← Eesti

2-14-60314/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-60314 Tsiviilasi N. S. kohustustest vabasta

) § 175 lg-le

  1. 06.10.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku N. S. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik N. S. esitas kohtule taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik selgitas, et töötab alates
  2. aastast Nõmme Sotsiaalmajas. Tema töövõtuleping sõlmitakse iga aasta jaanuaris uuesti. Eriolukorra tõttu oli võlgniku töökoht suletud ja võlgnik ei tea, mis tema töökohast edasi saab. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Tema sissetulekuks on miinimum töötasu 550 eurot ja osalise töövõimetuse (kuni 2022) toetus u 220 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele väikeses ulatuses väljamakseid teinud. Kuna võlgniku poja isa ei maksa alates
  3. aastast elatist, ei ole võlgnikul õnnestunud midagi kõrvale panna. Võlgniku poja isa elatise maksmise osas on tehtud kohtulahend, kuid ta läks Eestist ära ega täida seda. Võlgnik selgitas, et on üritanud otsida tööd, kuid tal on väga tihti migreenihood ning ta ei suuda leida sellist töökohta, kus ta saaks ka lastega koos olla. Võlgniku vanem laps vajab pidevalt psühholoogi jälgimist ja konsultatsioone. Võlgnik esitas kohtule tõendi oma poja ja enda tervisliku seisundi kohta. 06.10.2020 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

Võlausaldaja C OÜ palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on võlausaldajale tasunud vaid 6,6 eurot. Võlgniku 12.02.2020 aruandest nähtub, et võlgnik tegi 2019. aastal väljamakseid vaid kahele võlausaldajale. Seega ei kohtle võlgnik võlausaldajaid võrdselt. Võlausaldaja X OÜ ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole teinud midagi selleks, et võlgnevust tasuda. Võlausaldaja X palub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole nõuet arvestatavas ulatuses rahuldanud, ta on võlgnevuse katteks tasunud vaid 35,70 eurot. Võlausaldaja L AS palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, alternatiivselt pikendada menetlust. Võlgnik on võlausaldajale tasunud vaid 5,20 eurot. Võlgnik ei ole teinud kõike endast olenevat, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldaja X palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlausaldajale piisavalt tasunud. Võlgnik on võlausaldajale tasunud 59 eurot. Võlausaldaja OÜ A ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik on tasunud võlgnevust minimaalselt. Võlausaldaja AS F on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad P OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippus jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud vastavalt 12 eurot ja 3 eurot. Võlausaldajad AS M. (pankrotis), kohtutäitur Hille Kudu, K OÜ, D OÜ ja O OÜ ei esitanud kohtule seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ega kohustustest vabastamise osas. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku N. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 06.10.2020 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 06.10.2020 andis võlgnik N. S. kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja AS L on avaldanud, et ta on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad P OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippus jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad C OÜ, X OÜ, X, L, X ja OÜ A vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajad AS M. (pankrotis), kohtutäitur Hille Kudu, K OÜ, D OÜ ja O OÜ ei ole võlgniku kohustustest vabastamise osas omapoolset seisukohta kohtule esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud Nõmme Sotsiaalmajas. Võlgnik on selgitanud, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest vanimal on tuvastatud raske puue ja lisanduvad terviseprobleemid, mistõttu ei ole võlgnik saanud endale tasuvamat töökohta otsida ning 10.03.2020 Eesti Töötukassa otsusega on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime. Eeltoodut on võlgnik tõendanud Sotsiaalkindlustusameti otsusega, perearsti tõendiga ja Eesti Töötukassa otsusega. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on olnud töötasu, millele ei saa sissenõuet pöörata ja alates 20.03.2020 töövõimetuse toetus. Võlgniku vanima lapse isa osas on kohtuotsusega välja mõistetud igakuine elatis, kuid seda ei täideta. Sellest hoolimata on võlgnik võlausaldajatele väikeses ulatuses väljamakseid teinud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma

§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku N. S. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kuivõrd võlgnik ei näe eeltoodu tõttu võimalust menetluse pikendamisel võlausaldaja nõuet vähendada, ei pea kohus menetluse pikendamist 7 aastani otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku N. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb N. S. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate N.

S. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.