, millised asuvad hoiul Rakvere politseijaoskonnas, 06.02.2019 akt nr

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 25.06.
2. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 09.07.
3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 24.07.
4. Süüdistus Damara Lutsarit süüdistatakse selles, et tema lõi 28.10.2018 täpselt tuvastamata ajal enne kella 22.30 xxxx korteris omavahelise tüli käigus elukaaslast R Kt ühe korra noaga rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse – paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel, parema kopsu ülasagara alumise osa vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega pani Damara Lutsar toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

1. Süüdistatav Damara Lutsar ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et kõik 28.10.2018 sündmused tal meeles ei ole. Ta mäletab, et sel päeval võttis koos elukaaslasega viina, keegi neil sel päeval külas ei käinud. Päris mitu tundi võtsid viina, siis ta jäi purju ja läks magamistuppa pikutama, magama. Ta ei mäleta täpselt, palju jõid aga 2 pudelit viina kahe peale kindlasti. Ta ei tea kaua oli maganud, kui kuulis köögis kobinat, ta läks kööki, nägi, et R. olid käed verised, ka põrandal oli verd, ta ei näinud kust veri tuli. Ta küsis mis juhtus, R. oli köögis pliidi juures, pliidi ja kraanikausi vahel, ütles, et pole hullu midagi. Siis ta võttis svammi ja pühkisin need suuremad veretilgad ära, et muidu imbub põranda sisse. Ta ei mäleta, kas R. või tema ise helistas päästeametisse. Aga tulid nii kiirabi kui ka politsei ja R. viidi Rakverre. Tema ei ole R. löönud, mäletab kindlalt, et R. neil tüli ei olnud, mingit riiete lõhkumist ka ei olnud. Ta ei mäleta, kas R. ütles või ei öelnud talle, mis juhtus. Kodus neil nuge ikka oli, ja mitte ainult köögis, ta ei tea, mitu nuga nende korterist kaasa võeti, sest teda viidi enne ära. Vastupidiselt kohtus räägitule, on Damara Lutsar kohtueelses menetluses 28.12.2018 ülekuulamisel (Tõendid, tl 144-145) väitnud, et sel õhtul käis neil külas tema õetütar K., kes elab samas majas allkorrusel. Hiljem käis tema K. korteris külas, oli ära vist 5 minutit seal ja läks üles oma korterisse tagasi. R. oli köögis, istus pliidi ees pingi peal ja tõmbas suitsu. K. juures käimise pärast tekkis R. tüli. R. sõimas teda, siis jõid köögis valget viina edasi. Istusid köögi laua taga, R. hakkas uuesti norima, sõimas teda litsiks, võttis tal rinnust kinni nii, et seljas olnud T-särk läks katki, R. on väga armukade. Haiget ta sellest ei saanud kui R. tal riietest kinni võttis. Ta ei mäleta, kas lõi R. noaga või mitte, oli nii purjus. Arvab, et see ei ole välistatud, et võis lüüa, küll aga ei mäleta seda. Ta võttis katkise T-särgi seljast ära ja viskas prügikasti, mis on köögis kraanikausi all kapis, pani endale dressipluuse selga, tal hakkas alkoholitarvitamisest paha ja ta läks magamistuppa, et pikali heita. Kuulis siis kolinat ja läksi kööki tagasi, et vaadata mis juhtunud oli. R. seisis puupliidi ja kraanikausi vahel, ülakeha paljas. Ka varem, kui nad napsu võtsid, oli R. rind paljas, sest tuba oli soe. Ühtegi nuga ta R. käes ega mujal ei näinud. Ta küsis, mis juhtus, R. ütles, et ta ei tea, et ta ise kukkus. Ta ei mäleta, mis ta ütles, mis ta selle noaga seal teha oli tahtnud. 3 Kedagi teist köögis ei olnud. Ta hakkas siis otsima midagi haava peale panemiseks aga ei leidnud midagi. Ta ei tea, ei mäleta, kas ta helistas politseisse ja kiirabisse, igatahes kiirabi ja politsei tulid kohale. Ta ei mäleta, mida rääkis R. telefoni teel häirekeskusega. Politseinikud pildistasid tema kätel olnud kriimustusi, ta ei mäleta enam, kuidas ta need kriimustused sai. Kui menetleja palus Damara Lutsaril selgitada häirekeskusele telefoni teel tehtud ülestunnistust noaga löömise kohta, vastas ta järgnevalt: Ju ma siis ütlesin niimoodi ja ju ma siis tegin niimoodi. Ju ma siis lõin R. noaga. Praegu ma ei mäleta seda hetke kui ma R. lõin noaga rindu aga kui ma häirekeskusele nii ütlesin, siis ju see nii oli. Kui ma teda lõin, kuigi ma ise ei mäleta, siis tegin ma seda enesekaitseks. R. ise tuli mulle sel õhtul kallale ja tiris mind riietest. Mis võis eelneda sellele noaga löömisele, ma enam ei mäleta. Ilma põhjuseta ma R. noaga ei oleks löönud. Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist kinnitas Damar Lutsar kohtuistungil, et naabrinaine K. käis korra külas. Väitis endiselt, et tülitsemist, riiete lõhkumist ja noaga löömist sel õhtul polnud. Ta ei tea ja ei mäleta, miks on häirekeskusele löömist tunnistanud ja politseile öelnud, et võis lüüa noaga. Leiab, et tal polnud mingit põhjust R. noaga lüüa, tunnistab, et tülisid on neil R. palju olnud ja need on tingitud alkoholi tarvitamisest. (I kd, tl 28p-42).
2. Kannatanu R K kohtus antud ütlustest nähtub, et tema kooselu Damara Lutsariga on kestnud väikeste vahedega peaaegu xxxx aastat. Ta mäletab, et 28.10.2018 tarvitas koos elukaaslasega kodus alkoholi. Tunnistab, et sai vigastuse, kui libastus pliidi juures, jalg läks alt ära, kukkus pliidi peale ja käes olev nuga jäi pliidi ja rinna vahele ja põhjustas talle vigastuse. Ta ei oska öelda, ei mäleta, mida ta selle noaga seal pliidi juures tegi, midagi ta seal toimetas oli väga purjus. Tunnistab, et on rääkinud sellest kukkumisest erinevaid versioone kuna talle käidi pinda, et mis sa selle noaga tegid seal pliidi juures, no siis ta pidi ju midagi rääkima. Tegelikult ta ei mäleta, mida tegi. Nuga oli lauanuga, kas sinise või rohelise käepidemega, samasugune nagu politsei ära võttis aga ei mäleta kumb neist. Peale seda kukkumist ta ei saanud aru, et oleks midagi häda olnud, valus tal ei olnud ja ta ei saanud aru, et asi on tõsine. Ta viidi haiglasse aga sealgi ei tundnud ta, et midagi tõsist on ja ei soovinud lasta end ravida. Ta ei mäleta, et neil oleks sel päeval elukaaslasega tüli olnud, riiete lõhkumisest või pluusi katki tõmbamisest ei tea ta midagi. Seda, mitu korda politsei sel päeval nende juures käis, ta ei mäleta, samuti ei mäleta, et sellel päeval oleks keegi neil külas käinud. Mäletab, et helistas häirekeskusesse aga ei mäleta miks helistas ja mitu korda, sest ta oli niivõrd purjus, oli üle joonud. Tunnistab, et häirekeskusesse helistas, kuna tahtis elukaaslasele tõestada, et inimene võib minna kinnimajja ka siis, kui ta ei ole mitte midagi teinud.
3. või
4. aastal tegi ta taburetiga elukaaslasel kulmu katki aga ei teinud seda tahtlikult, vaatamata sellele sai ta 7 kuud vangistust. Kuigi väljakutseid politseisse on väga palju, kinnitab, et saavad Damaraga väga hästi läbi aga teinekord ikka kaklevad ka, põhjuseks on rumal pea ja alkohol. (I kd, tl 29-32, 34p).
5. Tunnistaja T Te, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest nähtub, et Damara Lutsari ja R Kga on ta korduvalt kohtunud seoses ametiülesannete täitmisega, nii enne, kui ka pärast arutatavat juhtumit on ta käinud väljakutsete tõttu selles korteris. 28.10.2018 oli ta tööl koos E Vga, kui said väljakutse õhtul kella 7 paiku. Oli mingi segane lugu, R. helistas, et naine on kadunud ja vist oli mingi info noaga löömise kohta. Damara tuli neile uksele vastu ja ta rääkis telefoniga kogu selle aja, kui nad seal korteris olid. R. istus köögis laua taga mingisuguse meesterahvaga, meesterahvast ta ei tundnud ja tema isikut ei tuvastanud. Küsimusele, et mis juhtus, nad mingit konkreetset vastust ei saanud, öeldi, et neil on kõik korras, keegi millegi üle ei kaevanud, kõik olid rõõmsad. R. ja see meesterahvas olid joobes, Damara kohta aru ei saanud, kas ta oli joobes või kaine. R K käitus adekvaatselt, pussitamisest juttu ei olnud, ta arvab, et küsisid ka võimaliku noaga löömise kohta aga täpselt ei mäleta, kas sellest oli juttu või mitte. Kohapeal ei rääkinud keegi midagi, verd ja vigastusi ta ei näinud. (I kd, tl 27p-28). 4
6. Tunnistaja M Mi, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest nähtub, et 28.10.2010 oli tööl koos K Kga, kui said väljakutse xxxx, see oli õhtul, igal juhul enne keskööd. Väljakutse sisu ta täpselt ei mäleta, oli juttu noaga löömisest. Kui kohale läksid, siis kiirabi ootas maja ees, koos kiirabiga läksid üles, teisele korrusele, paremat kätt korteri uks oli lahti, neile tuli esikus vastu kohtusaalis viibiv alkoholijoobes süüdistatav. Siis tuli esikusse ka meesterahvas, kellel oli dressipluus eest lahti, särki ei olnud ja oli näha, et palja ihu peal oli veri ja rinna peal oli näha muna, kus oli torkehaav. Verd nii ei tulnud, et kohe oleks pidanud kiirabiautosse viima, haav oli näha, verd oli vähe. Kui meesterahvas seal ringi käis, siis see vigastus väga tõsine esialgu ei tundunud. Kui rinnas on noahaav, siis tavaliselt pannakse inimene ikka kohe pikali või ta lihtsalt ei jaksagi püsti tõusta, meesterahvas jaksas püsti tõusta ja kõndis seal ringi ka, sellist tunnet, et inimene vaja kohe pikali panna, ei olnud. Paariline K K pani andmeid kirja, tema fotografeeris kõigepealt meesterahvast, haava ja verekahtlaseid jälgi. K K leidis kaks nuga. Korteris olev naisterahvas eriti palju midagi rääkida ei tahtnud, meesterahvas ise kordas seal mitmeid kordi, et tema olevat ise noa otsa kukkunud, et tema abi ei taha. Meesterahva viis kiirabi ära, peale uurijate ja eksperdi saabumist viisid nad naisterahva Rakvere arestimajja. Naisterahval ühel käel olid kriimud, ütles, et kass olevat tõmmanud (I kd, tl 28p-30).
7. Tunnistaja K K, patrullpolitseiniku, ütlustest nähtub, et Damara Lutsar ja R K on talle tööalaselt tuttavad. Olid enne seda juhtumit käinud seal korduvalt. 28.10.2018 said väljakutse, et peretüli, naine oli meest noaga löönud. Kui tema uksest sisse läks, siis Damara oli elutoas, istus, R. hõikas köögist, et ta on seal, kiirabi läks R. juurde. R. oli selline kummaline muhk rinnus, verine oli, aga otseselt nagu tol hetkel verd päris ei jooksnud. Ei tundunud esialgu, et olukord on väga tõsine, verd ei jooksnud, isik oli teadvusel, kiirabi pani ka esialgu ainult plaastri peale. Damara ja R. olid mõlemad joobes nagu alati, kui nad kordamööda selliseid väljakutseid on teinud. Damara ütles, et tema oli teises toas, et R. tegi köögis süüa ja hakkas järsku karjuma, ta jooksis vaatama, selgus, et R. oli noa otsa kukkunud. R K ütles ainult, et tema kukkus ja kõik. Ta nägi sündmuskohal kahte verist lauanuga, mõlemad noad olid ühe ja sama pliidi peal ja seal oli ka kauss keedetud pelmeenidega, mida R. väidetavalt olevat üritanud lõikuda. Põrandal ja ka seina peal oli natuke verd. Damara ütles, et ta oli ise osa verd juba põrandalt ära pesnud. Mingeid puruks tõmmatud riideid ta ei märganud, Damaral vigastusi samuti ei märganud ja Damara ei kurtnud midagi, et häda oleks (I kd, tl 31-33).
8. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: - Damara Lutsari kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fotodega – peeti kinni 28.10.2018 kell 22:50 xxxx, paremal käel kriimustused, vabastatud 30.10.2018 (Tõendid, tl 7882). - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega ning politseinik M Mi poolt tehtud fotod – sündmuskoht asub xxxx. Korter koosneb kahest toast, köögist, esikust ja WC-st. Köögis, uksest sisenedes vasakul, on puupliit, ukse vastasseinas on kraanikausikapp, pliidil on kolm potti, pann, kauss, milles pelmeenid ja kahvel ning pliidiraual on kaks kööginuga. Üks kööginuga on rohelise käepidemega, noa teral verekahtlane määrdumine. Teine nuga on sinise käepidemega, mille teral verekahtlane määrdumine. Kraanikausis on kahvel ning svamm, mis on verine. Kapil gaasipliidi ees on veretilgad ning kapiuksel vere voolamisjälg. Köögis, vaiba all, põrandal on näha veremäärdumisi ning põrandavaiba pliidipoolsel otsal on vereplekid. Uksel köögipool on 152 cm kõrgusel vereplekk, köögis, ukspiidal paremal pool on vere voolamisjälg. Korteri esikus köögiukse ees on vereplekid, elutoaukse ees põrandal vereplekid (Tõendid, tl 1-40). - Lähisuhtevägivalla infoleht – koostatud K K poolt 28.10.2018 kell 22:
9. Teataja sõnul naine üritas noaga lüüa, mees olevat naise riided lõhki tõmmanud. Kannatanu R K ja vägivallatseja Damara Lutsar on mõlemad nähtavalt alkoholijoobes. Mehel oli rinnus noahaav, ise väitis, et kukkus süüa tehes noa otsa, naine väitis sama, et tema oli sel ajal teises toas (Tõendid, tl 44). 5 - Menetluse infosüsteemi väljatrükk – 28.10.2018 kell 18:
10. Teataja R K on mures, et naine jookseb kodunt ära kogu aeg. Jutu sees helistaja ütles, et naine oli noaga lõiganud teda. Pärast ütles, et naine ei löönud teda noaga ja tema mingit abi ei soovi. Helistaja tunnistas, et on tarvitanud alkoholi. 18:51 – naine oli kodus, teataja joobes ja ei osanud vastata, miks politsei kutsus, vägivalda ei olnud (Tõendid, tl 43). - Asitõendi vaatlusprotokollid ja Aweroc-andmebaasi väljatrükid – nähtub, et 28.10.2018 on tehtud häirekeskusele 5 kõnet, neist 4 R K telefoninumbrilt xxxx ja üks Damara Lutsari telefoninumbrilt xxxx. Esimene kõne saabus häirekeskusele 28.10.2018 kell 17.30 ja R K telefonumbrilt, räägivad mõlemad, naisterahvas väidab, et mees tõukas teda ja palub hull majast minema viia. Järgmine kõne on täpselt samal päeval toimunud pool tundi hiljem kell 18.03 R K telefoninumbrilt. K teatab, et naine läks kodust välja ja ta tahaks ta üles leida, edasi teatab, et naine tuli tagasi. Järgmine kõne on samal päeval kell 18.11 ja samalt numbrilt, R K helistab ja ütleb et naine lõikas teda noaga aga mees ei kaeba. Natuke hiljem kinnitab, et naine ei löönud teda noaga, et vanamees on purjakil ning mingit hädaabi vaja ei ole. Järgmine kõne on kell 22.13, Damara Lutsarile kuuluvalt telefoninumbrilt, R K teatab, et naine lõi teda noaga rindu, mis ta tegema peab, politseid ja kiirabi vaja ei ole. Järgmine kõne on kell 22.27, seekord on jälle helistajaks R K, kes teatab, et naine lõi tal noaga rindu aga ta ei taha kaevata ta peale, sest see ei ole midagi eluohtlikku. Damara Lutsar ütleb, et tal on riided lõhki tõmmatud ja käed katki. Kinnitab, et ründas oma meest noaga ja verd jookseb aga pole hullu midagi. R. taustal kommenteerib, et mida sa teinud oled, tilgub kõik. Kõne ajal K ja Lutsar tülitsevad üksteisega, sõimlevad. Kui R K ühendatakse valvemeedikuga, kinnitab ta, et üldse mitte mingisuguseid vigastusi ei ole, et kukkus natuke käega vastu pliiti ja kriim on peal, pole hullu midagi (Tõendid, tl 45-56a). - Asitõendi vaatlusprotokoll ja Aweroc-andmebaasi väljatrükk – kõne häirekeskusele 23.01.2019 kell 21.
11. R K räägib, et naine läheb rumalaks, ainult tapab noaga, et naine lõi teda noaga rindu mingi kolm nädalat tagasi. K palub ennast minema viia, et muidu lööb naise maha (Tõendid, tl 57-58, 60-61). - Kiirabikaart R K kohta - nähtub, et kiirabi oli kohal 22:
12. Esialgse info põhjal abikaasa lõi peretüli käigus noaga rindkere piirkonda. kus paremal rindkere torkehaav, verine, nahaalune hematoom ca 15x15 cm. Patsient kõnnib ise, hetkel ei kurda midagi, õhupuudust, valu eitab (Tõendid, tl 65-66). - Statsionaarne epikriis R K kohta – nähtub, et kiirabi tõi R K Rakvere Haiglasse 28.10.2018 kell 23:44 ja lahkus 01.11.2018 kell 12:
13. Ise räägib, et kooris kartuleid ning komistas noa otsa. Anamneesist selgub, et abikaasa patsienti noaga rünnanud. Paremal pool rindkerel rinnanibust allpool torkehaav. Patsiendile korduvalt rangelt soovitatud jääda haiglaravile, kuna seisund eluohtlik, patsient keeldub, soovib lahkuda (Tõendid, tl 67-72). - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 18E-IDI0086 – nähtub, et R Kl esines paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaav paremal pool rindkerel, parema kopsu ülasagara alumise osa vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Vigastus on tekitatud löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal – 28.10.2018 kell 22.29 paiku. Selle vigastuse tekitamine olukorras kui kannatanu hoiab nuga paremas käes ja komistades kukub noaotsale, on äärmiselt vähetõenäoline. Suure tõenäosusega võis vigastus olla tekitatud teise isiku poolt. Rindkereõõnde tungiva torkelõikehaav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse (Tõendid, tl 73-77). - Asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldud on sündmuskohalt kaasa võetud kahte nuga ja dressipluusi ning Damara Lutsari retuuse. Noal, üldpikkusega 21 cm on hallikasvalge metalne tera pikkusega 11,5 cm ja heleroheist värvi plastmassist käepide pikkusega 9,5 cm. Tera laius keskmises osas on 2 cm. Tuvastati vere olemasolu noateral. Noal üldpikkusega 22,5 cm on hallikasvalge metalne tera pikkusega 11,5 cm ja sinist värvi plastmassist käepide pikkusega 11 6 cm. Tera laius keskmises osas on 2 cm. Tuvastati vere olemasolu noateral. Vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on näha, et mõlema noa terad on ümaraotsalised. Meeste dressipluusil hulgaliselt verekahtlasi määrdumisi ja tuvastati vere olemasolu. Kõigilt nendelt esemetelt võeti DNA-puuteproovid. Retuusidel verekahtlasi plekke ei avastatud. Asitõendid on paigutatud asitõendite hoiuruumi (Tõendid, tl 83-92). - DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0027 – mõlema noa teralt saadi R K DNA täisprofiil. Mõlema noa käepidemelt saadud segaproovis ei saa välistada Damara Lutsarilt ja R Klt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (Tõendid lk 83-100). - Menetluse infosüsteemis sisalduvate R K ja Damara Lutsariga seotud juhtumite kokkuvõte ajavahemikus 2017-2019 ja 17 lähisuhte vägivalla infolehte ajavahemikus 29.12.201523.01.2019 - nähtuvad poolte aastatepikkused probleemsed suhted, konfliktide hulk, iseloom, väljakutsete põhjused. Pidevalt tarvitavad ühiselt alkoholi, tekivad tülid ja sõnelused, millele järgneb väga sageli helistamine häirekeskusesse (Tõendid, tl 102-140). - Indikaatorvahendi kasutamise protokollid - Damara Lutsaril tuvastati kell 22:59 joove 0,98 mg/l ja R Kl kell 22:56 joove 0,94 mg/l, mõlemal isikul esinevad joobeseisundile viitavad tunnused (Tõendid, tl 41-42). - Karistusregistri väljavõte - Damara Lutsaril ei ole kehtivaid karistusi (Tõendid, tl 143). Kohtu põhjendused
14. Kohus ei pea usaldusväärseiks Damara Lutsari ennastõigustavaid ütlusi juhtunu kohta. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et kõiki 28.10.2019 sündmusi tal meeles ei ole, aga mäletab kindlalt, et mingit tüli ja riietelõhkumist polnud, tema R. noaga ei löönud. Kohtueelsel menetlusel on ta tunnistanud, et viinavõtmise käigus tekkis R. tüli, R. sõimas, tuli kallale, lõhkus tema T-särgi. Noaga löömise kohta ütles, et ei mäleta löömist, et võis lüüa, kui ta häirekeskusele nii ütles. Kuna kohtuistungil, pärast kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamist Damara Lutsar endiselt eitas löömist ja väitis et juhtunut eriti ei mäleta, siis pole tema vastuolulised ütlused usaldusväärsete tõenditena arvestatavad.
15. Kohus ei pea usaldusväärseiks ka kannatanu R K ütlusi selle kohta, et mingit tüli polnud, et vigastuse põhjustas endale ise noa otsa kukkudes, et õnnetus toimus ühega politsei poolt äravõetud nugadest, ei tea kummaga. R K on juhtunu kohta andnud erinevaid ütlusi. Sündmuskohal on ta politseiametnikele rääkinud, et kukkumine toimus pelmeene lõikudes (vt K K ütlused). Rakvere Haiglas on ta rääkinud õnnetusest kartulikoorimisel (vt statsionaarne epikriis). Kohtus tunnistas ta, et ei mäleta, mida ta noaga tegi.
16. Damara Lutsari ja R K ütlused on ebausaldusväärsed kuna need on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega, samuti on nad mõlemad andnud eri aegadel erinevaid üksteisega vastuolus olevaid ütlusi. Lisaks soovile Damara Lutsarit õigustada võib nende ütluste vastuolulisus ja katkendlikus olla tingitud ka sellest, et kuriteo päeval olid mõlemad ülemäära alkoholi tarvitanud. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütlustest on toimunu tuvastamisel vähe abi, siis on eriti oluline hinnata kogumis teisi asjas olevaid tõendeid, sealhulgas mõlema poole ütlusteväliseid selgitusi.
17. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis tuvastatust on olulisim, et R Kl esines paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaav, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse, et vigastus on tekitatud löögist teravaotsalise vahendiga (näiteks noaga), et selle vigastuse tekitamine olukorras kui kannatanu hoiab nuga paremas käes ja komistades kukub noaotsale, on äärmiselt vähetõenäoline, et suure tõenäosusega võis vigastus olla tekitatud teise isiku poolt. Eksperdi arvamus, mille usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda, kummutab seega kõik R K poolt juhtunu kohta räägitu.
18. Lisaks eksperdi poolt märgitud kukkumise versiooni äärmisele vähetõenäosusele on oluline nugadega seonduv. Kahetsusväärselt ei ole menetlejad sündmuskohal pööranud piisavat 7 tähelepanu kuriteo toimepanemise vahendile. Oluline on märkida, et asitõenditeks tunnistatud mõlemad noad on ümaraotsalised ja seega ei ole kohtu hinnangul tegemist nugadega, millega Damara Lutsar kannatanut lõi. Asjaolu, et mõlema noa teralt leiti verejälgi, millel tuvastati R K DNA täisprofiil, ei tähenda seda, et kuriteo toimepanemisel just neid nuge kasutati. Kahte nuga ju kuriteo toimepanemisel ei kasutatud ja veri võis sattuda nendele kööginugadele hiljem, s.o pärast noaga löömist, mil R K veel mitu tundi köögis toimetas enne, kui ta haiglasse viidi. On tõenäoline, et peale nende ümaraotsaliste lauanugade oli selles majapidamises ka mõni teravaotsaline lõikenuga, millega vigastus põhjustati, mida aga ei leitud või ka ei otsitud. Seega ei sobitu R K ütlused kukkumisest ümaraotsalise lauanoaga ka selles aspektis eksperdi poolt arvatuga. Kohus nõustub selleski küsimuses eksperdi seisukohaga, kuivõrd ka eriteadmisi mitteomavale isikule tundub versioon kukkumisest ja eluohtliku tervisekahjustuse saamisest ümaraotsalise lauanoa otsa kukkumisel eluliselt mitteusutav.
19. 28.10.2018 õhtul tehti sündmuskohalt häirekeskusele viis telefonikõnet. Neist kolmes ( kell 18.11, 22.13 ja 22.27) teatab R K muuhulgas, et naine on teda noaga löönud. Viimases kõnes on rääkinud ka Damara Lutsar ja küsimusele - kas te ründasite oma meest noaga - on ta vastanud jaatavalt. Lisaks kummutavad häirekeskusele tehtud kõnede salvestused kannatanu ja süüdistatava kohtus esitatud väited, et mingit tüli sel õhtul nende vahel polnud. Salvestistest nähtub, et kõnede ajal süüdistatav ja kannatanu sõimlevad ja tülitsevad omavahel. Damara Lutsar räägib korduvalt ka lõhutud riietest ja katkistest kätest. On tähelepanuväärne, et lisaks sel õhtul tehtud kõnedele, on R K ka 23.01.2019 oma järjekordses kõnes häirekeskusele teatanud, et naine on teda mingi aeg tagasi noaga rindu löönud. Politsei menetluse infosüsteemist nähtuvalt on R K ja Damara Lutsari aastaid koos alkoholi kuritarvitanud korduvalt on esinenud vägivaldseid tülisid.
20. Kohus loeb süüdistatava ja kannatanu poolt telefonikõnedes häirekeskusele avaldatut oluliseks tõendiks süüdistatava ja kannatanu kohtus antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel, aga ka Damara Lutsari tegevuses

§ 118

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu olemasolu tuvastamisel. Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärse tõendiga, millest koostoimes kohtuarstliku ekspertiisi akti ja ka teiste kohtu poolt uuritud ülalnimetatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et Damara Lutsar omavahelise tüli käigus lõi R Kt noaga rindkeresse ja põhjustas viimasele eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus rõhutab, et just seda on Damara Lutsar häirekeskuse poolt temale esitatud otsesele küsimusele vastates ka selgelt tunnistanud.

1. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et R K väited kõnedes häirekeskusele noaga löömise kohta pole usaldusväärsed. Kaitsja põhjendab oma väidet asjaoluga, et esimene politseipatrull ei tuvastanud sündmuskohal mingeid vägivallateo tunnuseid, vaatamata sellele, et eelnevalt oli R K häirekeskusele juba ühel korral teada andnud, et naine teda noaga lõikas. Kohtu arvates on esimese politseipatrulliga seonduv küll segadust tekitav, kuid kõiki asjaolusid tervikuna hinnates siiski mõistetav. Kohtu hinnangul jättis esimene sündmuskohal käinud politseipatrull (kell 18.51) väljakutses nimetatud asjaolud sisuliselt kontrollimata. Rahulduti sellega, et kõik olid rahulikud ja rõõmsad ning R K kinnitas, et kõik on korras. Patrullipolitseinik T Te ütlustest nähtub, et ta isegi ei mäleta, kas väidetavast noaga löömisest juttu tehti. Seda vaatamata asjaolule, et häirekeskuselt saadud informatsioon oli küll segane aga kell 18.11 tehtud telefonikõnes oli R K muu hulgas avaldanud, et naine lõikas teda noaga. Politseiametnikud jätsid tuvastamata ka sündmuskohal väidetavalt viibinud võõra mehe isiku, samas puuduvad kriminaalasjas hiljem kogutud tõendites vähimadki vihjed selle kohta, et see isik oleks olnud seotud toimepandud kuriteoga. Kohus ei saa esimesele politseipatrullile ette heita sündmuskohal verejälgede mittemärkamist, kuna need võisid tekkida hiljem (kuni 22.41, mil jõudis kohale teine patrull ja kiirabi). Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et vereplekke ja määrdumisi oli mitmes kohas, nähtub sündmuskohal tehtud fotodest, et tegemist on siiski üksikute plekkide, tilkade ja määrdumistega. Kohese adekvaatse hinnangu andmist 8 juhtunule segas ilmselt ka asjaolu, et nii politseiametnike ütlustest kui ka meditsiinidokumentidest nähtuvalt oli R K vaatamata eluohtlikule haavale nii sündmuskohal kui ka hiljem Rakvere Haiglas väliselt heas seisus, verd tuli haavast vähe, mees liikus ise, kõneles häirekeskusega, tülitses jätkuvalt Damara Lutsariga, keeldus ravist.
2. Kohus ei pea eluliselt usutavaks R K ütlusi selle kohta, et teatades häirekeskusele noaga löömisest, tahtis ta elukaaslasele näidata, kuidas inimesed, antud juhul siis Damara Lutsar, võib ilmaasjata vangi sattuda. R K kohtus antud ütlustest nähtub, et vaatamata sagedastele tülidele saavad nad Damara Lutsariga hästi läbi. Kohtulgi on Damara Lutsari ja R K ütluste ja nende elu kohta politsei andmebaasides talletatu põhjal jäänud mulje, et nad on omavahel sõltuvussuhtes. Esineb küll mõlemapoolset alkoholijoobest tingitud vägivaldset käitumist, kuid sellele järgneb leppimine. Eelneva taustal pole usutav, et R K oma pikaajalise elukaaslase sellise salakavala plaaniga vangi tahtis saata.
3. Lüües kannatanut noaga rindkeresse, s.o elutähtsate organite piirkonda sai Damara Lutsar aru, et põhjustab sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja vähemalt möönas sellise tagajärje saabumist. Kohtu hinnangul pani ta teo toime otsese tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus 17.

§ 118

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus neli kuni kaksteist aastat.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualuse Damara Lutsari tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Damara Lutsar on varem kohtu poolt karistamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nii süüdistatav, kui kannatanu olid alkoholijoobes, mis ilmselt kahandas nende võimet anda tõeseid ütlusi kuriteost ja sellele eelnenud tülist. Vaatamata sellele saab häirekeskusele tehtud kõnesalvestitest teha järelduse, et süüdistatav ja kannatanu kuriteoeelselt ja ka pärast seda tülitsesid ja sõimlesid. Kohtu hinnangul on kuriteoni viinud tüli tekkimisel oluline roll ka kannatanul, tõendamist on leidnud Damara Lutsari käte kriimustamine ja riiete lõhkumine R K poolt. Vastastikuste tülide kohta on hulgaliselt viiteid politsei menetluse infosüsteemis. R K on tunnistanud, et on ka kohtu poolt karistatud Damara Lutsari kehalise väärkohtlemise eest. Damara Lutsari näol on tegemist elu hammasrataste vahele jäänud naisterahvaga, kes ei saa oma vanuse, viletsa tervise ja ennekõike tõsise alkoholisõltuvuse tõttu korralikult hakkama oma eluga ega ka oma lähisuhtega R Kga. Tegemist on vägivaldsest suhtest sõltuvuses oleva isikuga, kes ise ennast aidata ei suuda ja kes mingil tingimusel ei taha sellest suhtest väljuda. Paradoksaalsel moel on Damara Lutsari poolt toimepandud kuriteol tema tahtest sõltumatult ka üks positiivne tagajärg. R K ütlustest ja meditsiinidokumentidest nähtuvalt avastati noahaava ravimise käigus R Kl pahaloomuline kasvaja kopsus, mis edukalt eemaldati. Eelnevat ei saa küll karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuid kohtu arvates vääris see siin tõe huvides siiski ära märkimist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Damara Lutsarit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni miinimummääras. Kuriteo tehiolusid ja Damara Lutsari isikuomadusi arvestades peab kohus põhjendatuks karistuse kohaldamist tingimisi

§ 74ja § 75 sätteid kohaldades.

Kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalhooldus ja käitumiskontroll, seda ennekõike sel põhjusel, et isik vajab abi oma käitumise ja alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmiseks ning igapäevaseks toimetulekuks. Eelnevalt tulenevast peab kohus vajalikuks Damara Lutsari suhtes alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist, tema ravile allutamiseks ja sotsiaalprogrammides osalemist, samuti tema koostööd kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega. 9 Menetluskulud 18. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundraha summas 1460 eurot ning ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 631 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb Damara Lutsarilt välja mõista menetluskuluna kaitsjatasu summas 1323 eurot riigituludesse vandeadvokaadi Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldab kohus Damara Lutsaril kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1323 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 110,25 eurot. Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks tuleb välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 1233 eurot vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Damara Lutsari kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Asitõendid

1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb neli CD-plaati (28.10.2018 patrulli tehtud fotod ning 28.10.2018, 23.01.2019 ja 25.02.2019 häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised) jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada R K dressipluus, Damara Lutsari retuusid, 2 nuga, DNA puuteproovid dressipluusilt ja Damara Lutsari kaapeproov, millised asuvad hoiul Rakvere politseijaoskonnas. Edasikaebamise kord
2. Kuna kohus pikendas kohtuasjas kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aega kuni 25.08.2020, siis muutub ka apellatsiooni esitamise tähtaeg. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 09.09.
3. Kohtuotsuse resolutiivosas tehtud parandus
4. 25.08.2020 tegi kohus määruse parandades käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa. Otsusest oli välja jäänud lõik Damara Lutsari eelvangistuses viibitud aja arvestamisest karistusaja hulka, määrusega lisas kohus otsusele järgneva lõigu: „

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.10.2018-30.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning Damara Lutsaril jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.“ Käesolevas otsuse terviktekstis on nimetatud lõik otsuse resolutiivosale lisatud. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Võrno, Karin Piirsalu Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 16. juuni 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 16.06.2020 kohtuotsus 1-19-5368 jõustus 04. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 10