) § 19, mille 1 lõike kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
lg 1 mõttest tulenevalt isiku surnuks tunnistamist saab nõuda, kui isiku, kelle surnuks tunnistamist nõutakse, elukoht on Eestis. TsMS § 109 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis ja on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja. V Li elukoht oli Eesti Vabariigis. Avaldajal on vajalik V Li surnuks tunnistamine, et tagada Eesti rahvastikuregistris korrektsete andmete olemasolu. Eeltoodust tulenevalt kohus on pädev asja lahendama. 10. Viimased andmed V Li kohta on 23.06.2006, kui ta Rakvere haiglast teadmata suunas. Seega viimased andmed isiku elusoleku kohta esinevad enam kui 14 aastat tagasi. Avalduse kohaselt puuduvad andmed isiku kohta ja ka piirikontrolli andmekogus puuduvad andmed V Li piiriületuste kohta. Kuivõrd puuduvad andmed isiku elu ja tegevuse kohta peale tema teadmata kadumist, siis sellises olukorras peab kohus põhjendatuks tunnistada V L surnuks.
lg 1 tulenevalt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg.
lg 2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Käesoleval juhul ei ole isiku eeldatav surmaaega teada, mistõttu loeb kohus tema surmaajaks xxxx.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.