2-20-11790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2020, Narva kohtumaja kantselei kaudu Tsivii

§ 80lõike 1 kohaselt lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisega.

1. Kostja on seisukohal, et kaebajal oli subjektiivne õigus kandideerida Jõhvi Spordikooli direktori konkursil ausalt ja võrdselt teiste konkursil osalejatega ning valituks osutumisel saada kinnitatud direktori ametikohale. Hageja kasutas oma õigust, kuid ei osutunud valituks, sest teine kandidaat osutus konkursikomisjoni hinnangul objektiivselt tugevamaks. Hageja on sisuliselt vaidlustanud Jõhvi Spordikooli direktori konkursi tulemused. Kui kohus peaks leidma, et konkursi läbiviimisel on tehtud selliseid vigu, mis tingivad tulemuste kehtetuks tunnistamise siis on tagajärjeks uue konkursi korraldamine, millel saab osaleda ka hageja, samas hagejaga töölepingu lõpetamine ei muutu sellest tühiseks, sest töölepingu lõpetamise ajal olid konkursitulemused kehtivad. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et Jõhvi Spordikooli direktori konkursi tulemuste tühistamiseks 3/7 2-20-11790 puudub igasugune alus ja põhjus, konkursikomisjon oli objektiivne ja selgitas välja konkursil osalenute seast sobivaima kandidaadi.
2. Hageja on oma kaebuse põhjenduseks toonud N N ja K K postitused Facebooki lehel. Kostja on seisukohal, et konkursikomisjoni mittekuuluvate isikute juhuslik postitus Facebooki ei tõenda, et kaebajat oleks konkursil diskrimineeritud. Kostja ei nõustu hageja järeldustega. Ükski Facebooki vestluses osalenud isik ei kuulu Jõhvi vallavalitsuse 02.06.2020 korraldusega nr 2163 moodustatud konkursikomisjoni, mille koosseis on ametikohtade, mitte isikutepõhine. Komisjon moodustati 5-liikmelisena: komisjoni esimees oli vallavanem; komisjoni liikmed olid hariduse, kultuuri, spordi-, noorsoo- ja sotsiaaltoo valdkonna abivallavanem, majanduse, ettevõtluse, mааеlu ja arengu valdkonna abivallavanem; haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöö nõunik; vallasekretär; personalispetsialist. Komisjoni koosseisu kuulusid valdavas osas vallavalitsuse ametnikud, mitte poliitikud. Komisjoni koosseis on alates moodustamisest vahetunud, kuna pärast konkursi väljakuulutamisest vahetusid abivallavanemad. Konkurss kuulutati välja 05.06.2020, kuid uus võimuliit moodustati alles 25.06.
3. Selles olukorras on väga meelevaldne väita nagu oleks komisjoni liikmed olnud kuidagi kallutatud ja erapoolikud või oleks komisjoni tegevus vastuolus korruptsioonivastase seaduse sätetega.
4. Hageja esitas oma dokumendid konkursile, olles samamoodi vallavolikogu liige ja vallas tuntud poliitikategelane, nagu direktori ametikohale valituks osutunud kandidaat. Seadus ei sea volikogu liikmetele piiranguid ametikohtadele kandideerimiseks tulenevalt erakondlikust kuuluvusest või poliitilisest hõivatusest. Hagejaga töölepingu lõpetamine ei ole selle tõttu tühine, et valituks osutus teine vallavolikogu liige. Konkursil osalemiseks esitas oma dokumendid 6 kandidaati. Konkursikomisjoni liikmed jõudsid samale järeldusele pärast kandidaatidega vestlemist 13.07.
5. Komisjon töötas sõltumatult ja andis kandidaatidele sõltumatu hinnangu. Asjaolu, et see hinnang langes juhuslikult kokku mõnede volikogu liikmete ja asjast huvitatud vallaelanike arvamusega, kinnitab vaid seda, et direktoriks valiti isik, kes oligi konkursil osalenutest sobivaim kandidaat, mitte aga seda, et kostja oleks rikkunud konkursi läbiviimise korda ja nõudeid.
6. Hageja ei ole oma hagiavalduses viidanud ega põhjendanud, milles täpselt seisnevad konkursikomisjoni menetlusvead. Komisjoni liikmetest ei osalenud mitte keegi Facebooki lehekülje kommentaariumis ja ei olnud isegi teadlik, et kuskil on käimasolevat konkurssi kommenteeritud. Hageja püüd seostada oma valituks mitteosutumist ja sellest tulenevalt tähtajalise töölepingu lõpetamist oma poliitikutegevusega on meelevaldne ja põhjendamatu ning tema poolt hagiavaldusele lisatud dokumendid, mis kajastavad võimuvõitlust Jõhvi vallavolikogus, on käesoleva hagiavalduse kontekstis täiesti asjakohatud, kuna vallavolikogu liikmed ei osalenud konkursikomisjoni töös.
7. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei taotle menetluskulude väljamõistmist. KOHTU PÕHJENDUSED 4/7 2-20-11790
8. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõue on kohtu hinnangul põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9. Esmalt annab kohus hinnangu menetluse peatamise taotlusele. TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Riigikohus on oma 23.05.2018 lahendis nr 2-1611216 selgitanud, et „Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib TsMS § 356 lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on TsMS § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik. Ainuüksi kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei saa teises asjas samade poolte vahel olla TsMS § 457 järgi kohustuslikud ning seda isegi siis, kui menetlusosalised teises asjas osaliselt tuginevad samadele faktilistele asjaoludele. (p 9). Menetluse peatamiseks ei anna alust ainuüksi see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, millel võib olla tähtsus ka menetletava asja lahendamisel. (p 11).“
10. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtu menetluses on töölepingu lõppemise hindamine tähtaja saabumise tõttu, seega peab kohus andma hinnangu ainuüksi asjaolule, kas tähtaeg saabus või mitte. Halduskohtu menetluses on kaebus, kus tulebki kaebuse alusel anda hinnang, kas kostja (vallavalitsus) on rikkunud protseduurireegleid konkurssi läbiviimisel. Seega ei oma haldusasjas tuvastatud faktilised asjaolud otsest puutumust töölepingu lõppemise fakti osas.
11. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluse peatamine halduskohtumenetluses oleva kaebuse tõttu ei ole asjakohane ning tuleb jätta rahuldamata.
12. Järgnevalt annab kohus hinnangu töölepingu lõppemise küsimuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et: a. Kostja ja hageja vahelised töösuhted said alguse 28.02.2020 ning hageja asus tööle Jõhvi Spordikooli direktori kohusetäitja ametikohale; b. Tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni Jõhvi Spordikooli direktori ametisse kinnitamiseni; c. Jõhvi Spordikooli direktori ametikoha täitmiseks kuulutati välja 02.06.2020 Jõhvi Vallavalitsuse poolt konkurss; d. Hageja osales konkursil ning pääses vestlusvooru; e. Kostja teatas 14.07.2020, et hageja ei osutunud valituks; f. Kostja edastas hagejale 15.07.2020 korralduse hageja ametist vabastamise kohta. g. Hageja viimane tööpäev oli 16.07.
14. Poolte vahel on vaidlus, kas töösuhte lõpetamine oli seaduslik või mitte.

§ 80lg 1 sätestab, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödudes.

Kuivõrd tähtajalise töölepingu lõppemine on

§ 80

lg 1 järgi seotud tähtaja möödumisega, peab tööandja tõendama, millal saabus sündmus, millega pooled töölepingu lõppemise sidusid.

§ 80

lg 3 järgi 5/7 2-20-11790 loetakse tööleping tähtajatuks, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, v.a kui tööandja avaldas viie tööpäeva jooksul teistsugust tahet.

1. Puudub vaidlus, et osapoolte vaheline tööleping oli tähtajaline ning tähtaeg saabus direktori ametisse nimetamisega (dtl 7-13). Tööandja poolt välja kuulutatud konkurssi (dtl 14-15), kus osales ka hageja (dtl 17-22), tagajärjel nimetati ametisse alates 16.07.2020 uus direktor. Seega saabus töölepingu lõppemise tähtaeg 16.07.2020 ning kostja on seda tõendanud.
2. Kostja teavitas hagejat, et töölepingu lõpptähtaeg saabus ning hageja vabastatakse direktori kohusetäitja ametist seoses töölepingu tähtaja möödumisega (dtl 34). Kostja poolt on veel eraldi vormistatud töölepingu lõpetamise teade (dtl 36), kus samuti märgitakse, et tööleping on lõppenud tähtaja möödumisega.
3. Kohus selgitab, et kui tähtajaline töölepingu lõpeb tähtaja möödumisel, siis ei eelda see lepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldust. Töölepingu pooled olid teadlikud töölepingu ajutisest iseloomust juba selle sõlmimisel. Seetõttu tähtaegse töölepingu lõppemisest tähtaja saabumise tõttu ei pea ette teatama kumbki pool. Samas on mõistlik, kui osapool juhib tähelepanu (tuletab meelde) töölepingu lõpptähtaja saabumisest. Antud juhul on seda kostja teinud.
4. Kuna seaduseandja ei eelda tähtajalise töölepingu lõppemisel ka tahteavalduse tegemist (töölepingu ülesütlemise avaldust), siis piisabki nn meelde tuletamisest või siis umbmäärasema tähtaja korral teavitamisest. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel ei saanud hageja eeldada, et tulevikus, kui tööandja korraldab konkurssi, osutub just tema valituks. Samuti ei ole hageja töölepingu kehtivuse ajal seadnud kahtluse alla, kas tegemist oli tähtajatu või tähtajalise töölepinguga. Seega ei ole õiguslikus mõttes töölepingu ülesütlemise tahteavaldust, mida saaks vaidlustada, tehtud, vaid on teavitatud, et töölepingu lõpptähtaeg saabus.
5. Hageja viitab hagis, et ametikoha täitmise konkurssi läbi viies rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet (dtl 23 – 32). Konkurssi läbiviimise korra õiguspärasuse küsimus on hetkel menetluses halduskohtus ning konkurssi läbiviimisel võimalike rikkumiste tuvastamine ei too kaasa automaatselt töölepingu tähtajalisuse või selle lõpptähtaja saabumise tühisust.
6. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on põhjendamata, kuna töölepingu lõpptähtaeg saabus uue direktori ametisse nimetamisega. Tähtaeg on siduv ning see on ka töölepingus välja toodud. Tähtajalist töölepingut ei pea üles ütlema tahteavalduse tegemisega, vaid tööleping lõppebki tähtaja saabumisega.
7. Kuna kohus leiab, et töölepingu lõpetamine ei ole tühine ja tööleping on juba lõppenud, siis puudub vajadus töölepingu lõpetamiseks ning hagejal puudub ka seaduslik alus

§ 109

lg 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudele, mistõttu jätab kohus ka hüvitise nõude rahuldamata.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
2. Seega jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. 6/7 2-20-11790 Menetluskulude jaotus
3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
4. TsMS § 162 lg 1 ja 4 alusel kohus hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5. Antud juhul jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad hageja enda kulud tema enda kanda. Kostja oma vastuses ei taotle menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Seega jätab kohus kostja menetluskulud kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 7/7