← Eesti

2-19-16523/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-16523 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020.a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S S ja R S hagi H S vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september
  3. a Hagihind 3 504 eurot Menetlusosalised Hageja 1: S S (isikukood xxx) Hageja 2: R S (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja (eestkostja): Rakvere Linnavalitsus (registrikood 75025064, aadress: Lai tn 20, Rakvere linn, e-post: linnavalitsus@rakvere.ee , esindaja: K S D) Kostja: H S (isikukood xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
  4. Hagi rahuldada osaliselt.
  5. Välja mõista H Slt (nimetavas S) elatis igakuise elatusrahana S S (nimetavas S) kasuks alates 23.10.
  6. a 150 (ükssada viiskümmend) eurot 55 senti kuni lapse täisealiseks saamiseni. 1
  7. Välja mõista H Slt (nimetavas S) elatis igakuise elatusrahanaR S (nimetavas S) kasuks alates 23.10.
  8. a 150 (ükssada viiskümmend) eurot 55 senti kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
  10. S S ja R S on H S lapsed. Laste ema on surnud. Laste isalt on Viru Maakohtu 30.11.2018 .a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-17292 ära võetud isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes. Alaealiste laste eestkostja ülesandeid täidab Rakvere Linnavalitsus. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates hooldusõiguse äravõtmisest
  11. novembrist
  12. a. Hagiavalduse kohaselt on lapsed omavalitsuse poolsel ülalpidamisel. Lapsed on suunatud asenduskodusse. H S ei toeta ega osale laste ülalpidamises materiaalselt. Kostja on ostnud lastele kalleid kingitusi ja andnud taskuraha. Kummagi lapse ülalpidamiskulud on a 300 eurot. Hagejal puuduvad andmed kostja sissetulekute kohta. Vestlusest kostjaga on selgunud, et kostja töötab xxx.
  13. Kostja märkis vastuses hagile, et hageja nõue ületab miinimumpalga määra.
  14. Kohtuistungil hageja esindaja palus välja mõista elatis 200 eurot ühe lapse kohta. Tagasiulatuva elatise palus hageja välja mõista 300 euroste maksetena lapse kohta 23 kalendrikuu jooksul. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  15. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
  16. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
  17. Hagejad on kostja lapsed. Kostjalt on hooldusõigus laste suhtes ära võetud. Tulenevalt PKS § 96 (
  18. lause) ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust. 2
  19. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  20. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  21. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11). Elatise maksmiseks ei saa lugeda kingituste tegemist lastele sünnipäevadeks ja jõuludeks, samuti taskuraha andmist. Lapsed vajavad ülalpidamist igapäevaselt.
  22. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval ajal on elatise miinimummäär 292 eurot). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras
  23. Hageja vähendas elatise nõuet summani 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
  24. Kohus määrab lastele elatisraha suuruseks 150,55 eurot ühe lapse kohta (292 – 141,45). Laste vajadusi ei ole vaja eraldi tõendada, sest hageja nõuab elatise maksmist miinimummääras. Samas on lastele määratud toitjakaotuspension, mis on ühe lapse kohta 141,45 eurot. Seega on osaliselt laste ülalpidamiskulud kaetud saadavast toitjakaotuspensionist.
  25. Kostja leiab, et talle ei jää peale elatise maksmist raha enda vajaduste katteks. Samas ei ole kostja esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, kui palju ta xxx palka saab ja millised on tema kulutused.
  26. Elatis ei ole põhjendatud alt. Kohus mõistab elatise välja alates elatisehagi esitamisest kohtule. Mitte millegagi ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine alates hooldusõiguse äravõtmisest (alates 30.11.
  27. a), ehk ca 2 aastat tagantjärgi. Hooldusõiguse äravõtmise järgselt ei olnud hagejal takistusi kohtusse hagi esitamiseks. Menetluskulude jaotus 15 Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.