3-20-357 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-357 Määruse kuupäev ja koht 9. november 2020 Kohtunik Ülle Polluks A. I kaebus Tallinna Vangla käskkirja 5-2/19/852 tühista

) § 38 lg-le 5 esitama kohtule eelpoolnimetatud nõuete osas möödalastud tähtaja ennistamise taotluse.

1. Kaebaja esitas 07.06.2020 kohtule puuduste kõrvaldamise taotluse.
2. Tartu Halduskohus lõpetas 03.08.2020 määrusega menetluse Tallinna Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise ja Tallinna Vangla 20.12.2019 käskkirja nr 5-1/19/2598 tühistamise nõuete osas ning võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla käskkirja 5-2/19/852 tühistamise nõude osas, tunnistas vastustajaks Tallinna vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
3. Vastustaja esitas 24.08.2020 kohtule vastuse kaebusele. Kohtu seisukoht
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. 14. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et hetkeseisuga on kaebaja vanglast vabanenud. Kuna kaebaja ei viibi enam vanglas on vaidlustatud käskkiri täielikult ammendunud (puudub negatiivne mõju kaebaja õigustele) ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Riigikohus selgitas, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral.1 15. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et hetkel puudub kohtul kaebaja seisukoht tuvastamisnõudele ülemineku osas, ei ole selline üleminek õiguslikult lubatud. Riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud huvi puudumist ei saa tuletada üksnes asjaolust, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud (sh kehtivuse kaotanud).

§ 152

lg 2 mõte seisnebki selles, et põhjendatud huvi menetluse jätkamise vastu võib esineda ka vaatamata haldusakti kehtetuks tunnistamisele. Põhjendatud huvina on käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.2 Kohus leiab, et isikul puudub vangla tegevuse või haldusakti vaidlustamiseks tuvastamiskaebuse esitamise õigus preventiivsel eesmärgil, kui isik on vanglast vabanenud. Nimelt leidis Riigikohus, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda 1 2 RKHKo 3-3-1-44-14, p-d 9-

1. RKHK 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-8-
2. 2 3-20-357 juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Näiteks juhtumil, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus.3 Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on halduskohus seisukohal, et kaebajal puudub hetkel õiguskaitse vajadus, kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa tuvastamiskaebuse eesmärkide saavutamisele. Samas pelgalt teoreetiline võimalus, et kaebaja võib peale vabanemist uuesti sattuda vanglasse, ei anna kaebajale õigust taotleda juba kehtivuse kaotanud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kaebajale võimaluse andmist tuvastamisnõudele üleminekuks. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 152lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, lõpetab kohus tervikuna haldusasja menetluse.

16.

§ 104

lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg1 p 2 või 4 alusel. Kaebuse esitamise eest oli tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Lähtudes eeltoodust, tagastab kohus kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et tagastab riigilõivu summas 15 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Kaebajal tuleb teatada kohtule isiku nimi ja pangakonto number, kuhu saab kohus riigilõivu tagastada. 17.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus on seisukohal, et menetluse lõpetamine seonduvalt vaidlusaluse käskkirja kehtivuse kaotamisega ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega, vastavalt

§ 108lg-le 4, peab menetluskulud kandma kaebaja.

Vastustaja teatas kohtule 24.08.2020, et tal puuduvad menetluskulud. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 108lg-st 11, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3 RKHKo 3-3-1-24-10, p 20. 3