Obsah (5)

§ 249§ 252§ 203§ 187§ 207

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja

) § 207 lg 4 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/403 kinnipeetava Sergei Martõštšenko suhtes alates
4. novembrist 2020 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.h eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. S. Martõštšenko paigutati S1 osakonna kambrisse nr
6. S. Martõštšenko esitas
7. novembril 2020 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat tagama kambris inimlikud tingimused. Taotleja sõnul paigutati ta
8. novembril 2020 lukustatud kambrisse, kus oli äsja lõppenud remont. Kambris oli tugev värvi ja lahusti lõhn ning õhuvahetus oli olematu. Esimesel päeval taotleja minestas ja kukkus, tal on pidevalt iiveldus ja ta oksendab. Taotlejat ei tohiks sellises kambris hoida, kuna sel võivad olla pöördumatud tagajärjed ning tal on hirm oma tervise pärast.
9. Tartu Halduskohus kohaldas
10. novembri
11. a määrusega kohtu algatusel esialgset õiguskaitset kuni taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseni ning kohustas Tartu Vanglat paigutama taotleja ümber kambrist, milles ta viibis esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal (paigutama taotleja teise kambrisse) (resolutsiooni p 1). Halduskohus leidis, et taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tuleb teha täiendavaid menetlustoiminguid, s.h ei saa taotlejat vabastada riigilõivu tasumisest ning selge ei ole, millises nõudes toimub vaidlus. Kamber, kuhu taotleja paigutati, ei vasta tõenäoliselt eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele ning see võib kujutada endast ohtu taotleja tervisele. Vangla on kinnitanud, et taotleja paigutati kambrisse, kus meditsiiniõde tundis värvi lõhna ning möönis, et kaua selles viibides võib halb hakata. Samuti tajus õde õhu liikumist kambris, kui uks oli lahti, muidu oli kambris umbne. Taotleja juurde kutsuti meditsiinitöötaja, kuna ta minestas ja kukkus. Taotleja on selles kambris viibinud alates
12. novembrist 2020 kuni vähemalt
13. novembrini
14. Kambris viibimise aeg võib kirjeldatud kambritingimuste mõju tervisele süvendada.
15. Tartu Vangla esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu
16. novembri
17. a määruse tühistamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Tartu Vangla asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused ei ole täidetud, kuna vanglas ei ole toimumas vaidemenetlust seoses kambri nr 102 tingimustega või teise kambrisse ümberpaigutamisega. Vaidemenetluse puudumise tõttu ei olnud halduskohtul alust esialgset õiguskaitset kohaldada. S. Martõštšenko esitas vanglale vaide
18. novembri
19. a käskkirja nr 2-20/1-2/403 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vaie ei sisalda ühtegi nõuet seoses kambri tingimuste vaidlustamisega. Kahju hüvitamise taotluse esitamine, milles kinnipeetav nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ümberehitatud kambris viibimise eest, ei anna

§ 249järgi alust esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et kamber nr 102 vastab Vang

S § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Tartu Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja ventileerituse. Kambri nr 102 remont lõppes

1. oktoobril 2020, kinnipeetav paigutati sinna
2. novembril
3. Ametnikud kontrollisid
4. novembri
5. a hommikul kambrit ning leidsid, et kamber vastab nõuetele ja on kinnipeetava paigutamiseks sobilik.
6. novembri
7. a õhtuse loenduse ajal kurtis S. Martõštšenko, et oksendas kaks korda, kuid ei osanud öelda, miks ta sellest kohe peale oksendamist ei teavitanud. Alates
8. novembrist 2020 ei ole kinnipeetav kurtnud halba enesetunnet, vaid üksnes rõhutanud, et kambris on tunda värvi lõhna. Nimetatust ei saa järeldada, et kambri tingimused võiksid kujutada ohtu S. Martõštšenko tervisele ning kambris paiknemine võiks temale kaasa tuua pöördumatult kahjulikke tagajärgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla määruskaebus kuulub esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidlustamise osas asjaolude muutumise tõttu tagastamisele.
10. Tartu Halduskohus kohaldas
11. novembri
12. a määrusega esialgset õiguskaitset ning kohustas Tartu Vanglat paigutama S. Martõštšenko teise kambrisse kuni S. Martõštšenko esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseni. Halduskohtu hinnangul ei vastanud kamber nr 102, kus S. Martõštšenko viibis, tõenäoliselt kehtestatud nõuetele. Tartu Vangla halduskohtu otsustusega ei nõustunud ja esitas
13. novembril 2020 määruskaebuse halduskohtu
14. novembri
15. a määruse tühistamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.
16. Tartu Halduskohus lahendas
17. novembri
18. a määrusega S. Martõštšenko esialgse õiguskaitse taotluse, jättes selle määruse resolutsiooni p-ga 1 läbi vaatamata. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 tühistas halduskohus enda
19. novembri
20. a määruse resolutsiooni pga 1 kohtu algatusel kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohus selgitas, et kohaldas esialgset õiguskaitset kuna ta ei saanud
21. novembri
22. a määruse andmisel lähtuda kohtueelse menetluse dokumentidest ja taotleja terviseandmetest. Praeguseks on
23. novembril 2020 taotleja paigutamisest kambrisse nr 102 möödas ligikaudu üks kuu. Vastustaja kinnitusel on vangla ventilatsioonisüsteem hiljuti kontrollitud, vangla hinnangul vastab kamber nr 102 nõuetele ning on kasutamiseks sobilik ja ohutu. Arvestades remondist möödunud aega peab kohus seda usutavaks. Halduskohtu hinnangul on eelnevat arvestades taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
24. Eeltoodust tuleneb, et Tartu Vanglale halduskohtu poolt
25. novembri
26. a määrusega määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise kohustus lõppes sisuliselt pärast Tartu Halduskohtu 2
27. novembri
28. a määruse kätte toimetamist vanglale. Kohtute infosüsteemi andmetel sai Tartu Vangla halduskohtu
29. novembri
30. a määruse kätte
31. detsembril
33. Olukorras, kus vastustaja ei nõustunud halduskohtu sellekohase otsustusega ja hinnanguga kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise kohta, oli vastustajal õigus esitada ringkonnakohtule määruskaebus (

§ 252lg 7).

Määruskaebuse esitamise eesmärgiks saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. 10.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib

§ 187lg 3 p 6 alusel tagastada.

1. Kuna halduskohus tühistas
2. novembri
3. a määrusega halduskohtu
4. novembri
5. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse, ei mõjutaks määruskaebuse lahendamisel tehtav ringkonnakohtu lahend enam vastustaja õigusi ega kohustusi. Seega esineb vastavalt

§ 203

lg-le 2, koostoimes

§ 207lg-ga 2 ja § 187 lg 3 p-ga 6 alus Tartu Vangla määruskaebuse tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) 3