KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juulil 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-862 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Väärteoasi

§ 19

lg 1 Põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta need sätted käesolevas vaidluses kohaldamata. Menetluskulud, millena on praegu esitatud lepinguline kaitsjatasu 4740 € jätta Kaarel Mõtsa ja OÜ Tüürpoord kanda KrMS § 180 lg. 1 alusel. Edastada kohtuotsus Keskkonnainspektsioonile , kaebuse esitajatele ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama, s.o. 2.juulist

1. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, s.o. hiljemalt 9.07.2020 Tartu Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa Keskkonnainspektsiooni üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940019001125 /
2. veebruarist 2020 karistati Kaarel Mõtsa ajavahemikul 10.09.2019 kuni 25.09.2019 avaveemõrraga kalapüügi eest, mida ta teostas kalapüügiloa nr XXXX alusel, jättes kontrollimata Tüürpoord OÜ juhatuse liikmena kalapüügimõrra piisava sagedusega, mistõttu toimus saagi osaline hukkumine mõrras. Samuti otsuse kohaselt 25.09.2019 sama mõrra nõudmise käigus toimunud kalade sorteerimisel heideti Kaarel Mõts’a juhtimisel vette tagasi eluvõime kaotanud kalu. KarS § 63 lg. 1 kohaldades karistati Kaarel Mõts’a kalapüügiseaduse (KPS) § 79 lg 2 järgi rahatrahvidega 100 trahviühiku ulatuses s.o 400 eurot ja Tüürpoord OÜ-d KPS § 79 lg 3 järgi rahatrahviga 7000 eurot püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest. 25.02.2020 esitasid Kaarel Mõts ja Tüürpoord OÜ Keskkonnainspektsiooni 7.02.2020 otsuse peale kaebuse, milles taotletakse Keskkonnainspektsiooni otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel või siis alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel. Kaebuses toetutakse materiaalõiguslikult KPS § 10 lg 4, mis sätestab, et vette on keelatud tagasi heita püütud kala, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala, neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; eluvõimetuid kalu , välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala. Kaitsja, olles saanud informatsiooni kutseliste kalurite ja asjatundja poolt antud selgitustest nendib kaebuses , et kalapüügil mõrraga on paratamatu , et mõrra silma torkesse jääb alati suuremal või vähemal määral kalu kinni; torkesse jäänud kala võib surra ning siis hakkab lagunema. Mõrra veepinnale „tõmbamise“ käigus vabastatakse esialgu mõrrakere ankur pingest. Selle tegevuse tagajärjel mõrralina lõtvub ning kala hakkab torkest vabanema, ning on 2 tavaline, et mõrra ülestõstmisel tekkiva veetakistuse tõttu vabaneb torkest veelgi kalu, need tõusevad veepinnale ning jäävad vee pinnale . Kaitsja hinnangul oligi käsitletaval juhul nii. KKI ametnikud on käeoleval juhul sellest kalapüügil üsnagi tavalisest vaatepildist aga meelevaldseid ja tõendamata järeldusi tegema hakanud , arvates, et vees olnud surnud kalad olid sinna kindlasti heidetud kalurite poolt ; seega on KKI poolt tehtud järeldused ebaõiged ning K. Mõts´a karistati alusetult KPS § 79 lg 2 alusel- püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil. Kaebuses taotletakse tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks KPS § 84 lg. 1,2 ning Kalapüügieeskirja § 19 ning neid sätteid käesoleva vaidluse lahendamisel mitte kohaldada. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning Keskkonnainspektsiooni 7.02.2020 otsus väärteoasjas nr 940019001125 tuleks jätta muutmata. Ka karistus on Kaarel Mõtsale ja OÜ-le Tüürpoord määratud vastavuses süü suurusele. Kaarel Mõtsa süüvormiks on tahtlus. Asjas kogutud tõendid ja videosalvestis kinnitavad Kaarel Mõtsa rikkumisi, samuti Tüürpoord OÜ rikkumisi( tl. 72-76). Kohtu hinnangul väärteomenetluses koostatud väärteoprotokoll ( tl. 61- 63) ja väärteootsus (tl.28-33) vastavad menetluslikele nõuetele. Menetlusalusele isikule Kaarel Mõtsale on enne väärteoprotokolli koostamist tuvustatud menetluslikke õigusi, mille kohta on ta ka vastava allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on väärteosündmuse kirjeldus ühtne ja arusaadav. Seega on menelusalusele isikule tema süüdistus arusaadavaks tehtud. Samuti on ka süüteokvalifikatsioonid vastavuses süüteokirjeldusega. Väärteootsuses on ka analüüsitud süüteo objektiivset ja subjektiivset külge. Otsuses sisaldub ka tõendi analüüs. Samuti on ka karistuse mõistmist analüüsitud. Otsuses toodud ka Tüürpoord OÜ väärteo lühikirjeldus: Ajavahemikul 10.09.2019-25.09.2019 püüdis Tuurpoord OU juhatuse liige ja kalur Kaarel Möts kaluri kalapuugiloa XXXX alusel Peipsi järvel koordinaatidei N 58,41154° E 27,46725°avaveemorraga kala. Püüdes kala eelpool nimetatud mörraga ja ajavahemikul, ei kontrollinud Kaarel Möts mõrda piisava sagedusega, mistõttu toimus saagi osaline hukkumine mõrras. Nimetatud teoga rikkus Kaarel Mõts kalapüügieeskirja § 19 lg 1, mille kohaselt kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi hukkumise püünises. Kaarel Mõts pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta kogenud kutselise kalurina pidi teadma, et 15 päevaga võib kala püünises hukkuda ja rikneda. 25.09.20 19 eelpool nimetatud mõrra nõudmise käigus toimunud kalade sorteerimisel heideti Kaarel Mõtsa juhtimisel vette tagasi keelatud kalu, kusjuures tagasi heidetud kalade hulgas oli hulgaliselt kalu, mis olid kaotanud eluvöime, millest nähtuvalt ei olnud püügivahendit nõutud piisava sagedusega tühjendatud. Heites vette tagasi kalu, mis olid kaotanud eluvõime, rikkus Kaarel Mõts Kalapüügiseaduse § 10 lg 4 p 2, mille järgi on keelatud vette tagasi heita püütud kala, kui need kalad on kaotanud eluvõime. Kaarel Mõts pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta kutselise kalurina teadis, et ei tohi vette tagasi heita kala, kui see on kaotanud eluvõime. Tüürpoord OU juhatuse liige on Kaarel Möts, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata Tüürpoord OU kui juriidilise isiku tahet. Tüürpoord OÜ puhul määrab tahtluse Kaarel Mõtsa tahtlus. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. 3 Tüürpoord OU juhatuse liikmel Kaarel Mõtsal on õigus teha otsuseid ja suunata Tüürpoord OÜ kui juriidilise isiku tahet. Väärteo lühikirjelduses kirjeldatud teod pani Kaarel Mõts toime juriidilise isiku igapäevase äritegevuse raames, mistõttu juhindudes KarS § 14 lg 1 kuulub vastutusele võtmisele Tüürpoord OU juriidilise isikuna. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Menetlusaluse isiku Kaarel Mõtsa ütlused kohtuistungil( 109-112) selles , et tema ei visanud surnud kalu järve, tema tõstis mõrrast kalu kasti, on tõsi ning seda on näha ka videosalvestiselt. Kaarel Mõts tunnistas, et tema andis teistele brigaadi liikmetel korralduse vista järve tagasi alamõõdulised kalad ja kalad, mida nad ei soovinud püüda, mille püügiks ei olnud luba. Ta tunnistas ,et eelmine kord, kui nad seda mõrda tühjendasid oli 10 . septembril 2019, so 15 päeva tagasi. Ta selgitas, et osalislt võib kala surra ka mõrras kui vesi on soe, teisena võib surra kala ka võrguisilma kinni jäädes ning sealt pudeneda järve. Kaarel Mõtsa ütlustel on tal püügivahendeid 30 tükki vees ning ta ei hoia meeles kaua üks või teine mõrd vees on olnud. Ta usaldas oma brigaadi kaht noort kalurit, oli neid instrueerinud , ka sellest et surnud kalu vette tagasi ei visata, need pannakse teiste kaladega ühte kasti. Tema isiklikult sündmuskohal surnud kalu kalu järve ei visanud. Ta selgitas, et mõrrakotti võib kala kinni jääda ja see võib põhjustada kala suremise; vette pudenevad sellised kalad mõrra tühjendamise ajal. Asjatundja V.V. kes vaatas kohtuistungil videolindistust sündmuskohast kinnitas kohtule antud ütlustes( tl. 102 pöördel-105 pöördel), et mõrras paratamatult hukkub kalu, kalade hukkumist täielikult välistada ei saa, mõrra tühjendamise ajal on kalad kokku pressitud, osa kalu jääb võrgusilma kinni ning kala saab kahjustada. Videosalvestiselt on näha surnud kalu paadi ümber, kuid mitte palju. Kala, mida asjatundja nägi ja mil puudus saba, on kindlasti surnud kala. Kui tihti peab kalapüünist tühjendama on raske öelda . Isegi suured kalad surevad nädalaga sumbas ära; palju oleneb ka veetemperatuurist.Veetemperatuuri mõõdetakse Peipsi järves Mustvees rannavees ning sügavamal võib see olla erinev rannavee temperatuurist, kuid mitte palju, 50 C. Kui tihti oleks vaja mõrda tühjendada, selle kohta seadus täpselt midagi ei ütle. Kalur peab majanduslikult mõtlema , musta ja vetikalise mõrrra , kus on surnud kalu, välja võtma ja puhastama. Kala võiks vette tagasi visata kui kalur näeb, et tal on mingid elumärgid. Kui kala ei hinga ja lõpused ei liigu ,siis suure tõenäosusega on tegemist surnud kaladega. Kalapüügisedus siin täpselt ei määratle mõrra tühjendamise sagedust, paneb selle kaluri otsustada. Piirissaare juures kus Kaarel Mõts püüdis, kus 6-7 m vett ,ei ole kalade suremist hapnikupuuduse tõttu täheldatud nagu seda on Kallaste rannas oleva muda tõttu. 15 0 C veetemperatuuril võib kala paari nädala jooksul täielikult roiskuda. Asjatundja luges videosalvestiselt kokku 20 paadi ümber hulpivat surnud kala, nentides , et see ei ole suur kogus. Tunnistaja I.K.(inspektor) ütlused ( tl. 101 pöördel – 102) kinnitavad, et sündmuskohal oli surnud kalu ümber Kaarel Mõtsa juhitava kalalaeva. Kalapüügieeskirja kohaselt peab mõrdade kontrollimise ning tühjendamise sagedus olema selline, mis tagab kalade eluvõime, ajalist kriteeriumi ei ole määratud. Tunnistaja kinnitas, et surnud kalad olid paadi ümber, kaugemal ei olnud surnud kalu. Kaugemal surnud kalad ei oleks sattunud paadi juurde ,kajakad oleksid need enne ära söönud. Ecofleeti kande järgi käidi Kaarel Mõtsa kalalaeva XXX käsitletavt mõrda tühjendamas
3. septembril 2019 , ehk siis 15 päeva oli selle mõrra eelmiset tühjendamisest möödas. Inspektor Ivar Veider oli selgitanud kohapeal Kaarel Mõtsal ja tema brigaadile, et surnud kalu ei tohi 4 vette visata. Inspektorite patrullkaatrist tehti video Kaarel Mõtsa kalabrigaadi toimingutest, mida kohtuistungil korduvalt ka vaadati. Tl. 43-46 annab täpse informatsiooni kalalaeva XXX püügiteekondadest võrgu- ja mõrrapüügil Peipsi järvel perioodil 10.09.2019-25.09.2019; kalalaeva kapten Kaarel Mõts. Kohtule esitatud mõrra skeem ( tl. 96) annab ülevaate mõrra koosseisust. Kohtule kaitsja poolt esitatud Peipsi järve veetemperatuuri andmed Mustvee rannas ( tl.114129) viitavad järvevee temperatuurile perioodili 10-12.09.
4. Veetemperatuur järves 25.09.2019 oli Mustvee rannas 10, 20 C , 10.09.2020 aga 18, 6 0C. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajate -kalurite S.K. ja O.K. ütlustest ( tl.106- 108) nähtub, et nemad olid kapten Kaarel Mõtsa korraldusel 25.09.2019 koos Peipsi järvel mõrda tühjendamas. Tunnistaja O.K. ütlustel(tl. 107 -108) Kaarel Mõts tühjendas kahvaga mõrda ja nemad sorteerisid kala. Kiisad, särjed ja keelu all olevad kalad viskasid nad sorteerimise käigus järve tagasi. Ahvenaid, mida nad sel korral püüdsid ning sh. surnud ahvenaid nad vette ei visanud , jätsid paati. Tunnistaja O.K. kinnitas, et tema surnud kalu vette ei visanud. Kaarel Mõts ei ole neil käskinud surnud kalu järve visata. Tunnistaja arvas, et surnud kalad võisid pudeneda vette mõrrasilma küljest. Tema ütlustest nähtub, et ta ei soovinud detailselt kirjeldada sündmuskoha olustikku. Tunnistaja S.K. ütlustest nähtub, et tema kaluribridgaadi liikmena täitis samuti Kaarel Mõtsa korraldusi mõrrapüügil( tl. 106). Ta on töötanud pool aastat kalurina; siis kui käsitletav sündmus toimus siis ta alles alustas kaluribrigaadis; ta ei ole kutseline kalur. Kaarel Mõts oli alguses selgitanud, et surnud kalu ei tohi ära visata, see läheb koos eluskalaga kastidesse ja hiljem sorteeritakse. Tema ütlustel tulid sündmuskohal nende paadi juurde kalakaitse inspektorid ning tegid etteheite miks on nii palju surnud kalu paadi ümber. Tema ütusel võib surnud kalu olla mõrrasilma kinni jäänud ning mõrda tühjendades võivad need tõesti vette kukkuda. Tema ütlustel ka Kaarel Mõts sorteeris kalu( tl. 106 pöördel). Tunnistaja A.K. ütlused ( tl. 108- 109)sündmuskoha kohta informatsiooni ei anna. Tunnistaja kinnitas , et tema on OÜ K esindaja ja nemad kui kalatöötlejad ostavad kalpüügiteenust sisse. Kes neile püügiteenust teevad, saavad kalapüügiloa; kalapüügiõigust müüakse kutselisele kalurile. Käesolevast sündmusest informeeriti teda inspektorite poolt. Surnud kala vetteviskamist pidas tunnistaja lubamatuks. Surnud kalade eest mis lähevad loomasöödaks ning millest tehakse kalajahu , makstakse kalurile 10 % kala hinnast, minimaalne summa 10 senti. Kohus arutanud kaebust kohtuistungil ning kuulanud üle tunnistajad ,asjatundja, vaadanud videosalvestist sündmuskohast 25.09.2019 ja teisi tõendeid , on seisukohal, et Kaarel Mõts ja Tüürpoord OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni 7.02.2020 otsusele väärteoasjas nr 940019001125 tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil kohtule tõendina esitatud videosalvestisest on selgelt näha, kuidas sündmuskohal 25.09.2019 mõrra nõudmise käigus OÜ Tüürpoord juhtuse liige kutseline kalur Kaarel Mõts, kes korraldab paadis mõrra tühjendmist , kelle alluvuses töötavad 2 kalurit ning Kaarel Mõts tõstab mõrrast kalu kasti. On näha, et kaks kalurit, kelleks on S.K. ja O.K. sorteerivad Kaarel Mõtsa poolt mõrrast välja tõstetud ning kasti pandud kala. Sorteerimise käigus visatakse kalu üle paadi ääre järve ning on näha, et veepinnale on jäänud kalad hulpima; 5 visuaalset on näha, et need kalad on eluvõimetud, ehk siis surnud. Kohtu hinnangul on nähtav elutute kalade järve loopimine. Selgelt on videopildist näha, et osa vette visatud kaladest on ilmsete surnud kalale iseloomulike tunnustega. Seega kaebus toodud väide selles , et elutud kalad elule ärkavad või et elutud kalad pudenesid järve mõrrasilmast, on ilme valeväide. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja püüdnud kaebuses mööda minna otsesest tõendist s.o. käsitletavast videosalvestisest ning on püüdnud selgitada surnud kalade järve sattumist mõrrasilmast mõrrast väljapoole sattumisega põhjendada. Videosalvestiselt on kuulda ka kommentaarid “palju on surnud kala“. Kokkuvõtvalt näitab videosalvestis sündmuskohalt , et Kaarel Mõts ja tema kaluribrigaad viskas kalu sorteerides elutuid ja surnud kalu üle paadiääre Peipsi järve. Selgelt on näha ka et vette on heidetud eluvõimetuid ning surnuid ahvenaid, kel elumärki enam ei ole- kalasilmad kollased ja lagunemise märgid ilmselged, jäävad veepinnale ning seda mitte tavalises eluskalale iseloomulikus asendis. Kohtu hinnangul tunnistajate S.K. ja O.K. ütlused ei olnud tõesed ning on vastuolus videosalvetsiselt nähtuga. Videosalvestis on kohtu hinnagul vaieldamatult objektiivne tõend, mida ei saa kummutada tunnistajte poolt avaldatu. Kaarel Mõts kui kutseline kalur oli kohustatud kalapüüki läbi viima korrektselt , informeerima tema alluvuses püügibrigaadis olevaid noori brigaadi liikmeid S.K. ja O.K. et need täidaks kalapüügile esitavaid nõudeid ja ei viskaks järve tagasi surnud kala ning koguks selle eraldi kasti. Videolt on näha ja kuulda ,et Kaarel Mõtsani jõuab jutt surnud kaladest ,kuid tema jätkab mõrra tühjendamist ning ei korralda tööd selliselt, et surnud kalu järve tagasi ei visataks. Siit nähtub , et Kaarel Mõts ignoreerib signaale surnud kaladest ning jätkab tööd: ta ei korrralda ümber tööprotsessi ning ei hakka surnud kalu koguma kasti, vaid laseb brigaadiliikmetel surnud kalu jätkuvalt järve pilduda, kus need kalad elutuna hulpima jäävad. Kohtu hinnangul kalur kala sorteerides peab aru saama , kas tema peos olev kala on elus või on kala ei ilmuta elumärke. Asjatundaja Väino Vaino selgitas oma ütlustes samuti tunnuseid hindamaks kala eluvõimelisust. On loogiline ja usutav, et neid kala eluvõimelisuse tunnuseid on selgitanud ka Kaarel Mõts oma brigaadi liikmetele. Kaarel Mõts tunnistas, et tema noored brigaadi liikmed on juba küllatki kogenud kalamehed. Äriregistri väljavõte tõendab, et Kaarel Mõts on OÜ Tüürpoord ( reg nr. 12562696) asutaja ja ainus juhatuse liige. Seega temal lasub kohustus selle äriühingu seadusliku tegevuse üle. Vaidlusalune avaveemõrd, mille kontrollimise sageduse nõude rikkumist ja millest pärit eluvõimetute kalade vette heitmise keelu rikkumist ette heidetakse oli püügile pandud K OÜle kuuluva kalapüügiloa nr XXX alusel, kellele omakorda osutab püügiteenust Tüürpoord OÜ. Kohtulikud tõendi kinnitavad, et Kaarel Mõts tühjendas vaidlusaluse mõrda enne 25.09.2019 veel 10.09.
5. Siit nähtub , et püügivahendi kontrollimise vahele jäi 15 päeva. Sellest tulenevalt said
6. 09.2019 kalurid mõrrast mida tühjendasid eluvõimetud ja osaliselt roiskunud kalad, mille nad vette tagasi heitsid. Sellest nähtub otseselt, et Kaarel Mõts OÜ Tüürpoord juhatuse ainsa liikmena ei kontrollinud mõrda piisava sagedusega, mille tõttu mõrras kalad osaliselt hukkusid. Kalade hukkumisele just nimelt ebapiisava kontrollisageduse tõttu viitab otseselt see, et osad kalad olid roiskunud ehk juba pikemaajaliselt eluvõimetud. Kaarel Mõts on ka tunnistanud, et nad ei olnud seda mõrda kontrollimas käinud, olid seotud aktiivse võrgupüügiga. Kaarel Mõts kohtueelses menetluses antud ütlustes ka tunnistanud, et selle, millised kala vette tagasi heidetakse otsustab tema. 6 Seega on tõendatud et Tüürpoordi OÜ esindaja Kaarel Mõts jättes mõrra piisava sagedusega kontrollimata, mille tagajärjel osa kaladest hukkus, pani toime et KPE § 19 lg 1 rikkumise. Kohtu hinnangul on subjektiivse küljena täheldatav kaudne tahtlus- kutselise kalurina pidi ta arvestust pidama tema valduses olevate püügivahendite üle ning saama aru, et kui mõrd jäta kaheks nädalaks septembrikuus järve, võivad selles kalad hukkuda. Kohus peatub siinjuures kohe ka kaitsja Teet Veeri taotlusel tunnistada KPS §

§ 19

lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja nende sätete kohaldamata jätmiseks , kuivõrd need ei vasta õigusselguse põhimõttele, ning on ebaselged. KPE § 19 lg 1 ja KPS § 84 lg 1 ja 2 kohaselt peab kalapüügil püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi hukkumist püünises. Kohtu hinnangul ei ole normid ebaselged. Tähtaegasid kalapüüniste tühjendamiseks ei saa seaduses ette näha. See oleks ilmselgelt õiguslik üle reguleerimine ning võib konkreetsetes situatsioonides rohkem vaidlusi tekitada. Senine regulatsioon on piisav ning lähtub veekogude temperatuurist, kalaliikidest ning kalurite kogemusest. Kohtu hinnangul saab sätet tõlgendada üheselt selliselt, et sageduse piisavus sõltub tagajärje ärahoidmise tagamisest. See tähendab piisav on alati kontrollimise sagedus, mille käigus ei hukku kalad ja ebapiisav on sagedus, mille tagajärjel on kalad hukkunud. Antud sätted on ühemõttelised ja piisava täpsusega sätestatud. Kohus jätab kaitsja Teet Veeri taotluse tunnistada KPS §

§ 19

lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta need sätted käesolevas vaidluses kohaldamata, rahuldamata. Kaarel Mõtsa poolt oli rikutud KPS § 84 lg. 1 nõudeid- kalapüüniste kontrollimise sageduse rikkumine. Samuti on asjas kogutud tõenditega tõestatud Kaarel Mõtsa süüdistus KPS § 79 lg 3-püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumine kutselisel kalapüügil. Kaarel Mõtsa juhtimisel olnud kalalaevast visati järve surnud kalu. KarS § 21 lg-le 1 on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Seega tuginedes asjas kogutud tõenditele, on tõendatud ,et KPS § 79 lg-s 2 toodud koosseisu realiseeris Kaarel Mõts täideviija rollis, pannes surnud kalade vette tagasi heite toime nii ise kui ka kalalaevas, tema juhendamise all olnud S.K. ja O.K. ära kasutades. Kalapüügi tegevuse korraldamise eest vastutas kalalaeva kalalaeva XXX kapten Kaarel Mõts, KPS § 40 lg 1 kohaselt kalalaeva võib selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning kalapüüki korraldada ainult kalapüügiloale kantud kapten ning see oli Kaarel Mõts. Käesolevas väärteomenetluses on tõendatud, et mõrd, mida nõuti ja mille nõudmise käigus heideti eluvõimetud kalad vette, oli püügile pandud K OÜ-le kuuluva loa alusel. Püügiteenust osutas K OÜ-le Tüürpoord OÜ. Seega 25.09.2019 toimunud kalapüügitegevus toimus Tüürpoord OÜ põhitegevusala raames. Püügitegevuse käigus eluvõimetute ning väärtuse kaotanud kalade vette heitmise otsustas Tüürpoord OÜ juhatuse ainuke liige Kaarel Mõts. Kuivõrd kalapüügitegevus , sealhulgas kalade sorteerimise käigus eluvõimetute ja väärtusetute kalade vette heitmine toimus Tüürpoord OÜ juhatuse liikme Kaarel Mõtsa poolt juhitaval kalalaeval ja tema järelevalve all , ühtlasi Tüürpoord OÜ põhitegevusala-kalapüügi- raames ning kalapüük toimus Tüürpoord OÜ huvides ja OÜ Tüürpoord nimel; tegutsemise käigus pandi toim väärteod; siis nende väärtegude eest vastutab ka OÜ Tüürpoord - vastutab toime pandud rikkumiste eest KarS § 14 lg.1 alusel. Tüürpoord OÜ vastutus tuleneb käesoleval juhul derivaatse vastutuse põhimõttest- juhatuse liige Kaarel Mõtsa kui OÜ Tüürpoord ainsa juhatuse liikme õiguslikust vastutusest. 7 VTMS § 30 lg 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta nii tahtluse vormi, kui tegu ja sellega seotud tagajärgi. Antud väärteoasja puhul on tuvastatud, et Kaarel Mõts tegutses vähemalt kaudse tahtlusega- sai aru, et tema juhitava brigaadi tegevuse tulemusena heidetakse vette ka surnud kalu. Kohtumenetluse ajal ta rikkumist omaks ei võtnud. Seega puudub alus menetluse lõpetamiseks. Kohus nõustub KKI seisukohaga selles , et kuigi teo tagajärjel väljanõutavat ja arvutatavat keskkonnakahju ei tekitatud, peab siiski rõhutama, et kalade asjatu hukkumise põhjustamisega ning veekogu eluvõimetute kaladega reostamise kaudu on siiski keskkonnale negatiivne mõju tekkinud. Seega isikute süü ei ole väike ja seega otstarbekusega lõpetamiseks puuduvad alused. KKI Keskkonnainspektsioon karistas Tüürpoord OÜ-d rahatrahviga 7000 eurot, mis on alla ½ antud teo eest ettenähtud maksimaalsest karistusest, milleks on 32 000 eurot ning Kaarel Mõts’a 100 trahvühikuga ehk 400 euroga, mis jääb samuti alla ½ maksimaalsest karistusest. Kohtu hinnangul karistuse määramisel käesolevas väärteoasjas kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaarel Mõtsa ega ka OÜ Tüürpoordi ei ole varem kalapüügieeskirjade rikkumise eest karistatud. Samas on aga nende poolt toime pandud süütegu üsnagi suur. Nagu nähtub väärteomaterjalidest avastas patrull just kalalaeva XXXX kapten Kaarel Mõts juhtimisel just surnud järve pinnal surnud kaladest tulenevalt. Kui patrull ei oleks kohal saabunud oleks ilmselt kalalaev XXXX kapten Kaarel Mõtsa juhtimisel jätkanud väärtegude toimepanekut. Kohtu hinnangul Kaarel Mõtsale määratud karistus 400 € on vastavuses Kaarel Mõtsa süüteo suurusega, samuti tema poolt uute samalaadsete süütegude toimepanemise vältimiseks. Kohtu hinnangul juriidilisele isikule OÜ Tüürpoordile kohaldatud trahvisanktsioon 7000 € on KKI otsuses põhjendatud ning arvestades seaduse nõudeid ning äriühingu vastutuse põhimõtteid. Samas kohus on seisukohal, et OÜ Tüürpoordile 7000 € määramine võib viia äriühingu majanduslikult raskesse olukorda ning äriühingu põhikirjalist tegevust ehk siis kalapüügivõimet tunduvalt kahjustada, arvestades püügivahendite ja püügitehnika kõrgeid hindasid. Kohtu hinnangul ei peaks määratav sanktsioon kahjustama äriühingu majandustegevust. Lähtudes eelnevast kohus teeb käesolevas väärteos otsuse , millega vähendab OÜ-le Tüürpoord karistust ning karistab OÜ Tüürpoordi Kalapüügiseaduse § 79 lg. 3 järgi 3500 €, arvestades seda, et juhatuse liikmele Kaarel Mõtsale on kohaldatud sanktsioon 400 € ja käesoleval t toimunud pikk väärteomenetlus tagavad edaspidi selle, et Kaarel Mõts ja OÜ Tüürpoord edasises kalapüügis nõuetekohaselt kalapüüki korraldavad. Menetuskulud, millena on praegu kaitsjatasu, jätta Kaarel Mõtsa ja OÜ Tüürpoord kanda KrMS § 180 lg. 1 alusel , sest käesolevas väärteomenetluses on nende süü tuvastatud ja KKI otsus on seaduslik. Kohus vähendab vaid süüdlase sanktsioonimäära. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8