Obsah (9)

§ 238§ 414§ 126§ 180§ 318§ 233§ 61§ 175§ 179

1-20-6349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6349 (20233000391) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtu

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Jevgeni Barinov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Jevgeni Barinovile karistuseks 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandamata osa, s.o 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse ehk 27 (kahekümne seitsme) tunni üldkasuliku töö võrra ning mõista Jevgeni Barinovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Jevgeni Barinovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 1 1-20-6349

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Jevgeni Barinovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Jevgeni Barinov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendiks olev DVD-plaat videosalvestisega (XXX ühiselamu koridori turvakaamerast), mis asub kriminaaltoimikus – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Menetluskulud: Mõista Jevgeni Barinovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ning 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot muu menetluskulu (kaitsja Igor Belugini tasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 164,40 eurot ning kohtumenetluses summas 279,60 eurot) katteks.

§ 180

lg-te 1, 3 alusel kohustub Jevgeni Barinov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700043982 ning selgitus „Jevgeni Barinov, 1-20-6349, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 23.10.2020. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 23.10.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
3. Jevgeni Barinovit süüdistatakse selles, et tema, olles 02.02.2016 karistatud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, tungis 21.03.2020 kella 23:30 paiku XXX majas kallale V N . Barinov lõi tahtlikult N pihta korteriukse, millega tekitas N kehavigastuse – nahaaluse verevalumi keha vasakul küljel – ning füüsilist valu. Seejärel tiris süüdistatav N juustest, tõmbas ta toast välja koridori põrandale põlvili ja selle järel pikali, põhjustades N füüsilist valu. Selliselt pani Jevgeni Barinov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. MENETLUSE KÄIK 2 1-20-6349
4. Kriminaalasi saabus Viru Maakohtusse 09.09.2020 arutamiseks üldmenetluses. 10.09.2020 andis kohus J. Barinovi kohtu alla. 30.09.2020 toimunud kohtuistungil (enne kohtuliku arutamise alustamist üldmenetluses) esitas prokurör süüdistatava taotluse (KoTo, lk 17) arutada kriminaalasja lühimenetluse korras ja andis kohtule üle kriminaaltoimiku. Vastuväiteid ei olnud ning kohus rahuldas taotluse, jätkates kriminaalasja arutamist lühimenetluse korras.
5. 30.09.2020 toimunud kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, jäi lühimenetluse juurde ning tunnistas ennast osaliselt kuriteo toimepanemises süüdi ja soovis anda ütlusi.
6. Prokurör leidis, et kriminaaltoimiku materjalid kinnitavad J. Barinovile esitatud süüdistust ning palus J. Barinov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja teda karistada 7 kuu pikkuse reaalse vangistusega, mis on oluliselt vähem kui selle teo eest ette nähtud maksimaalne 5 aastat ja ka keskmine määr 2,5 aastat.
7. Kaitsja hinnangul leidis asja läbivaatamisel kinnitust kaitsealuse seisukoht, ta tunnistas oma süüd osaliselt ja kaitsja arvas, et asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaitsealune kasutas nimelt sellist vägivalda, millest ta andis oma ütlused. Kaitsealuse seisukohalt saab näha, et ta kahetseb tehtut ja seda tuleb arvestada karistuse määramisel. Samuti tuleb kaitsja arvamusel arvestada tema vanemate tervise seisundit, millest ta rääkis kohtuistungil. Tänaseks on kannatanu ja süüdistatav ära leppinud ja kannatanu ei taotlenud süüdsitatavale ranget karistust. Kaitsja arvamusel tegi J. Barinov samuti õiged järeldused toimunust, ka kohtuistungil seletas, et peaaegu kõik ÜKT tunnid on tema poolt ära tehtud ja seisuga 07.10.2020 täidab ta kõik need ÜKT tunnid täies ulatuses. Vesteldes kaitsealusega väljendas ta, et saab nõustuda karistusega, mis ei ületa 3 kuud vangistust. Lähtudes kõikidest nendes asjaoludest palub kaitsja määrata J. Barinovile karistuseks 5 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ning mõista karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Kui selgub, et kogu eelmine karistus on J. Barinovi poolt ära kantud, siis saab kaitsja arvamusel jätta selle karistuse ka täitmisele pööramata ning sellisel juhul taotleb kaitsja kohaldada J. Barinovi suhtes KarS §
9. Kannatanu V N selgitas, et leppis süüdistatavaga ära ning teab, et süüdistataval on peres raske olukord ning tema karistus ei pea olema karm. Ta lisas, et tal ei ole süüdistatava vastu mingeid pretensioone. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 7.

§ 233

lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 61

kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. Kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja kannatanu seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et J. Barinovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.
2. J. Barinovi poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud eelkõige kannatanu V. N ütlustega (I köide, lk 1-7), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu ütluste kohaselt kohtus ta ja oli lähedastes suhetes ajavahemikul jaanuarikuu algusest kuni 07.03.2020 J. Barinoviga. Lahku mindi tülide ja mittetäieliku mõistmise põhjusel. 21.03.2020 oli ta üksi ühiselamus oma toas aadressil XXX kui kella 23.20 ajal koputas tema toa uksele J. Barinov, kes elab samas ühiselamus toas nr XX. Kannatanu toob oma ütlustes välja, et J. Barinovi tuleku põhjuseks oli asjaolu, et kannatanu kirjutas sotsiaalvõrgustikus Odnoklassniki sõnumi, et J. Barinov ei tööta, püüab võita usaldust ja võtab raha võlgu, kuid võlgu ei tagasta (sõnumi juurde oli lisatud J. Barinovi foto). Kui kannatanu ukse avas, hakkas J. Barinov eelnimetatud põhjuse pärast karjuma, mille peale tahtis kannatanu välisukse 3 1-20-6349 kinni panna, kuid J. Barinov tõukas kogu jõust ust tema poole ja ta sai löögi ukse metallist käepidemega vastu vasakut puusa, millest tundis füüsilist valu ja mille tulemusena tekkis kannatanul hematoom. Pärast seda avas J. Barinov ukse, astus kannatanu tuppa ja haaras oma käega tal juustest, kukutas põrandale ja tiris välja ühiskoridori. Selle tulemusena lõi kannatanu kukkudes ära parema küünarnuki ja vasaku põlve vastu ukseläve, millest tundis füüsilist valu, mh jäi põlvele hematoom ja küünarnukile kriimustus. Seejuures ei lõpetanud J. Barinov kannatanu sõimamist ebatsensuursete sõnadega (kannatanu ei mäleta, mida nimelt J. Barinov ütles) ega lasknud tal põrandalt tõusta. Kui kannatanu lamas, siis J. Barinov teda ei löönud, kuid kannatanu katsel tõusta, tõukas J. Barinov teda tugevasti käega pähe. Peale seda J. Barinov tõusis ning astus kannatanu juurest eemale, karjudes seejuures, et lööb ta maha. Kannatanu läks peale juhtunut oma tuppa ja pani ukse kinni. Haiglasse kannatanu ei pöördunud, kuna tundis end halvasti (probleemid vererõhu ja südamega), ka ei pöördunud ta kohe politseisse, kuna oli šokiseisundis. Kannatanu kirjutas politseisse avalduse 24.03.2020, millele on lisatud ka kaks fotot (I köide, tl 16-22).
3. Kannatanule kehavigastuse tekitamist tõendab isiku läbivaatuse protokoll ühes fototabeliga (I köide, lk 10-15), millest nähtub, et kannatanul V. N on vasakul kehapoolel kõhu kõrgusel hematoom. Kannatanu ütlustega haakub üheselt ka asitõendi vaatlusprotokoll DVD-plaadiga (I köide, lk 23-25), millest nähtub, kuidas J. Barinov hakkab läbi ukseläve kannatanu tuppa tungima, seejärel tirib kannatanut juustest toast välja. Kannatanu toetub kätega vastu põrandat ning hakates püsti tõusma, teeb J. Barinov oma parema käega löögi vastu kannatanu pead, mille tulemusena kukub kannatanu taas põrandale.
4. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu täitmine J. Barinovi poolt on tõendatud ka tema kohtuistungil antud süüd omaksvõtvate ütlustega (KoTo, lk 19-25), mille kohaselt läks ta kannatanu ukse taha, et too postituse sotsiaalvõrgustikust eemaldaks. Kannatanu, nähes, et ukse taga on J. Barinov, üritas ust sulgeda, kuid J. Barinov lõi vastu ust, ent ei tahtnud, et kannatanu saaks ukselt löögi ja tiris ta koridori pikali, et temaga rääkida. Kohtuistungil tunnistas J. Barinov end kehalises väärkohtlemises süüdi ja palus kannatanult vabandust.
5. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb seega koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12).
6. Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui J. Barinov tema pihta ukse lõi ja seejärel juustest koridori tiris ja põrandale kukutas, oli tal valus. Vaadates fotosid kannatanust ning asitõendi vaatlusprotokolli, mis kajastab sündmuse käiku, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et J. Barinov tekitas oma käitumisega kannatanule kehavigastuse ning samuti tekitas kannatanule kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et J. Barinov pani süüdistusaktis toodud ajal ja kohas toime kehalise väärkohtlemise kannatanu V. N suhtes, nimelt tungis 21.03.2020 kella 23:30 paiku XXX majas V. N kallale. J. Barinov lõi tahtlikult V. N pihta korteriukse, millega tekitas talle kehavigastuse – nahaaluse verevalumi keha vasakul küljel – ning füüsilist valu. Seejärel tiris J. Barinov V. N juustest, tõmbas V. N toast välja koridori põrandale põlvili ja selle järel pikali, põhjustades V. N füüsilist valu. Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumises on tuvastatud 4 1-20-6349 KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
7. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. Eelnimetatud paragrahvi punkt 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. J. Barinov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, sh KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu 02.02.2016 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Seega tuleb J. Barinovi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
8. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. J. Barinovi ütluste kohaselt ei soovinud ta vastu ust lüües, et kannatanu saaks ukselt löögi ning tema tegevuse eesmärgiks oli kannatanuga rääkida. Kohus hindab J. Barinovi ütlusi osas, mis puudutavad soovimatust kannatanut uksega lüüa, ennast õigustavateks ja ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ütlustest ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli J. Barinov jõuga vastu ust lüües teadlik, et kannatanu asub ukse taga. Kannatanu proovis J. Barinovi eest ust sulgeda ja J. Barinov samal ajal jõuga ust lahti teha. Barinovil ei olnud mitte mingisugust mõistliku põhjust eeldada, et ajal kui ta vastu ust lööb, kannatanu saaks asuda mujal kui ukse taga. Seetõttu jõuga vastu ust lüües, pidi J. Barinov aru saama, et uks tabab kannatanut ning ta pidi seda ka tahtma, sest ta otsustas olenemata sellest, et kannatanu asus ukse taga, sooritada jõulise löögi vastu ust. Kohus on seisukohal, et lüües teadlikult ja tahtlikult kannatanu pihta korteriukse ning tirides kannatanut juustest, tahtis J. Barinov või vähemalt pidi möönma, et taoline käitumine tekitab kannatanule nii valu, kui ka kehavigastusi. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on otsese tahtlusega toime pandud teoga.
9. Seega on süüdistatav J. Barinov oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et J. Barinov pani oma tahtliku tegevusega toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Karistus
10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
11. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil J. Barinovi karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega. Kohus nõustub riikliku süüdistaja taotletud karistusliigiga, kuid leiab, et J. Barinovile tuleb mõista prokuröri poolt taotletust rangem karistusmäär.
12. Seadusandja on KarS § 121 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le
13. Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates J. Barinovi varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav.
14. J. Barinovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle suhtes on rakendatud erinevaid karistuse mõistmise individualiseerimise meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel, KarS § 76 alusel ennetähtaegset vabastamist kui ka KarS § 69 alusel karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma 5 1-20-6349 igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus J. Barinov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistusega samalaadse süüteo toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud vägivalla kuritegude toimepanemisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
15. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr
16. KarS § 121 lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Hinnates J. Barinovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodi arv ja teo toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst, mis jääb alla keskmise määra, kuna kasutatud vägivald ei olnud intensiivne. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest väiksem. Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et J. Barinovi puhul karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Küll leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna on J. Barinovi puhul sedastatav kannatanult vabanduse palumine ja kahetsus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna sedagi, et nii Barinov kui ka kannatanu on avaldanud, et nad on leppinud ning kannatanu sõnade kohaselt ei ole tal Barinovi suhtes pretensioone.
17. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati J. Barinovit Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises KarS § 65 lg 2, § 69 lg-te 1, 3, 4 ja § 75 lg 1 sätteid kohaldades 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 510 tunni üldkasuliku tööga. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani J. Barinov käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime ajal, mil ta sooritas veel üldkasulikku tööd. Kohtupraktikas tunnustatud seisukoha kohaselt on üldkasulik töö vangistuse alternatiiviks, paigutudes oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-03). Nagu nähtub, asendati J. Barinovile Viru Maakohtu 25.09.2018 otsusega karistusena mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Seega on juba J. Barinovi suhtes rakendatud nn viimase abinõu regulatsiooni, kuid see ei ole J. Barinovi õiguskuulekust taganud. Eeltoodust järeldub, et J. Barinovi käitumisele ei ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta on taas jätkanud kuritegude toimepanemist. Lähtuvalt eelnevast ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistust prokuröri taotletud määras 7 kuud, kuna kohtu hinnangul ei ole see piisavalt mõjus selleks, et kinnistada J. Barinovi arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus asub seisukohale, et J. Barinovi süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 10 kuu pikkune vangistus.
18. J. Barinov palus kohtuistungil võimalusel kohaldada talle mõistetavat karistust tingimisi oma vanemate pärast, kelle eest ta peab hoolitsema ning sama palus ka kaitsja juhul kui Barinovi eelnev karistus on täidetud. Kohus märgib esmalt, et toimiku materjalidest tulenevalt oli J. Barinovil Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus osaliselt ära kandmata. Isegi juhul kui J. Barinov oleks kohtuotsuse kuulutamise ajaks suutnud sooritamata üldkasuliku töö tunnid täita, ei oleks see vääranud fakti, et J. Barinov pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo. Nagu kohus juba varasemalt märkis, siis vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Seda viimast abinõud on J. Barinovi puhul juba kasutatud ning see ei olnud efektiivne. Märgitust järeldub, et karistuse 6 1-20-6349 asendamine üldkasuliku töö näol ühes käitumiskontrollile allutamisega pole olnud J. Barinovi puhul tõhusaks individualiseeritud sanktsioonimeetmeks, mistõttu on selle taaskordne kohaldamine perspektiivitu. Veel enam on perspektiivitu tingimisi karistuse kohaldamine, mis on oma mõjult oluliselt leebem kui seda on üldkasulik töö.
19. Kohus märgib, et J. Barinovi perekondlik olukord on vaieldamatult olulise tähendusega, millega on vaja arvestada. Samas pidi sellega eelkõige arvestama J. Barinov ise ning vastavalt sellele ka käituma. Kui J. Barinov valis käituda õigusnorme eiraval viisil, siis pidi ta ka arvestama kaasnevate tagajärgedega. J. Barinovile ei saanud tema vanemate tervislik seisund ning hooldusvajadus tulla üllatusena. Ta ei saanud ega saa eeldada, et riigivõim teeb tema suhtes otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja väljakujunenud kohtupraktika.
20. Kõike eelnevat silmas pidades mõistab kohus J. Barinovile karistuseks 10 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendab

§ 238

lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning vähendatud karistuseks jääb 6 kuud ja 20 päeva vangistust. J. Barinov pani antud menetluse raames uuritud kuriteo toime ajal, mil tal oli Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus osaliselt ära kandmata. Toimiku materjalidele vastavalt oli J. Barinovil tegemata 27 tundi üldkasulikku tööd, mis on võrdeline 27 päeva pikkuse vangistusega. Kuna J. Barinov pani antud menetluse raames uuritud kuriteo toime pärast Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsust, tuleb talle mõista karistus KarS § 65 lg 2 kohaselt – antud kohtuotsusega mõistetud ja

§ 238

lg 2 korras vähendatud karistust ehk 6 kuu ja 20 päeva pikkust vangistust tuleb suurendada Viru Maakohtu 25.09.2018 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 27 päeva võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis mõistab kohus J. Barinovile 7 kuud ja 17 päeva vangistust. 27. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist saadab kohus J. Barinovile teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414lg 2 alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks J.

Barinovi vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414lg-le 3.

Asitõend 28.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 29. Kohus leiab, et asitõendiks olev DVD-plaat videosalvestisega (XXX ühiselamu koridori turvakaamerast), mis asub kriminaalasja materjalide juures on põhjendatud jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 30. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

31. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 32.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. 7 1-20-6349

1. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 164,40 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja Igor Belugin 30.09.2020 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 279,60 eurot. Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.
2. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 444 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Hinnates J. Barinovi varalist seisundit, sh asjaolu, et ta ei ole 2019. aastal maksustatavat tulu teeninud, leiab kohus, et nimetatu annab põhimõttelise aluse

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Olgu aga märgitud, et

§ 180

lg 3 sõnastus ei pea silmas mitte üksnes isiku varalist seisundit, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid. J. Barinovi resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Põhjust on korrata, et J. Barinov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo pani J. Barinov toime otsese tahtlusega. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest nende kogumis järeldab kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine J. Barinovi õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. 35. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ning J. Barinovi varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. J. Barinov peab menetluskulud kogusummas 1320 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on J. Barinovil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8