) § 5 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt võib kala püüda kala-püügiõiguse alusel ja kutselise kalapüügi õigus sõltub kasutatavatest püügivahenditest. •
, mille kohaselt makstakse kalapüügiõiguse eest tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades
ist tulenevaid erisusi. •
lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügi-võimalust eirates, välja arvatud
lg 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. 3 •
lg 1, mille kohaselt tohib kutselise kalapüügi vahendiga kalapüügiloa alusel siseveekogudel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. •
lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. •
lg 1 ja lg 7, millest tulenevalt määratakse kutselise kalapüügi loa andmisel ja tingimuste kohaselt kalapüügi loal aastas lubatud püügivahendite arv, samuti lubatud püügivahend, püügi-võimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht. • Kalapüügieeskirja (edaspidi KPE) § 10 lg 3, mille kohaselt silmutorbikud ning nende jadad peavad olema tähistatud kaldapoolses otsas punase või oranži lipuga, või punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm. • KPE § 51 lg 1 p 3, mille kohaselt on keelatud kalapüük xxxx esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini xxxx sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni. Vastavalt
lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 (a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina kalastamist ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata ja (c) …kalastamist keelualas. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on (muuhulgas) jõesilmu hõivamine selle kinnipüüdmise või surmamise teel (
Vastavalt KPE § 7 lõikele 1 ja lg 2 p-le 4 on käesoleval juhul püünisena kasutatud silmutorbik lõkspüünisest kalapüügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud. Vastavalt
Ebaseaduslikult püütud jõesilmude loendamise ja mõõtmistulemuste põhjal tuvastati, et pesumasina trumlist tekitatud sumbas oli 144 silmu ja metallvõrgust sumbas oli 367 silmu. Kokku seega 511 isendit, kes kõik olid eluvõimelised ja vabastati inspektori poolt pärast loendamist tagasi jõkke. Eeltoodust tulenevalt on Valdur Muttika tegevuse näol tegu katsestaadiumi jäänud kuriteoga, kuna reaalne kahju jäi süüdlase tahtest sõltumatutel asjaoludel (KKI inspektori sekkumine) tekkimata. Valdur Muttika oli enne ebaseadusliku püügi peatamist teostanud rea aktiivseid toiminguid (sh silmutorbikute esmane püügile asetamine, seejärel torbikute saagist tühjendamine ja taas püügile asetamine ning püütud silmude sumpadesse paigutamine), mis võimaldavad rääkida tema poolt süüteo vahetust alustamisest ehk süüteokatse objektiivse koosseisu täidetusest. Vastavalt
lg 1 p-dele 1 ja 6 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, aga samuti kalapüüki
-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügi-vahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Seejuures arvestatakse kalavarule olulise kahju (süüdlasele etteheidetava kuriteo 4 koosseisuline tunnus) kindlaksmääramisel püütud / püünisesse jäänud jõesilmude koguarvu, mitte vaid püünises surnud või püünisest väljavõtmise järel eluvõimetuks tunnistatud isendeid.
lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral
§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus
lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr isendi kohta jõesilmu puhul 7 eurot. Nende andmete põhjal ja juhindudes
juuni 2015. a määrusest nr 67 on arvestatud välja Valdur Muttikale süüksarvatava ebaseadusliku kalapüügiga loodus-keskkonnale tekitatud arvestusliku kahju suurus, mis on kogusummas 17 885 eurot (511 x 7 x 5). Valdur Muttikal puudus kutselisele kalurile väljastatav kutsetunnistus ja Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud eripüügiluba. Lisaks oli Valdur Muttika teadlik, et püük toimub keelualal. Hoolimata vajaliku loa puudumisest lõi Valdur Muttika keelualale silmutorbikuid püügile asetades tahtlikult õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõpp-kokkuvõttes ka realiseerus (silmud sattusid ebaseaduslikult püügile paigutatud püünistesse). Keskkonnakahju tekitamise risk, mille ta ebaseadusliku silmupüügiga lõi, pidi Valdur Muttikale üldise elukogemuse põhjal olema teada ja ettenähtav. Tema poolt toime pandud kuriteokatse oli toime pandud kaastäideviimise vormis ja tahtlikult. Seejuures oli kalapüüginõuete rikkumine tema poolt toime pandud kavatsetult. Tagajärje - olulise kahju tekitamise - osas oli Valdur Muttikal vähemalt kaudne tahtlus. Seega eelpool kirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel pani Valdur Muttika toime KarS § 361 lg 1- § 25 lg 2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse. JAANUS MESTILAINENIT süüdistatakse katses panna toime kalapüügi nõuete rikkumine, millega kaasneb keskkonnale olulise kahju tekitamine. Jaanus Mestilainenile etteheidetav tegu seisneb alljärgnevas: 08.12.2019. a teostas Jaanus Mestilainen koos Valdur Muttikaga xxxx esimese hüdroelektrijaama paisu ja xxxx silla vahelisel alal, sillast ~350 meetrit ülesvoolu (koordinaatide xxxx xxx ja xxxx xxxx vahelises alas) ebaseaduslikku kalapüüki Valdur Muttika poolt sinna umbes 2 nädalat varem (s.o 2019. a novembri lõpus) püügile pandud tähistamata silmutorbikutega. Jaanus Mestilaineni poolt teostatud kalapüügi ebaseaduslikkus seisnes järgmises:
) § 5 lg 1 ja lg 2 p 3, mille kohaselt võib kala püüda kala-püügiõiguse alusel ja kutselise kalapüügi õigus sõltub kasutatavatest püügivahenditest. •
, mille kohaselt makstakse kalapüügiõiguse eest tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades
ist tulenevaid erisusi. •
lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügi-võimalust eirates, välja arvatud
lg 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. •
lg 1, mille kohaselt tohib kutselise kalapüügi vahendiga kalapüügiloa alusel siseveekogudel kala püüda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. •
lg 1, mille kohaselt annab kutselise kalapüügi õiguse muuhulgas kaluri kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. •
lg 1 ja lg 7, millest tulenevalt määratakse kutselise kalapüügi loa andmisel ja tingimuste kohaselt kalapüügi loal aastas lubatud püügivahendite arv, samuti lubatud püügivahend, püügi-võimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht. • Kalapüügieeskirja (edaspidi KPE) § 10 lg 3, mille kohaselt silmutorbikud ning nende jadad peavad olema tähistatud kaldapoolses otsas punase või oranži lipuga, või punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm. • KPE § 51 lg 1 p 3, mille kohaselt on keelatud kalapüük xxxx esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini xxxx sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni. Vastavalt
lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 art 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. 6 Nimetatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 p 1 (a) järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina kalastamist ilma riigi väljastatud kehtiva tegevusloata ja (c) …kalastamist keelualas. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on (muuhulgas) jõesilmu hõivamine selle kinnipüüdmise või surmamise teel (
Vastavalt KPE § 7 lõikele 1 ja lg 2 p-le 4 on käesoleval juhul püünisena kasutatud silmutorbik lõkspüünisest kalapüügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud. Vastavalt
Ebaseaduslikult püütud jõesilmude loendamise ja mõõtmistulemuste põhjal tuvastati, et pesumasina trumlist tekitatud sumbas oli 144 silmu ja metallvõrgust sumbas oli 367 silmu. Kokku seega 511 isendit, kes kõik olid eluvõimelised ja vabastati inspektori poolt pärast loendamist tagasi jõkke. Eeltoodust tulenevalt on Jaanus Mestilaineni tegevuse näol tegu katsestaadiumi jäänud kuriteoga, kuna reaalne kahju jäi süüdlase tahtest sõltumatutel asjaoludel (KKI inspektori sekkumine) tekkimata. Jaanus Mestilainen oli enne ebaseadusliku püügi peatamist teostanud rea aktiivseid toiminguid (sh torbikute saagist tühjendamine ja taas püügile asetamine ning püütud silmude sumpadesse paigutamine), mis võimaldavad rääkida tema poolt süüteo vahetust alustamisest ehk süüteokatse objektiivse koosseisu täidetusest. Vastavalt
lg 1 p-dele 1 ja 6 loetakse kalavarule kahju tekitamiseks muuhulgas kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, aga samuti kalapüüki
-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügi-vahendi kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Seejuures arvestatakse kalavarule olulise kahju (süüdlasele etteheidetava kuriteo koosseisuline tunnus) kindlaksmääramisel püütud / püünisesse jäänud jõesilmude koguarvu, mitte vaid püünises surnud või püünisest väljavõtmise järel eluvõimetuks tunnistatud isendeid.
lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral
§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus
lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määr isendi kohta jõesilmu puhul 7 eurot. Nende andmete põhjal ja juhindudes
juuni 2015. a määrusest nr 67 on arvestatud välja Jaanus Mestilainenile süüksarvatava ebaseadusliku kalapüügiga looduskeskkonnale tekitatud arvestusliku kahju suurus, mis on kogusummas 17 885 eurot (511 x 7 x 5). Jaanus Mestilainenil puudus kutselisele kalurile väljastatav kutsetunnistus ja Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud eripüügiluba. Lisaks oli Jaanus Mestilainen teadlik, et püük toimub keelualal. Hoolimata vajaliku loa puudumisest ja olles teadlik silmutorbikute püügil asumisest selleks keelatud alal, tühjendas Jaanus Mestilainen koos Valdur Muttikaga torbikud silmudest, asetades püünised seejärel samasse jõeossa püügile tagasi. Sellise 7 tegevusega lõi Jaanus Mestilainen tahtlikult õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, mis ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Keskkonnakahju tekitamise risk, mille ta ebaseadusliku silmupüügiga lõi, pidi Jaanus Mestilainenile üldise elukogemuse põhjal olema teada ja ettenähtav. Tema poolt toime pandud kuriteokatse oli toime pandud kaastäideviimise vormis ja tahtlikult. Seejuures oli kalapüüginõuete rikkumine tema poolt toime pandud kavatsetult. Tagajärje – olulise kahju tekitamise – osas oli Jaanus Mestilainenil vähemalt kaudne tahtlus. Seega eelpool kirjeldatud moel, ajal ja asjaoludel pani Jaanus Mestilainen toime KarS § 361 lg 1- § 25 lg 2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse. II KOKKULEPPED KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA NING MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS Süüdistatav Valdur Muttika, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 361 lg 1 - § 25 lg 2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Valdur Muttika süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 1 kuu. Süüdistatav Jaanus Mestilaineni, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 361 lg 1 - § 25 lg 2,4 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jaanus Mestilaineni süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad Valdur Muttikalt väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1104 eurot: - kaitsjatasu 228 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o 876 eurot. Menetluskulude hüvitamine kokku summas 1104 eurot ajatada ühe aasta võrra. KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad Jaanus Mestilainenilt väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1131,60 eurot: - kaitsjatasu 255,60 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o 876 eurot. Menetluskulude hüvitamine kokku summas 1131,60 eurot ajatada ühe aasta võrra. Tsiviilhagi Vastavalt
Seoses asjaoluga, et kõik püütud silmud lasti KKI töötaja poolt pärast loendamist tagasi jõkke, ei ole Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) süüdistatavate suhtes kahjunõuet esitanud. Asitõendid: Konfiskeerimisele kuuluvad 28 silmutorbikut ja kaks sumpa (vaadeldud asitõenditena; asuvad hoiul KKI Rakvere kontoris) ning nimetatud esemed hävitatakse pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 2 p 3,4 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad Valdur Muttika ja Jaanus Mestilainen ning nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo 8 kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, menetluskulude tasumise ja asitõendite konfiskeerimise osas. III KOHTU PÕHJENDUSED Süüdistatavad Valdur Muttika ja Jaanus Mestilainen avaldasid kohtuistungil, et nad on kokkuleppest aru saanud ja nõustusid sellega. Kokkulepete arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad Valdur Muttika ja Jaanus Mestilainen on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Valdur Muttika tuleb süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 – lg 25 lg 2,4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Jaanus Mestilainen tuleb süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1 – lg 25 lg 2,4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 p 5.2), siis kinnitab kohus kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude tasumise ja asitõendite konfiskeerimise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.