Obsah (7)

§ 651§ 133§ 657§ 163§ 168§ 177§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-11362 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustavad hagejad maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagejate nõude rahuldamata 5829,52 eurot ületavas osas ja nimetatud summalt viivise välja mõistmata. Lisaks vaidlustavad hagejad maakohtu otsuse osas, milles menetluskulude hüvitamise avaldus jäi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt palusid hagejad 28.09.2018 menetlusdokumendis kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 5829,52 eurot. 27.11.2018 suurendasid hagejad põhinõuet 3390 euro võrra ja palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise kokku 9729,52 eurot. Ringkonnakohus märgib, et 5829,52 eurot + 3390 eurot on 9219,52 eurot, mitte 9729,52 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub apellatsioonkaebuse sisust, et hagejate tahteks ei ole vaidlustada maakohtu otsust kogu hagi rahuldamata jäänud osas, vaid osas, milles jäi rahuldamata hagejate täiendav kahjunõue 3390 eurot ja sellelt arvestatav viivis. Sellele viitab 5 ka apellatsioonkaebuses märgitud tsiviilasja hind 3661,20 eurot, mis moodustub põhinõudest 3390 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summast 271,20 eurot (

§ 133

). Eeltoodust tulenevalt vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi täiendava kahjunõude 3390 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks. 17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi kahjuhüvitise 3390 eurot ja sellelt arvestava viivise nõudes jäi rahuldamata. Uue otsusega tuleb hagi selles osas rahuldada. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning osaliselt ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

1. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas hagejatel on õigus kostjatelt nõuda täiendavat kahjuhüvitist summas 3390 eurot. Hagiavalduse kohaselt on tegemist keldri taastamistööde maksumusega. Hagejad on esitanud Terve Ehituse OÜ hinnapakkumise summas 3390 eurot järgmiste tööde kohta: põrandavalu, ukse aluste kinnivalu, seinte parandusladumine, uste ja akna avade tasanduskrohvimine ja lae kahjustuste parandus (tl 61 pöördel). Terve Ehituse OÜ juhatuse liikme 29.07.2019 selgituste kohaselt hõlmab hinnapakkumine konstruktsioonide osalist taastamist, mille lammutus oli vajalik majavammi tõrjetööde teostamiseks (tl 99-100). Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamuse kohaselt on kahjustuste likvideerimiseks vajalik kogu kelder tühjendada puitmaterjalist ja – esemetest (sh uksepiirded ja seinakate). Kogu keldri põrandapind ja sein tuleb puhastada seeneniidistikust ja viljakehadest ning töödelda termiliselt ja kemikaaliga (I kd tl 26 pöördel – 28 pöördel). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Ringkonnakohus leiab, et kuna majavammi kõrvaldamiseks on vaja teha keldris lammutustöid ja sellest tulenevalt ka taastamistöid, siis on hagejatel õigus nõuda ka taastamistööde kulude hüvitamist (VÕS § 115 lg 1, § 132 lg 3). Kostjad leiavad, et nende tööde tulemusel saab kelder olema paremas seisus võrreldes müügilepingu sõlmimise ajaga. Kolleegiumi arvates ei anna see alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Hagejatel ei ole muul viisil võimalik kahjustusi kõrvaldada. VÕS § 132 lg 3 annab õiguse nõuda asja parandamise mõistlike kulude hüvitamist. Kostjad ei ole tõendanud, et taastamisetööde hind oleks ebamõistlik.
2. Maakohus vähendas VÕS § 139 ja § 140 alusel täiendava kahjuhüvitise summas 3390 eurot nullini, kuna hagejad ei ole olnud piisavalt hoolsad, mistõttu sai majavamm ulatuslikult levida ja suurendada kahjustusi. Samuti ei andnud hagejad kostjatele võimalust kohtuväliselt puudusi kõrvaldada. Maakohus viitas, et kahjusumma väljamõistmine on ebaõiglane ka seetõttu, et kostjad tunnistasid koheselt esialgses hagis esitatud kahjunõuet ja soovisid kompromissi. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Vastavalt VÕS § 139 lg-le 2 kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud kahjuhüvitise vähendamise alused täidetud. Esitatud tõenditest ei tulene, et hagejad oleksid pidanud oluliselt varem aru saama, et keldris on majavamm. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamuse kohaselt on kahjustuste vanuseks mitte vähem kui kolm aastat, proovi 1 võtukohas on seeneniidistik kuivanud ja mitteaktiivne. 6 Kuna kostjate väidetest nähtuvalt ei olnud nemad teadlikud majavammi olemasolust, kuid Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA arvamusest järelduvalt olid kahjustused olemas enne kinnistu valduse üleandmist hagejatele, siis puudub alus väita, et hagejad oleksid pidanud oluliselt enne hagi esitamist majavammi olemasolust aru saama. Lisaks nähtub Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA arvamusest, et veemõõdusõlme juurde tekkinud majavammi struktuur on värske. Ka arvamusele lisatud fotodest ei saa järeldada, et majavammi olemasolu pidi olema hagejatele kaua aega teada. Kostjate väide, et majavammi levimist võis soodustada puitakende vahetamine plastakende vastu, on oletuslik. Tõendatud ei ole ka see, et kui hagejad oleksid varem märganud majavammi olemasolu, et siis oleksid majavammi kõrvaldamiseks tehtavad tööd olnud väiksemamahulised. Asjaolud, et hagejad ei andnud võimalust kostjatele enne hagiavalduse esitamist puudusi kõrvaldada, ja et kostjad võtsid hagi osaliselt omaks ning soovisid kompromissi, ei ole asjaolud, mis seaduse kohaselt õigustaksid kahjuhüvitise vähendamist.
3. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendav kahjuhüvitis 3390 eurot. Hagejad palusid kostjatelt välja mõista seaduses sätestatud viivise alates nõude suurendamise avalduse kostjatele kättetoimetamisest. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt eelnimetatud summalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Arvestades hagi rahuldatud osa tuleb hagejate menetluskulud jätta maakohtus 95 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 5 % ulatuses nende endi kanda. Kostjate menetluskulud maakohtus tuleb jätta 5 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 95 % ulatuses nende endi kanda (

§ 163lg 1).

Muul viisil menetluskulude jaotuseks ei anna alust ka asjaolu, et kostjad võtsid hagi osaliselt õigeks.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas ei võtnud kostjad hagi kogu ulatuses õigeks, vaid üksnes osaliselt. 22. Hagejate 22.10.2018 ja 25.11.2019 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejad kandnud maakohtus õigusabikulusid 4793,61 eurot (koos käibemaksuga) ning tasunud riigilõivu 600 eurot. Hagejate esindaja on osutanud õigusabi 28 tunni 32 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Lisaks paluvad hagejad välja mõista viivise. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole toimingud, mis eelnesid hagiavalduse koostamisele, kuna tegemist ei ole kohtumenetluse kuludega. Ringkonnakohus leiab, et 28.07.2018 hagiavalduse, 10.09.2018 nõude täpsustuse ja 28.09.2018 hagiavalduse tervikteksti koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi. 16.11.2018 kostjate vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 20 minutit. 27.11.2018 nõude suurendamise avalduse koostamise ja 21.12.2018 menetlusdokumendi koostamise vajalikuks ajakuluks peab kohus kokku 30 minutit. 06.02.2019 kostjate vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 10 minutit. 10.04.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks tuleb pidada 1 tund 30 minutit. Hagejate 08.05.2019 menetlusdokumendi koostamise vajalik ajakulu on 1 tund, 09.08.2019 ja 22.08.2019 menetlusdokumentide koostamise vajalik ajakulu on kokku 1 tund 30 minutit. 18.11.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund. Muude menetluskulude nimekirjast nähtuvate toimingute (kohtu kirjadega ja korraldavate määrustega tutvumine, suhtlus hagejatega, kostjatega jms) põhjendatud ajakulu on kolleegiumi hinnangul kokku 3 tundi. Seega on hagejate esindaja 7 põhjendatud ajakulu 14 tundi. Hagejate esindaja töötunni hind ei ületa keskmist tunnihinda. Seega on hagejate põhjendatud õigusabikulud maakohtus 2352 eurot (koos käibemaksuga), samuti tuleb pidada põhjendatuks kulu riigilõivule 600 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud menetluskulud maakohtus 2952 eurot. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jääb hagejate menetluskuludest 95 % solidaarselt kostjate kanda, siis jääb kostjate kanda 2804,40 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks menetluskulusid 450 eurot (riigilõiv) ja mõistis kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja 225 eurot, lisaks viivise. Hagejad ei vaidlustanud seda, et menetluskulud mõisteti välja kummagi hageja kasuks eraldi võrdsetes osades. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks täiendavalt välja mõista 1177,20 eurot (2804,40 – 450 / 2) ja viivis. Kokku tuleb kummalegi hagejale välja mõista maakohtu menetluskulude katteks 1402,20 eurot (1177,20 +225) ja

§ 177lg 4 alusel viivis sellelt summalt.

23. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse hagi eset puudutavas osas, siis tuleb hagejate menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda (

§ 162lg 1).

Teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ei anna alust asjaolu, et maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas jääb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldamata. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid 1092 eurot (koos käibemaksuga) ning tasunud riigilõivu 325 eurot. Hagejate esindaja on osutanud õigusabiteenust 6 tunni 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Lisaks paluvad hagejad välja mõista viivise. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi 30 minutit ja muude apellatsioonimenetluses tehtud toimingute vajalik ajakulu 45 minutit, kokku 4 tundi 15 minutit. Hagejate esindaja töötunni hind ei ületa keskmist tunnihinda. Seega on hagejate põhjendatud õigusabikulud ringkonnakohtus 714 eurot (koos käibemaksuga), samuti tuleb pidada põhjendatuks kulu riigilõivule 325 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 1039 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 519,50 eurot (1039 / 2) ja viivis sellelt summalt

§ 177lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 8