Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-320 Tsiviilasi D. T. hagi A. J.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.01.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 30.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13891 rahuldatud A. J.i (kostja I) ja T. J.i (kostja II) hagid D. T.i (hageja) vastu elatise saamiseks ja mõistetud kummalegi lapsele elatist 155 eurot kuus alates 01.12.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2016 määrusega samas tsiviilasjas kinnitati kompromiss, mille kohaselt hageja tasub kostjate ülalpidamiseks nende ema E. J.i pangakontole elatist alates 01.05.2016 kuni 31.12.2016 160 eurot kummalegi lapsele kuus, alates 01.01.2017 kuni 31.12.2017 180 eurot kummalegi lapsele kuus ja alates 01.01.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele seaduses ettenähtud miinimumelatise. Hageja on püüdnud laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täita, kuid tänaseks kujunenud olukorras ei ole hageja võimeline seda tegema seaduses ette nähtud miinimummääras. Kohus ega menetlusosalised ei olnud kompromissi kujundamisel teadlikud, milliseks osutub 2018 aastal elatise miinimummäär. Kompromissi sõlmimisel 2016 aastal oli selleks 215 eurot kuus ühele lapsele; 2018 aastal oli selleks juba 250 eurot kuus ja 2019 aastal – 270 eurot kuus ühele lapsele, st hageja kohustus kostjate ees täna on 540 eurot kuus. Hageja soovib elatise vähendamist järgmistel põhjustel: 1) hageja peres on xxx sündinud teine laps – B. T. ning hageja on 2018 septembris lapsendanud abikaasa tütre N.. See tähendab seda, et võrreldes 2015 aastal toimunud kohtumenetluses arvestatud hageja kahe lapsega (poeg A. J. S., sündinud xxx, elab emaga Saksamaal, ja poeg A. T., sündinud xxx), on hageja laste arv suurenenud. Vahetult hageja ülalpidamisel on tänaseks kolm alaealist last. Hageja on kohustatud maksma elatist ka A. S.ile, kellega hageja suhtleb 2-3 korda aastas isiklikult ja maksab siis elatist sularahas, ca 300-350 eurot korraga, mis teeb keskmiselt 70 eurot kuus, kuigi 12.06.2009 vormistatud isaduse tunnistamise ja elatise maksmise kokkuleppe kohaselt on lapse emal õigus küsida 2 rohkem. Lisaks maksab hageja elatist 500 eurot kuus kostjatele, mida teeb tavaliselt laenates raha juurde. 2) hageja ei ole võimeline oma varalise seisundi tõttu maksma kostjatele edaspidi elatist miinimummääras, sest see paneb hageja teisi lapsi ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjatega. Kahe lapse ema ja hageja abikaasa M. T. on lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks ajutiseks sissetulekuks on vanemahüvitis. Hageja enda töötasu ei ole nende aastatega oluliselt muutunud. Hageja sissetulekuks on riigiteenistus politseis, kus hageja töötasuks on ca 1120 eurot kuus. Hageja põhikohustuseks on eluasemelaen 370 eurot kuus, eluasemega seotud kulude (kindlustus, elekter, küte) katmine, pere söök (suuremas osas ostab hageja abikaasa, sest hagejal ei jätku raha), laste kunstiringid, trennid ja teater, hageja isa toetamine (50 eurot kuus), laste riided+ jalanõud, telefon, Internet, STV. Kuna elatakse linnast väljas, on suur vajadus sõiduki järele (kütus, liikluskindlustus). Isegi kui arvestada hageja sissetulekuks ca 750 eurot kuus (1120 miinus ainult eluasemelaen), ja käsutada olemasolevaid vahendeid ühetaoliselt viie lapse ja endaga (Saksamaal elavale lapsele ei maksta igakuiselt), siis on hageja võimeline maksma elatist vaid 125 eurot kuus (750:6). Arvestades aga asjaoluga, et ühes leibkonnas on laste ülalpidamiskulu väiksem (see puudutab hageja kolme lapsega peret), siis on hagejal võimalik maksta elatist natuke rohkem. Arvestades samuti ühe leibkonnana kostjate peret, väheneb ka kostjate ülalpidamiskulu. 3) seaduses sätestatud elatise miinimummäär ei vasta enam laste eeldatavatele igapäevastele vajadustele. 4) elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada riigi poolt kostjatele makstavate toetustega, milleks oli 2018 aastal 55 eurot kuus ühele lapsele ja alates 2019 aastast – 60 eurot kuus (alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus). Lähtudes eeltoodust kostja leiab, et elatise edasine maksmine kostjatele PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses oleks ebaõiglane, kuna laste vajadused on väiksemad, tema ei ole suuteline seda maksma ning 05.05.2016 kohtumääruses määratud elatist tuleb vähendada kuni 145 eurot kuus, st välja mõista elatis 54% ulatuses seaduses ette nähtud miinimummäärast (millele lisandub riiklik lapsetoetus alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus). Kostjate vastus Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja on teadlik olnud oma kohustuste täitmise nõudest miinimummäära ulatuses seoses iga lapse sünniga. 05.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrus oli sõnastatud selliselt, et hageja saaks arvestada, et alates 2018 on ta kohustatud maksma kostjatele elatist igal aastal muutuva elatusmiinimumiga. See, et elatusmiinimumi summa vaadatakse üle ning kehtestatakse vastav määr igal aastal uus, on üldteada ja väide, et hageja ei olnud teadlik 2019 aastal muutuva miinimummääraga, on paljasõnaline. B. T.i sünni planeerimisel oli hagejal võimalus ja tegelikkuses ka vajadus kaaluda, kas ta finantsiliselt on võimeline oma lapsi ja veel ühte last ülal pidama või mitte. Samuti lapsendas hageja abikaasa tütre olles eelnevalt juba kohustatud ja teadlik, et tal on kohustused kostjate ees elatise maksmise näol. Lapsendamisega võttis hageja tahtlikult uue kohustuse olukorras, kus kostjad olid juba olemas ning ta oleks pidanud kaaluma kaasnevaid finantskohustusi ja võimalusi. 3 Hageja väide, et tema varaline seisund on muutunud seoses abikaasa M. T. (kes läks lapsehoolduspuhkusele xxx) lapsehoolduspuhkusel olekuga, on väär, kuna riik säilitab lapsevanemale sisuliselt eelnevalt teenistuses laekunud igakuise palga lapsehoolduspuhkuse ajal 1,5 aastaks vanemahüvitise näol. Seega vanemahüvitise näol saab M. T. sisuliselt palka, kuni ta naaseb tööle peale vanemahüvitise lõppemist. Seega hageja peres on kaks stabiilset sissetulekusaajat. Hageja ei ole töövõimetu, ta töötab mitmel töökohal ja kohtule edastatud andmed tuludest, ei vasta tegelikkusele (kohtule esitatud pisteliselt panga väljavõtted). Hagejal on iga hetk võimalus (lausa kohustus) asuda tööle rohkem tasustavamale tööle, kui talle ei sobi käesolev materiaalne olukord ja palju rohkem võimalusi saada sissetulekuid tehes muud, et tagada seadusest tulenev makstav miinimumelatis. Kostja seadusliku esindaja ja tema pere (4 last) igakuised kulutused on kokku 1330 eurot, millele lisandub söök, riided, tarbeesemed, ekskursioonid, trennid, sõiduauto hooldus, maja korrashoid. Kostjad ei ole saanud käia trennides, sest see on finantsiliselt koormav. Hageja väide, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada riigi poolt kostjale makstavate toetustega on väär ja antud juhul põhjendamatu. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed (tlk 20). Tsiviilasjas nr 2-1513891 on Tallinna Ringkonnakohus 05.05.2016 määrusega kinnitanud poolte kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjatele elatist alates 01.05.2016 4 kuni 31.12.2016 160 eurot kummalegi lapsele kuus, alates 01.01.2017 kuni 31.12.2017 180 eurot kummalegi lapsele kuus ja alates 01.01.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele seaduses ettenähtud miinimumelatise (tlk 5).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja elatist vähendada kummagi kostja osas 145 euroni kuus, kuid mitte vähem kui 54% seaduses sätestatud elatise miinimummäärast. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 19.02.2019 kirjas (kd I lk 49) ning 22.05.2019 toimunud eelistungil (protokoll kd I lk 102105).

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-15-13891 05.05.2016 kohtulahendi (s.o kompromiss) tegemisel. 05.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määruses ei ole välja toodud konkreetseid asjaolusid, mis olid aluseks lahendi tegemisel (s.h hageja nõue, kostja vastuväited). Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-67-17, 3-2-1-917). Tsiviilasjas nr 2-15-13891 esitatud materjalide pinnalt selgub, et laste igakuisteks kulutusteks ühe kostja kohta on kostjate seaduslik esindaja hinnanud 310 eurot (dokumendid nähtavad kohtute infosüsteemist, lisaks kd I lk 121-124, 178-179). 5 04.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-15-13891 on kostjate seaduslik esindaja selgitanud, et 310 eurot kuus elatist soovis ta siis, kui oli kodune ja emapalk oli kõrgem, kuid alla miinimumi on käesoleval ajal (s.o aastal 2016) raske toime tulla. Hageja on leidnud viidatud tsiviilasjas, et tema varaline seisund ei võimalda maksta elatist seaduses sätestatud alammääras, sest selle tõttu osutuvad vähemkindlustatuks hageja teised lapsed, s.o A. J. S. ja A. T.. Pooled on jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjatele elatist algselt 160 eurot kummalegi lapsele kuus, alates 01.01.2017 180 eurot kuus ning alates 01.01.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele seaduses ettenähtud miinimumelatise. Seega võib eeldada, et kompromissi sõlmimisel on aluseks võetud asjaolud, et laste igakuised kulud moodustavad 2016 aastal vähemalt miinimumi, mida hageja on suuteline alates 01.01.2018 kostjatele tasuma. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on kostjate vajadused kaetud ning hageja saab tagada kõigile oma lastele (s.o kostjatele ning A. J. S ja A. T.) võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama oma lapsi võrdväärselt ülal.
3. Tulenevalt eelnevast loeb kohus tuvastatuks, et 2016 aastal vastasid kostjate igakuised kulud miinimumsuurusele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et kostjate igakuised kulud oleksid käesoleval ajal vähenenud, s.o, et kulud oleksid miinimumist väiksemad. Kostjate seaduslik esindaja on 06.03.2019 esitanud loetelu nii kostja I kui ka kostja II igakuiste kulude kohta. Nimetatud loetelu kohaselt on mõlema kostja igakuiseks kuluks kokku 564,50 eurot, s.h kulutused eluasemele 108 eurot, kommunaalkulud 76 eurot, lasteaed 113 eurot, transpordikulud 133 eurot, söögikulud 96,5 eurot, ujula 8 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot. Kostjad on esitanud kulutuste suuruse ning kandmise kohta ka tõendeid (nt lasteaia kulud kd I lk 33, transport kd I lk 35, elekter kd I lk 36; ravimid kd I lk 37; teleteenused, sidekulud kd I lk 38-42, kindlustus kd I lk 40, 44). Kuna kostjad ei soovi miinimumelatisest suuremat elatist, siis ei pidanud kostjad ka nimetatud kulutusi täiendavalt tõendama. Kostjate seaduslik esindaja on üksnes selgitanud, et tema arvutused kulutuste osas ei sisalda ettenägematutest vajadustest tulenevaid kulutusi (nt rohud haiguste puhul) ning sünnipäevadega ja jõuludega seotud kulutusi. Hageja on esitanud vastuväited kulude suurusele ning viidanud ka RAKE poolt aastatel 2010-2012 läbiviidud uuringule. Hageja poolt viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
4. a uuringus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" välja toodud lapse keskmised ülalpidamiskulud on uuringust möödunud viie aasta jooksul seoses üldise elukalliduse tõusu ja tarbijahinnaindeksi muutmisega kohtu hinnangul kindlasti suurenenud ning nendest ei saa laste vajaduste määratlemisel käesoleval ajal enam lähtuda. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige siiski laste põhjendatud vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid. Seega ei pea kohus vajalikuks eraldi anda oma hinnangut ka hageja poolt esitatud tarbijahinnaindeksi muutuse statistikale (kd I lk 19). 22.05.2019 toimunud kohtuistungil on kohus pooltega kostjate igakuised kulud üle vaadanud ning kostjate seaduslik esindaja on kulude kohta oma selgitused esitanud. Hageja 6 on esitanud vastuväited eluasemekuludele, kommunaalkuludele ning transpordikuludele. Kohus leiab, et antud kostjate kulud on aga eluliselt usutavad ja vajalikud. Kostjate seaduslik esindaja on kinnitanud, et on terve pere kulutused (s.h nt eluasemekulud) jaganud pere liikmete arvuga. Samuti märgib kohus, et kostjate poolt märgitud kulutusi saab lugeda elatise sisse kuuluvaks. Kohus selgitab, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Kohtu hinnangul on kulutused eluasemele (s.h kommunaalkulud, elektrikulud, kindlustus) vajalikud ja põhjendatud. Kindlustuse kohta märgib kohus, et see võib olla ka üheks eelduseks eluasemelaenu saamiseks ning kindlustusjuhtumi korral on võimalik tagada kostjatele elamiskõlbulik eluase. Seega saab lugeda ka kindlustusmakseid elatise üheks osaks. Samuti eeldab kohus, et ka transpordikulutusi tehakse kostjate huvides. Kohtu hinnangul on kooskõlas laste vajaduste ja huvidega ka see, et lapsed sõidaks tehniliselt korras ja kindlustatud sõidukis. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostjate väljatoodud igakuiseid kulutusi vähendada ca 2550 euro ulatuses, siis oleks kohtu hinnangul endiselt põhjendatud elatise nõue miinimumi ulatuses. Kohus arvestab siinjuures sellega, et kostjad ei ole selgituste kohaselt oma nimekirjas kõiki kulutusi arvestanud, s.h nt ravimi kulud, sünnipäevade kulud. Nimetatud kulude kandmine on aga eluliselt usutav ning nõuab kostjate seaduslikult esindajalt ka vajadusel täiendavaid väljaminekuid. Seega asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostjate igakuised kulud ülepaisutatud ega ka vähenenud võrreldes 2016 aastaga. Pigem on seoses laste kasvamisega ning elukalliduse tõusuga igakuised kulud suurenenud. Kuna kohus leiab, et kostjate igakuised kulutused ei ole vähenenud, siis ei ole alust ka elatise vähendamiseks asjaolu tõttu, et laste igakuised kulud on muutunud.
5. Hageja on elatise vähendamise aluseks olevaks asjaoluks välja toonud, et hageja ei ole võimeline oma varandusliku seisundi tõttu maksma kostjatele edaspidi elatist miinimummääras, sest see paneb hageja teised lapsed ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjatega. Hageja on välja toonud, et 25.01.2018 on hagejal sündinud uus laps B. T. ning 2018 on hageja lapsendanud N. T.i. Kohus selgitab, et lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. 7 Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on hagejal lisaks kostjatele lapsed A. T., B. T. ning N. T. (tlk 20). Samuti on kostjal poeg A. J. S., mida hageja on tõendanud isaduse tunnistamise tõendiga (kd I lk 8-9). Kompromissi kinnitamise hetkel oli hagejal lisaks kostjatele veel 2 ülalpeetavat, s.o A. T. ning A. Jan S.. Seega on hageja ülalpeetavate ring võrreldes kompromissi kinnitamise lahendi ajaga laienenud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja tuginenud just B. T.i ning N. T.i ülalpidamiskohustuse täitmisele lisaks kostjatele.
6. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja muutunud töövõimetuks ning tema sissetulekud ning majanduslik olukord võrreldes 2016 aastaga ei ole kohtu hinnangul oluliselt muutunud (v.a täiendavad kulutused seoses B. T.iga ning N. T.iga). Tsiviilasja nr 2-15-13891 materjalidest nähtub, et hageja oli politseitöötaja ning tema ainukeseks sissetulekuks oli igakuine töötasu ca 1228 eurot kuus. Hagejale kuulus ½ osa xxx asuvast hoonestatud kinnistust ning sõiduauto Mazda
7. Rohkem vara hagejal ei olnud. Hagejal olid järgmised igakuised kohustused ja kulud: kütusekulu 100 eurot; kulud riietele; eluasemelaen ja kindlustuskohustus 385,84 eurot; õppelaen 80 eurot; kindlustus 30 eurot, kommunaalkulud, s.o elekter 25 eurot, prügivedu 3,45 eurot, sideteenuste eest 20 eurot, vesi 7 eurot; pensionifond 19 eurot; söögikulud kuni 275 eurot, poja A.iga seotud kulutused ca 66 eurot (s.o sõit Saksamale, lasteaiakulud). Hageja on avaldanud, et pärast loetletud kohustuste täitmist jääb talle kätte 241,71 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja avaldanud, et tema igakuine sissetulek ei ole oluliselt muutunud (kd I lk 117 pöördel). Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud tõendist nähtub, et hageja kuupalk alates 01.01.2019 on 1557 eurot (kd I lk 64). Esitatud palgateatistest ja hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt saab hageja kätte igakuiselt üle 1200 euro (kd I lk 65, 144-148). Lisaks on hageja ise nii kohtuistungil kui ka menetlusdokumentides kinnitanud, et sõidab taksot 1-2 korda kuus ja saab selle eest 60 eurot kord. Nimetatud andmed pangakonto väljavõttes ei kajastu, seega järeldab kohus, et nimetatud summad saab hageja sularahas. Vastavalt 2018 tuludeklaratsioonile oli taksoteenusega teenitud tulu 57,74 eurot aastas (kd I lk 65 pöördel). Samuti on hageja registreerinud ennast FIE-na ning on juhatuse liige M. OÜ-s. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et nimetatud osaühingust laekuks hagejale käesoleval ajal mingit tulu. M. OÜ konto väljavõtte kohaselt on osaühingu lõppsaldo 27.05.2019 seisuga negatiivne (kd I tlk 67, 185). Kostjate poolt viidatud D. OÜ ei ole seotud mitte hagejaga vaid tema abikaasaga, kes on nimetatud osaühingus osanikuks. D. OÜ konto väljavõttest ega ka majandusaasta aruandest ei nähtu seost hagejaga ega väljamakseid hagejale (kd I lk 68 pöördel-70, 125-128). Hagejale kuulub endiselt ½ mõttelist osa xxx asuvast kinnistust ning ühisomandis abikaasaga on sõiduauto Hyundai Sante Fe (hageja sellekohased kinnitused kd I lk 117 pöördel). Hageja igakuised kohustused moodustuvad hageja poolt esitatud tabeli järgi ca 916 eurot, millele lisandub tasutav elatis (kd I lk 120). Kulutuste kandmine ja nende olemasolu on kohtu hinnangul tõendatud pangakonto väljavõtetega (nii kostja kui M. T. konto väljavõtted, I lk 13-18, 7194, 129-177).
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja majanduslik olukord iseenesest ei ole muutunud võrreldes 2016 aastaga. Samas tuleb kohtul käesoleval juhul arvestada, et hageja 8 kulutused on suurenenud seoses ülalpeetavate ringi laienemisega. Kuigi teiste laste saamine, s.h lapsendamine peale kompromissi sõlmimist on olnud kostja vaba valik, siis tuleb kohtul arvestada alaealiste B. T.i ning N. T.i huvide ja vajadustega ning neile tehtavate kulutustega, kuna seaduse kohaselt ei tohi nende varaline kindlustatus muutuda halvemaks võrreldes kostjatega.
9. Hageja on 17.06.2019 esitanud tabeli B. T.i ning N. T.i keskmiste kulude kohta (kd I lk 120), mille kohaselt on mõlema keskmised igakuised kulutused ca 400 eurot. Nimetatud kulutused koosnevad m.h eluasemekuludest, sidekuludest, transpordikuludest, söögikuludest, lasteaia/koolikuludest, riiete- ja jalanõudekuludest, meelelahutusest. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid nimetatud kulude olemasolu kohta, siis esitatud pangaväljavõtetest võib järeldada, et nimetatud kulusid kantakse. Kohtu hinnangul on seega kulud teistele lastele usutavad ja tõendatud ning tegemist ei ole ebamõistlike ega ülepaisutatud kuludega. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid nimetatud kulude suurusele ega kulude kandmisele. Arvestades, et vanemad peavad lapsi ülal pidama võrdselt, siis loeb kohus, et hageja osa B. T.i ülalpidamiseks on 200 eurot ning N. T.i osas samuti 200 eurot.
10. Kohus märgib, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Seega tuleb lahus elavatele lastele elatist välja mõistes/ elatise suurust muutes arvestada kohustatud vanemaga kooselavate laste vajadustega ning tuvastada, kas vanem suudab miinimummääras elatist makstes rahuldada samaväärselt oma teiste laste vajadusi. Arvestades hageja igakuise sissetulekuga, tema kohustustega ning ka hageja teiste laste vajadustega, leiab kohus, et elatise suuruse muutmata jätmisel osutuksid hageja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul alus elatise muutmiseks ning hagejalt väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud elatise vähendamine 200 euroni kummagi kostja suhtes. Nimetatu tagab kohtu hinnangul hageja lastele võrdsed võimalused toimetulekuks. Kohus arvestab nimetatud summa kujunemisel poolte väljatoodud asjaolude ja tõenditega, s.h eelkõige B. T.i ja N. T.i igakuiste kuludega ning hageja võimalustega kõiki oma lapsi võrdväärselt ülalpidada (m.h ka hageja sissetulekud ja kohustused).
11. Hageja on esitanud oma menetlusdokumentides ka vastuväite, et kostjate seaduslik esindaja on paremini majanduslikult kindlustatud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-165-13 p 16 kinnitanud, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. 9 Kohus selgitab, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-118-12). Tuginedes poolte poolt esitatud andmetele ja tõenditele ning kohtu poolt kogutud tõenditele, leiab kohus, et kostjate vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole käesoleval juhul niivõrd erinev, et see annaks aluse täiendavalt kõrvale kalduda elatise tasumise proportsioonist. Kuigi kostjate seadusliku esindaja palganumber on hageja omast mõnevõrra suurem, siis arvestab kohus siinkohal ka kostjate seadusliku esindaja selgitusi, et kostja teeb lisatööd (s.h töötab öösel). Ka hagejal on see võimalus olemas. Samuti saab hageja kohtu hinnangul lisa teenida ka osutades taksoteenust või arendades tegevust OÜ-s M.. Muu varaline seis ja kohustused on kohtu hinnangul väljatoodud asjaolude kohaselt kostjate vanematel enam-vähem võrdsed (s.o kinnisvara olemasolu, laenukohustused, teiste laste olemasolu). Ka esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu selliseid igakuiseid tulusid ega kulusid, mida pooled ei oleks kohtule esitanud või millega kohtul tuleks eraldi elatise nõude lahendamisel arvestada. Kohus selgitab, et on siinkohal arvestanud ka järgmiste kostjate seadusliku esindajat puudutavate tõenditega: andmed kinnistu kohta (kd I lk 95, 184), andmed töötasu kohta (kd I lk 111-112), andmed pensioni kohta (kd I lk 113), töögraafik (kd I lk 45, 114-116), konto väljavõte (kd II lk 9-16, 21-33, 36), maksekohustused (kd I lk 34-38, 40-44). Samuti on kohus arvestanud hageja poolt välja toodud pere igakuiste kulude tabeliga (kd I lk 61 pöördel)
12. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et laste emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes hageja taotlusel ja juhul, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Lastetoetuse laekumine emale ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul selliseks 10 asjaoluks, mis oleks muutunud võrreldes 2016 aastaga. Seega ei pea kohus vajalikuks elatist selle arvel täiendavalt vähendada.
13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu poolt kinnitatud kompromissis märgitud elatist tuleb vähendada summani 200 eurot mõlema kostja suhtes. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjatele tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjatele makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 18.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11