1-18-5675/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-5675 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Bodnja elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Deniss Bodnja, isikukood 39609153725, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 28.03.2017 ja lõpp 25.11.2023 Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.09.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Deniss Bodnja elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Deniss Bodnjale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 22.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5675 tunnistati Deniss Bodnja süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 26.04.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Deniss Bodnjale mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 28.03.
2. Kohtuotsus jõustus 31.01.
3. Viru Vangla esitas 24.07.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Bodnja elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Deniss Bodnja ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Deniss Bodnja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Deniss Bodnja ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.09.2020 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav Deniss Bodnja kohtule, et uusi kuritegusid ta toime ei paneks. Ta töötab igapäevaselt endaga ja tal ei ole juba pikka aega rikkumisi. Selgitab, et mõnede karistuste kohta püüdis ta tõendada, et ei olnud süüdi, aga keelduti nende vaidlustamisest. Arvab, et tegemist on pigem mõlemapoolse arusaamatusega. Selgitab, et ta ei solvanud korrapidajat, lihtsalt rääkis vene keeles ja korrapidaja otsustas, et sõimusõna käis tema pihta. Seaduslikule korrale allumatuse osas ta väidetavalt keeldus programmis osalemast, kuid ta palus korrapidajal oodata, mida korrapidaja ei teinud ning hiljem ta programmis osaleda enam ei saanud. Kõik rikkumised pani toime, kuna oli agressiivne inimene, kuid enda sõnul oli ta pigem emotsionaalne. Nüüd suudab ta oma emotsionaalsust kontrollida. Peale Viha juhtimise programmi läbimist ei ole teda rohkem karistatud distsiplinaarkorras. Ta on valmis ka vabaduses sarnastes programmides osalema, kui teda ennetähtaegselt vabastatakse. Vanglas on ta veel läbinud sotsiaalsete oskuste programmi, käinud täiendkursustel, omandanud keevitaja eriala ja on hõivatud tööga. Lähedasteks on tal ema, vanaema, õed, vennad ja neiu, kellega suhtleb telefonitsi, mõnikord käiakse teda ka vaatamas. Ta ei soovi enam tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses tahab minna tööle ja luua perekond. Deniss Bodnja kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev toetas kohtuistungil Deniss Bodnja ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras korras karistatud mitmel korral ning samuti on karistatud kriminaalkorras vanglaametniku ähvardamise eest, kuid ta on vanglaametniku ees vabandanud ehk oma viga tagantjärgi tunnistanud. Kuna ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, siis tuleb hinnata kas Deniss Bodnja saab õiguskuulekalt käituda ning kaitsja leiab, et kinnipeetav suudab. Tutvudes vangla poolt edastatud materjalidega nähtub, et kõik tema distsiplinaarrikkumised ja vangistuse ajal kuriteo toimepanemine on toimunud enne sotsiaalprogrammi Viha ohjamine läbimist. Deniss Bodnja retsidiivsusrisk oligi seotud tema agressiivse käitumisega. Inspektor-kontaktisiku kirjast nähtub, et kinnipeetav osales aktiivselt, analüüsis põhjalikult oma tundeid ja käitumist. Tõestuseseks on see, et peale viimast rikkumist märtsikuus ei ole rohkem rikkumisi esinenud. D.Bodnja on osalenud kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes ning avaldanud oma nõusoleku osaleda ka edaspidi, kui kohus teda vabastab. Sellega seoses leiab kaitsja, et uute kuritegude toimepanemise risk on oluliselt maandatud, mis võimaldab vabastada D.Bodnja enne tähtaega. Kuigi D.Bodnja on mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning viibib teist korda vanglas, siis tema subkultuursed hoiakud ei ole väljakujunenud, mis räägib tema vabastamise kasuks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et tema on Viru Vanglas töötanud majandustöödel koristajana. Teadaolevalt subkultuuri reegleid järgivad isikud koristajana ei tööta. Alates 20.05.2020 töötab ta metallitsehhis. Vangistuse jooksul on osalenud täiendkoolitusel „Joonestamine ja projekteerimine arvutil Autocad abil" ning sooritanud ka riigikeele eksami Bl tasemel. Täiendkoolitus ja riigikeele omandamine tõstavad tema konkurentsivõimet tööturul ning materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime ei pane. Ennetähtaegset vabastamist toetab ka võlgnevuste puudumine ja vabanemisfondi kogunenud raha, millest ta toetab oma ema. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed räägivad D.Bodnja vabastamise kasuks. Elama asub ta oma ema juurde, kellega suhted on toetavad ja head. Samuti on head suhted kasuisaga, kinnipeetav on väga oodatud koju. Motivatsioonikirja on esitanud ka 2 D.Bodnja tulevane abikaasa, kes kinnitab, et suhted on tõsised, soovitakse luua perekond. Vabanemisel asub tööle D OÜ-sse konkurentsivõimelise palgaga. Kuigi ka varasemalt on temal olnud elukoht, pere ja töökoht, kuid siiski on sooritanud kuritegu. Samas on riik rakendanud sunnimehhanismi ning vangistus on piisavalt mõju avaldanud. Samuti on ta vangistuses aktiivselt tegelnud põhjustega, mis viisid kuriteoni. Seega tagasitulek kuritegelikule teele on välistatud, kinnipeetav on keskendunud perele ja tööle, mistõttu kuriteo tehiolud ei viita retsidiivsusriskile. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Deniss Bodnja kannab alates 28.03.2017 vanglakaristust muuhulgas esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Deniss Bodnja on käesolevaks ajaks kandnud üle 3 aasta 6 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 6 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkusest karistusest ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. Deniss Bodnja näol on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmete kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatud viitab sellele, et varasemad karistused, nii tingimuslikud kui ka reaalne vangistus, ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud ning pannud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuriteod on varieeruvad, käesolevat karistust kannab vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ja seda vanglas olles, varem on toime pannud muuhulgas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, röövimise ja väljapressimise. Kuritegusid ühendab majandusliku kasu saamise soov, v.a käesolev vanglas probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest toimepandud tegu. Eelmise kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal olles. Nimelt Harju Maakohtu 09.09.2015 otsusega mõisteti Deniss Bodnjale KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust, millest kuulus koheselt kandmisele 1 kuu 28 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga alates 09.09.
4. Seega oleks katseaeg lõppenud 09.09.2015, kuid Deniss Bodnja pani katseajal olles toime uued kuriteod, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ajavahemikul
5. aastast kuni 28.03.2017 ning väljapressimise 26.07.
6. Seega, kuigi kinnipeetav on iseloomustuse kohaselt motiveeritud edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma, ei anna tema senine käitumine kohtule piisavalt kindlust selles, et ta edaspidi kuritegusid toime ei pane. Sellele viitab seegi, et käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime vanglas olles, mistõttu ei ole ka vanglas range järelevalve all viibimine olnud piisavalt mõjusaks motivatsiooniks õiguskuulekalt käituda. Deniss Bodnjal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis samuti kinnitavad asjaolu, et õiguskuulekas käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetava puhul täidetud. Seega, Deniss Bodnja varasemast elukäigust ja käitumisest vangistuses viibimise ajal lähtuv prognoos annab kohtule piisavalt alust karta, et ta ei ole võimeline seaduskuulekalt käituma ka vanglast vabanemisel. 3 Enamuse kuritegusid on kinnipeetav toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval puudub pikaajaline töökogemus ja seda eelkõige tema küllaltki noore vanuse tõttu, kuid ka seepärast, et ta vahetas tihti töökohti, enda sõnul seetõttu, et palka ei makstud õigeaegselt. Iseloomustusest nähtuvalt enne vangistust Deniss Bodnja töötas, kuid kuna kuriteo pani toime just materiaalse kasu saamiseks, võib järeldada, et seaduslikul teel teenitud palgast toimetulekuks ei piisanud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav omandanud keevitaja kutse, mis aitab tal tööturul leida erialale vastava töökoha ning soodustada püsivust ühes töökohas töötamise osas. Vabanemisel on OÜ D garanteerinud Deniss Bodnjale töökoha, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi ka kinnipeetava perekond on valmis teda majanduslikult toetama, esineb jätkuvalt risk, et kinnipeetav võib raskuste tekkimisel panna toime kuriteo majandusliku kasu saamiseks. Ta on harjunud probleeme lahendama kuritegelikul teel ning läinud ka varasemalt kergema vastupanu teed, teenides raskuste tekkimisel kiiret tulu just kuritegelikul teel. Kohus saab Deniss Bodnja puhul positiivsena välja tuua, et kinnipeetav on osalenud erinevates talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, ta läbis sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine, vestles kriminaalhooldusametnikuga käitumisest ja selle tagajärgedest, omandas riigikeele A1, A2 ja B1 tasemed, osales täiendkoolituseel „Joonestamine ja projekteerimine arvutil Autocad’i abil“ ning on olnud hõivatud tööga, varem majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab AS EVT metallitsehhis. Seega on kinnipeetav kuritegude toimepanemise põhjustega vanglas viibimise ajal aktiivselt tegelnud. Kohus ei nõustu täielikult kinnipeetava ja tema kaitsja väitega, et peale sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimist ta uusi rikkumisi toime pannud ei ole ning seetõttu võib järeldada, et programmis omandatud teadmised on aidanud tal täielikult edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduda. Sotsiaalprogrammi läbimist alustas ta juba
7. aasta veebruaris, olles läbinud pea poole programmist ajaks, mil pani toime viimased kaks rikkumist ja nende eest distsiplinaarkorras karistada sai. Seega oleks ta pidanud suutma seni omandatud teadmisi kohaldada ka programmi läbimise ajal. Vaatamata eelnevalt nimetatud positiivsetele asjaoludele ei pea kohus teisi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates võimalikuks Derniss Bodnjat elektroonilise valve alla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Nimelt annavad kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ning teda iseloomustavad andmed kohtule küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Vabastamist toetava asjaoluna saab välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Siiski püsib ohtlikkus seoses elukohaga, kuna ta elas samas kohas ka enne vangistust ning pani narkokuriteo seal osaliselt toime, pakendades narkootilist ainet selle edasi müümiseks. Kuigi korter kuulub kinnipeetava emale ja ta hakkaks elama seal koos ema ja kasuisaga, oli tal seal võimalik kuriteo toimepanemisega tegeleda ka varasemalt vanematega koos elades. Soovi korral saab ta sellega jätkata ka käesoleval ajal vabanemisel. Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et kinnipeetav asub elama samasse keskkonda, kus ta elas ka enne vangistust ning töökoht sissetulekuga oli tal samuti enne vangistust, mistõttu ei ole vabanemisjärgsed positiivsed elutingimused määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Eelnevad isikut iseloomustavad andmed ei veena kohut, et isik oleks vabaduses suuteline probleeme lahendama seadusekuulekalt. Ta tegutseb järjepidevalt hetkeemotsioonide ajal mõtlemata tegude võimalikele tagajärgedele ning ta on korduvalt kasutanud vägivalda, et saada oma tahtmist (röövimine ja väljapressimine majandusliku kasu saamiseks). Lisaks kaldub ta oma tegusid õigustama, mis paneb kahtlema selles, kas isik on oma senisest käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning suudab edaspidi nende tegemisest hoiduda. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve oleks tulemuslik ennekõike selliste süüdimõistetute puhul, kelle osas saab kohus teha positiivse prognoosi, et isik käitub vabaduses edaspidi seaduskuulekalt ja järgib kohtulahendiga käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus, võttes 4 arvesse Deniss Bodnja käitumist karistuse kandmise ajal, tema korduvkaristatust ja varasemat elukäiku (kuritegu katseajal) sellisele seisukohale käesoleval ajal kahjuks asuda ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus Deniss Bodnja vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
8. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 13.10.2020 kohtumäärus 1-18-5675 jõustus
9. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 5