lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Diana Helila Prokurör Süüdistatav Kaitsja Aleksei Petrov – isikukood 38509010303, elukoht xxx, xxx, xxx, emakeel xxx keel, X OÜ, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistatud. Toomas Alp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Petrov
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.03.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat ja 2 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 8 kuud.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 kuu. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. 1 2
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 4 aastat 7 kuud vangistust, täitmisele kui Aleksei Petrov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. allub elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksei Petrovi keha külge. 8. ei tarvita alkoholi; 9. osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata Aleksei Petrov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Aleksei Petrovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksei Petrovi tasuma väljamõistetud sundraha ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 76,66 eurot. Menetluskulud kogusummas 920 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700052216 . Selgitusena võib märkida: „Aleksei Petrov, kriminaalasi 1-20-8443, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Aleksei Petrovilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksei Petrov kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 alusel, uuesti, juhtis tahtlikult 29.10.2019 kella 16.56 ajal xxx asuva maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz GL 320 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI ekspertiisikat nr 1585T kohaselt tuvastati isikul veres etanoolisisaldus 2,32 ± 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 2,26 mg/g). Sellise tegevusega rikkus Aleksei Petrov • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Aleksei Petrov korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksei Petrovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.11.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Petrovi süüdi tunnistamist ja karistamist
Lähtuvalt
lg 2 ja
lg 1 suurendada 6 kuud vangistust 24.03.2015 Harju maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 4 aastat ja 2 kuud, ning mõista liitkaristust 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Lähtuvalt
lg 1, 3, 5 kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistus 4 aastat ja 7 kuud jätta tingimisi kohaldamata, kui Aleksei Petrov ei pane 5. aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt
lg 1: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ja allub elektroonilisele valvele kestusega 5 kuud. Elektrooniline valve paigaldatakse aadressile xxx.
lg 2 p 2 alusel määrata Aleksei 3 4 Petrovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata Aleksei Petrovile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Lähtuvalt
lg 1 p 1 lisakaristusena võtta Aleksei Petrovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. LS § 127 alusel on Aleksei Petrov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.