2-20-2131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 24. november 2020 kell 14.45 Tsiviilasja number 2-20-2131 Tsiviilasi L R avaldus enda pankr

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded summas 6 904.97 eurot, sh: 1) M OÜ 589.14 eurot; 2) P OÜ 544.02 eurot; 3) H AS 70.12 eurot; 4) B AS 1 127.57 eurot; 5) T (publ.) Eesti filiaal 295.48 eurot; 6) AS E 2 497.30 eurot; 7) S AS 1 781.34 eurot. 2.2.

§ 153lg p 3 alusel III rahuldamisjärgu nõudena O OÜ võlanõue summas 2 160.36 eurot.

1. Vabastada Ly Müürsoo (pankrotis) L V pankrotihalduri kohustustest.
2. Kinnitada pankrotihalduri tasu 960 eurot (sh käibemaks) ja tasu välja mõista OÜ Sentire M.K kasuks (arveldusarve nr xxxx). 1

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.

1. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
2. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 5 osas täitmiseks.
3. Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-12 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. 2

§ 153

lg 1 p 2 alusel tunnustatud II rahuldamisjärgu nõuded kogusummas 6 904.97 eurot, sh: 1) M OÜ 589.14 eurot; 2) P OÜ 544.02 eurot; 3) H AS 70.12 eurot; 4) B AS 1 127.57 eurot; 5) T (publ.) Eesti filiaal 295.48 eurot; 6) AS E 2 497.30 eurot; 7) S AS 1 781.34 eurot ning

§ 153lg p 3 alusel III rahuldamisjärgu nõudena O OÜ võlanõue summas 2 160.36 eurot.

1. Pandiga koormatud vara pankrotimenetluses ei ole. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Halduri poolt tehtud kulutused on lisatud lõpparuandele. Võlgnik ei ole jaotusettepanekus ja lõpparuandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
2. Pankrotimenetluses on halduril õigus saada tasu ja menetluse läbiviimiseks on haldur kasutanud bürooteenuseid. Haldur on kulutanud pankrotimenetluses 10 tundi arvestusega 80 eurot tunnis. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri töötasuks 800 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 160 eurot, kokku 960 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 476.40 eurot (koos käibemaksuga). Pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot, millised on kinnitatud Viru Maakohtu 25.09.2020 määrusega. Ajutise pankrotimenetluse kulud koos käibemaksuga kokku 1 020 eurot kinnitati Viru Maakohtu 09.04.2020 määrusega, millest sama määrusega 476.40 eurot mõisteti välja riigituludest. Ülejäänud pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku 1 147.20 eurot (hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu summas 543.60 eurot, pankrotihalduri tasu ja kulud 603.60 eurot) palub haldur jätta võlgniku kanda. Tasu palub haldur mõista välja haldurit teenindavale büroole OÜ-le Sentire M.K..
3. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetu käitumine ja väiksest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 31.07.2020 toimunud võlausaldajate koosolek otsustas, et juhul, kui kohus algatab L V (end. R) kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek kohustada L V (end. R) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 3

§ 157

p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka

§ 158

sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgniku pankrotivarast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 11. Pankrotimenetluses tunnustati

§ 153

lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõudeid kogusummas 6 904.97 eurot, sh: 1) M OÜ 589.14 eurot; 2) P OÜ 544.02 eurot; 3) H AS 70.12 eurot; 4) B AS 1 127.57 eurot; 5) T (publ.) Eesti filiaal 295.48 eurot; 6) AS E 2 497.30 eurot; 7) S AS 1 781.34 eurot ja

§ 153

lg p 3 alusel III rahuldamisjärgu nõudena O OÜ võlanõue summas 2 160.36 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajad raha saanud. 12.

§ 158

lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse kulude katteks vahendid. Pankrotimenetluse ajal ei ole võlgnik tulu teeninud. Halduri aruande kohaselt on võlgnikule laekunud tulu Töötukassalt ja Vinni vallalt, kuid võlgniku tulud ei ole ületanud limiiti, mis on seaduse alusel võlgnikule kasutamiseks lubatud. Võlgniku puudub realiseeritav vara või arestitav sissetulek. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vastutustundetu käitumine ja väiksest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. 13. 02.11.2020 teavitas kohus vastavalt

§ 158

lg 1 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu L V (end R) võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot ettetasumiseks kuni 20.11.2020, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 14. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 157p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. 4

§ 65

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohus teatas 02.11.2020 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele lõpparuande esitamisest ning pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust. Võlausaldajad ei ole kohtule pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud. 16.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

1. Pankrotihaldur taotleb halduri töötasuks 800 eurot (lisandub käibemaks) kinnitamist. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigieelarvest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Ülejäänud pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku koos käibemaksuga 1 147.20 eurot, s.h ajutise pankrotimenetluse kulud koos käibemaksuga 543.60 eurot (1 020 – 476.40), pankrotimenetluse kulud 120 eurot ja pankrotihalduri tasu 483.60 eurot (960-476.40) palub haldur jätta võlgniku kanda.
2. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
3. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 10 tunni eest, tunnitasuga 80 eurot, kogusummas 960 eurot (koos käibemaksuga). Pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot, mis on kinnitatud Viru Maakohtu 25.09.2020 määrusega. Haldur taotleb ka ajutise halduri hüvitamata tasu 543.60 eurot (Viru Maakohtu 09.04.2020 määrus) võlgniku kanda jätmist. Haldur taotleb tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest OÜ Sentire M.K. kasuks, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 476.40 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja 5

§ 65lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel riigi vahenditest Sentire M.K.

OÜ-le pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku summas 476.40 eurot. Riigi eelarvest pankrotihaldurile tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 02.11.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku võlgniku pankrotimenetluses ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele 2 000 eurot ettetasumiseks. E-riigikassa andmetel ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele raha ette tasunud. Ülejäänud pankrotihalduri töötasu ja pankrotimenetluse kulud jätab kohus võlgniku kanda. Kuna ajutise pankrotimenetluse kuludest on riigi eelarvest välja makstud 476.40 eurot, siis tuleb pankrotivõlgniku kanda jätta täiendavalt ka ajutise halduri kulude katteks 543.60 eurot. Kokku mõistab kohus võlgnikult OÜ Sentire M.K. kasuks pankrotimenetluse kulude katteks välja 1 147.20 eurot (hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu summas 543.60 eurot (1 020 – 476.40), pankrotimenetluse kulud 120 eurot ja pankrotihalduri töötasu summas 483.60 eurot (960 – 476.40). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 20. Võlgnik on 07.02.2020 esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esinemisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Halduri aruande kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vastutustundetu käitumine ja väiksest sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Nimetatud asjaolud on põhjustanud ka erinevate rahaliste nõuete tekkimise, mida võlgnik tulu puudumisel ei ole suutnud tasuda. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu

§ 22lg 5 tähenduses.

Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 21. Vastavalt

§ 172

lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 31.07.2020 toimunud võlausaldajate koosolek otsustas, et juhul, kui kohus algatab L V (end. R) kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek kohustada L V (end. R) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 172

lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 22. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et

§ 173

lg 1 tulenevalt on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (

§ 173lg 4). Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa 6

§ 173lg 5).

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (

§ 173lg 6).

23. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et

§ 177

lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 24. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning

§ 5lg 1, § 65 lg 1, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 4 ja Ts

MS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7