← Eesti

2-19-18677/35

Obsah (5)§ 187§ 459§ 657§ 171§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. 27.11.2019 maakohtule esitatud hagiavalduse ja selle 03.12.2019 täpsustuse kohaselt palusid hagejad YY (hageja I) ja CC (kostja II) kummagi kasuks välja mõista QQ-lt (kostja) tagasiulatuva elatise alates 01.12.2018 – 25.11.2019 6440 eurot ja edasi elatise alates hagi esitamisest kehtiva miinimummäära ulatuses kuni nende 21-aastaseks saamiseni või õppimise lõpetamiseni. Hagejad tõid esile järgmised asjaolud: - nad on sündinud nende ema kooselust kostjaga; - nende vanemad elasid koos kuni
  2. aastani, peale seda elavad hagejad emaga, kes neid üksi ülal peab; -12.06.2015 tegi laste ema kostjale koos suhtluskorra ettepanekuga ettepaneku elatise tasumiseks; - vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud; 2

(9)- kuna kostja hakkas peale laste ema taotlust ebakohaselt käituma, kartis viimane kostja käitumist ja otsustas mitte elatise nõudega kohtusse pöörduda; - alates hagis nõutud perioodist ei ole kostja lastega suhelnud ega neid materiaalselt toetanud; - 11.11.2019 sulges kostja ilma laste ema nõusolekuta laste kontod pangas ja võttis arvetel olnud raha välja; - laste emal on nüüdseks kolm alaealist last. KOSTJA VASTUVÄITED
  1. Kostja palus jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas elatise nõuetele järgmised vastuväited: - lastel on tulevikus vahelduv elukoht vanemate juures, nimelt on vanemate vahel laste elukoha vaidlus tsiviilasjas 2-19-18464; - elatist tuleks vähendada alla alammäära, kuna kuni 2018 juunini osales kostja vahetult laste ülalpidamises ja hiljem osutus see võimatuks tänu laste ema tehtavatele takistustele; - arvestada tuleb lastele makstavate riiklike peretoetustega ja lapsetoetusega, kokku 200 eurot lapse kohta ja kummagi hageja kasuks väljamõistetava summa kohta 100 eurot; - arvesse tuleb võtta hagejate ema saadavat tulumaksusoodustust; - arvestama peab mastaabisäästu, väiksem laps R kasutab suuremate kostja kingitud mänguasju ja aksessuaare, kannab nende riideid; - vanemate väljakujunenud praktika kohaselt kannab isa valdava osa laste reisimise, riiete ja mänguasjadega seotud kulutustest; - hagejate ema ei ole elatist alates 2015 kunagi nõudnud ja on teinud 05.06.2018 e-kirjas ettepaneku suhtluskorra osas jätkata vanal viisil, mainimata elatist; - alternatiivselt soovib kostja hüvitada väljamõistetava elatise ulatuses laste või nende ema poolt hagejatele tehtavad kulutused; - seoses ema ebausaldusväärsusega ei soovi kostja kanda elatist laste ema kontole. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks tagasiulatuva elatise 4074 eurot, elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, kohustas kostjat kandma elatise hagejate ema pangakontole, jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 1620 eurot ja mõistis selle kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 101 lg 2, §
  3. Miinimumelatis oli
  4. a 250 eurot kuus,
  5. a 270 eurot kuus, alates
  6. jaanuar
  7. a 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 ja 13.12.2018 määrus nr 117, 19.12.2019 määrus nr 115). Maakohus tuvastas, et hagejad ei ole viibinud koos kostjaga alates juunist 2018 ja kostja ei ole nimetatud ajale järgneval perioodil kandnud mingisuguseid kulutusi hagejate ülalpidamiseks. Nõue puudutab perioodi alates detsembrist
  8. Kostja ei ole hagejatele vaidlusalusel ajal ülalpidamist andnud. Tähendust ei oma see, miks pole hagejad koos kostjaga viibinud. Elatise vaidlus tuleb lahendada praegusest olukorrast lähtuvalt. Kostja õigusi lastega suhtlemiseks lahendab Harju Maakohus teises käimasolevas tsiviilasjas (2-19-18464). Kui hagejad hakkavad tulevikus viibima koos kostjaga ja kostja hakkab seeläbi kandma laste ülalpidamiskulusid vahetult, on 3
(9)tegemist käesoleva olukorra muutumisega, mis võib anda aluse käesoleva otsusega kindlaks määratavate õigussuhete muutmiseks (

§ 459

). Tähendust ei oma kostja väited ja tõendid selle kohta, kuidas hagejad on temaga viibinud enne

  1. a keskpaika ja milliseid kulusid on tema enne nimetatud aega lastega seoses kandnud. Tuleb eeldada, et riiklike toetuste määramisel lähtutakse tavalistest tegelikest vajadustest, mistõttu hagejate tegelike vajaduste esinemist saab eeldada ka hagejatele makstavate riikliku toetuste ulatuses. Kostja pole mingisuguseid konkreetsest juhtumist lähtuvaid põhjendusi esitanud. Kostja pole muuhulgas esitanud mingisuguseid andmeid selle kohta, millised on hagejate ülalpidamiseks vajalikud kulud. Asjaolu, et hagejate asju saab kasutada keegi veel, ei vähenda nende ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Kostja pole oma väidet konkretiseerinud ega ole esitanud mingisuguseid arvandmeid väidetava mastaabisäästu kohta. Kostja pole täpsustanud ega tõendanud tulumaksusoodustusi, mida tema arvates kohus elatisnõude lahendamisel arvesse peaks võtma. Kohus on seisukohal, et sarnaselt lastetoetustega on seadusandja pidanud võtma miinimumelatise kehtestamisel arvesse ka muid riiklikult kehtestatud lastega seotud soodustusi. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu selle kohta, et hagejad temalt elatist ei nõua ega ema sellist käitumist, millest võiks mõistlikult järeldada tagasiulatuva elatise nõude vastuolu hea usu põhimõttele. 12.06.2015 ja 25.06.2015 avaldustes on elatise tasumist nõutud kirjalikult advokaadi vahendusel. Kokkuleppe olemasolu ei järeldu laste ema 05.06.2018 ja 16.07.2018 kirjadest ja SMS-sõnumivahetusest, milles pole elatist nõutud. Hagejate ema on teatanud elatise nõudmise soovist kirjalikult ajal, mil lapsed viibisid 1/5 ajast kostjaga ja pole põhjust arvata, et elatist ei soovitaks olukorras, kus lapsed ei viibi enam kostjaga. Kostja pole tõendanud
  2. a esitatud elatise nõuete tagasivõtmist või nõudest loobumise kokkuleppimist ega väitnud, et tagasiulatuva nõude tasumine põhjustaks temale eriliselt raske rahalise koormuse. Kostja süüdistus seoses hagejate ema hagejate kontolt 7310 eurot 2011-2013 tehtud maksetega on vaidluse seisukohalt tähendusetu ega õigusta kostja soovi teha elatise makseid laste kontodele. PKS § 100 kohaselt tuleb elatis maksta last ülalpidava vanema kontole. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt peab lapsega koos elav lapsevanem elatist kasutama lapse huvides. Kostja etteheide hagejate emale on küüniline arvestades, et kostja on ise võtnud laste kontodelt 11.11.2019.a sularahas välja ligi 31 000 eurot. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta hagejate ema BB (isikukood XXXXXXXXXXX) kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu
  3. kuupäevaks. Maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1620 eurot esindaja 9 tunni töö eest tasumääraga 180 eurot tunnis koos käibemaksuga. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
  4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei ole täitnud põhjendamiskohustust ja on leidnud ebaõigesti, et miinimummääras taotletavat elatist ei ole võimalik vaidlustada. 4

(9)Kostja kordab oma maakohtus esitatud seisukohti: - kostja poolt lastele vahetult ülalpidamise andmise kohta laste vahelduva elukoha korral võrdselt mõlema vanema juures ja laste ema poolt takistuste tegemise kohta; - taotletava elatise vähendamisest tulenevalt riiklikest peretoetustest, tulumaksusoodustusest ja mastaabiefektist; - laste emaga kokkuleppest elatise mittetasumise kohta ja tagasiulatuva elatise sellele põhjusel väljamõistmata jätmisest; - elatise mittetasumise soovist ema pangakontole. Kostja toob uue asjaoluna esile, et ta on esitanud kohtule avalduse määramaks lastele vahelduv elukoht (tsiviilasi nr 2-20-4089). Arvestades laste ema poolt saadavaid peretoetusi ja mastaabisäästu, kuulub taotletav miinimumelatis vähendamisele 100 eurot lapse kohta. Peretoetused ei ole ühe vanema sissetulek, vaid lapsetoetus tuleb kulutada lapse ülalpidamiseks. Peretoetustega arvestamata jätmine on kostja suhtes ebaõiglane. Kostja viitab Justiitsministeeriumi poolt tellitud uurimusele, mille kohaselt on miinimumelatise summa suur ja lõhe kasvab veelgi arvestades mitme lapsega peres olevat mastaabiefekti, samuti Portaalis err.ee uuringut käsitlevale 09.03.2020 artiklile (https://www.err.ee/1061680/uuringlaste-miinimumelatise-maar-on-liiga-korge). Uuringu järgi on kulud lapsele standardeelarve puhul tegelikult 343 eurot kuus (arvestamata mastaabiefekti). Hagejate ema saab koos peretoetustega kummagi lapse ülalpidamiseks 784 eurot kuus ehk üle 2x tegelikest vajadustest rohkem. Seejuures ei ole hagejad toonud välja, et antud juhul oleks laste kulud tavapärasest oluliselt suuremad. Maakohtu seisukoht tagasiulatuva elatise osas ei arvesta tegeliku elulise olukorraga. 2015 kirjade ja hagejate poolt kohtusse pöördumise vahel oli ca 4,5 aastat, mille kestel ei nõudnud hagejad kordagi elatist. Hagejate 05.06.2018 ja 16.07.2018 kirjadest nähtus hoopis, et ema pakkus lapsi puudutavas jätkata nagu varem, mis hõlmas nii lastega suhtlemist kui ka nende ülalpidamisega seonduvat. 4,5 aastat on piisavalt pikk aeg, et isiku tahteavaldusi saaks tuvastada tema käitumise alusel. Laste ema loobus oma käitumisega endisest nõudest. Isikult kohtu kaudu elatise tagasiulatuvalt nõudmine ei tohi olla ootamatu ja isikul peab olema võimalus seda vältida. Kostjale ei ole antud võimalust tasuda elatist igakuiselt, vaid on esitatud kohe otse kohtule ilma hoiatamata tagasiulatuv nõue 6500 eurot, mis on väga koormav. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ei omaks laste ülalpidamise seisukohalt mõju. Kui soovitav elatis reaalselt mõjutaks laste elukvaliteeti, siis oleks elatist juba ammu nõutud. Lapse ema poolt lapse kontol olnud raha suuremahuline väärkasutus on mõjuvaks põhjuseks, et elatist ei kantaks ema kontole. Kostja peab saama veenduda, et raha kasutatakse sihipäraselt. Arvestades laste kulude tegelikku suurust on tõenäoline, et laste ema kasutab osa elatisraha muul otstarbel. Laste ema ei ole ka tsiviilasjas 2-19-18464 (laste hooldusõiguse vaidlus) näidanud ennast usaldusväärsena. Isegi hagi rahuldamise korral olnuks menetluskulude kostja kanda jätmine vale järgmistel põhjustel: - vanematel oli üksteisemõistmine ja aastaid toimiv kokkulepe selles, et elatist ei tasuta; 5
(9)- kui lapse ema oleks küsinud elatist, võttes mõistlikus ulatuses arvesse temale laekuvaid peretoetusi, oleks kostja olnud nõus tasuma elatist ka kohtuväliselt; - kostja menetlusdokumentide läbitöötamiseks kulus hagejatel 30min, mistõttu on väär ja otsitud kohtu põhjendus menetluskulude liigsest tekitamisest. Väljamõistetud menetluskulu on liiga suur järgmistel põhjustel: - lepingulise esindaja kulu 180 eur/h koos km-ga (150 eur/h ilma km-ta) on liiga suur, mõistlik oleks 120 eur/h ilma km-ta; - hagiavalduse koostamise ajakulu
(4h)on ülepaisutatud arvestades, et nõutakse elatist miinimummääras (st tõenditeta), mõistlik oleks 2h; - hagejate nimekiri sisaldab 30min seisukoha koostamise kulu, kuid pole teada, et hagejad oleks antud asjaga seoses mingi seisukoha esitanud (e-toimik ka ei kajasta sellist dokumenti); - kompromissettepanekule 1h 30min kulutamine oli ebamõistlik ja mõistlik aeg oleks olnud 30min, kuna 1h ulatuses koostati ilmselt tarbetut kompromisslepingut, siis 1h ulatuses on tegu ebamõistliku kuluga. Kokku võiks kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks olla 5h 30m tunnihinnaga 120 eur/h + km. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis välja kostjalt menetluskulud 936 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu lõppjäreldus õige, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha tühistatavas osas uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2 ja 2¹).

Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes kaevatavas ulatuses.

  1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hagejad ei ole viibinud koos kostjaga alates juunist 2018; - kostja ei ole alates juunist 2018 võtnud osa hagejate ülalpidamisest. I
  2. Maakohus lähtus õigesti elatise väljamõistmisel reaalsest olukorrast, st et lapsed elavad alates juunist 2018 emaga ja on ema ülalpidamisel. Asjaolu, et poolte vahel on vaidlus laste elukoha üle, praeguse asja lahendamisel tähendust ei oma. Kui kohtulahendi tulemusel olukord muutub, arvestatakse seda ka elatise tasumisel.
  3. Maakohus on põhjendatult jätnud arvestamata emale makstavate peretoetuste, tulumaksusoodustusega ja mastaabiefektiga. 9.
  4. Riigikohtu praktika kohaselt võib elatise vähendamiseks alla miinimumi olla riiklike peretoetuste maksmine mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Arvesse võib tulla ka vanema töövõimetus, teine vähemkindlustatud laps (RKTKo3-2-1-17-16), mastaabisääst mitme lapse korral, vahetu 6

(9)ülalpidamine (vahelduv elukoht), vanemate erinev varaline seisund (RKTKo-d 2-16-11905, p 18; 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2) 9.
  1. Samale seisukohale peretoetuste osas on Riigikohus jäänud oma hilisemas praktikas (vt RKTKo nr 2-16-11905 p-d 17-19), sedastades, et alates
  2. jaanuarist 2017 sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende määramise ja maksmise tingimused ja korra perehüvitiste seadus (PHS) (vt PHS § 1 lg 1). Kui varem oli kolme eraldi kehtinud seadusega (RPTS, elatisabi seadus ja vanemahüvitise seadus) sätestatud omaette eesmärgid, siis PHS sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine (PHS § 2). Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. PHS seaduse eelnõu (217 SE) seletuskirjas selgitatakse, et alates 1990-ndate aastate algusest on peretoetusi makstud universaalsuse põhimõttel. Nii on peretoetusele õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Seega ei ole lapsetoetuse maksmise põhimõtted varasema seadusega võrreldes muutunud. PHS seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole varasema seadusega võrreldes muudetud ei peretoetuste eesmärki ega ka lapsetoetuse sisu. Eeltoodut arvestades on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 väljendatud seisukoht kohaldatav ka kehtiva PHS kontekstis. 9.
  3. Asjas ei esine eeldusi riiklike toetuste maksmisega arvestamiseks, st vanemate varaline seisukord ei ole halb ja tõendatud pole laste vajaduste jäämine alla miinimummäära. 9.
  4. Mastaabisäästu puhul on oluline märkida, et hagejad on eri soost 9- ja 11-aastased lapsed. Hagejate ema kolmas laps on väikelaps. Sellises olukorras ei saa mõistlikult võttes rääkida olulisest mastaabisäästust rõivaste, aksessuaaride ja mänguasjade osas. Asjaolu, et väikelaps on huvitatud suuremate mänguasjadest või aksessuaaridest, ei tähenda, et talle pole vaja osta vastavaid eakohaseid esemeid. Suuremad lapsed eelduslikult üksteise rõivaid ja jalanõusid kanda ei saa. Samuti on ema eluliselt usutavalt põhistanud
  5. veebruari 2020 kohtuistungil, et teise ja kolmanda lapse vahe on 5 aastat, eelnevad riided on ära antud, mood ja nõuded on muutunud, riided ja jalatsid kuluvad. 9.
  6. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Kostja viited standardeelarvega pere korral lapse ülalpidamisvajadusele 343 eurot kuus ja vastavale uuringule ning artiklile ei ole praegusel juhul asjakohased. Tegemist ei ole standareelarvega pere lastega. Nimetatut kinnitavad kostja 20.01.2020 menetlusdokumendi p-s 2.
  7. tehtud viited varem lastega toimunud mitmetuhande euro vääringutes välisreisidele. 9.
  8. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt RKTKo nr 3-2-1-21-15, p 14 viimane lõik). Kostja väited lastega koos elava vanema tulumaksutagastusest saavad omada tähtsust olukorras, kui vanemate vahel oleks vaidlus, kas nad suudavad lapsi võrdsetes osades ülal 7
(9)pidada ja seetõttu tekiks vajadus tuvastada lastega koos elava ema varaline olukord. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. II
  1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et esitatud tõenditest ei järeldu vanemate kokkulepet elatise mittemaksmiseks hagis tagasiulatuva perioodi eest. Samas ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel laste ema poolt elatise nõudmine tagasiulatuva perioodi eest määravat tähendust. 10.
  2. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tagasiulatuva elatise puhul arvestada sellega, kas selline elatise nõudmine asetab kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda ning võib olla talle ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12). 10.
  3. Eeltoodu ei tähenda, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Hagejate ema on 05.06.2018 ja 16.07.2018 kirjades teinud tõepoolest ettepaneku jätkata nagu varem, esitamata kostjale palvet tasuda elatist lastele. Samas tuleb arvestada, et ema on kirjutanud kirjad vanemate vahel tekkinud vaidluse tingimustes laste elukoha määramisel ja olukorras, mil laste emale ei olnud eelduslikult teada asjaolu, et alates detsembrist 2018 kostja lastega aega koos ei veeda ja nendele ka vahetut ülalpidamist ei anna. 10.
  4. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku nii toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14). Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis viitaksid kostja jäämisele äärmiselt raskesse olukorda. Kostja on küll märkinud, et tagasiulatuva elatise tasumine 6500 euro ulatuses on väga koormav kohustus, kuid ei ole toonud välja seda põhistavaid asjaolusid. Arvestades praeguse otsuse p-s 9.
  5. märgitut, ei ole see ka eluliselt usutav. 10.
  6. Kostja seisukoht, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine ei omaks mingit mõju laste ülalpidamise seisukohalt, võib olla õige, kuid ei anna alust jätta hagi selles osas rahuldamata. Laste ülalpidamiskohustuse on selle perioodi eest täitnud nende ema ja kostja on jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata. Seetõttu puudub alus väita, et tegemist on formaalse nõudega, mis ei ole esitatud tulenevalt sisulisest vajadusest.
  7. Maakohus on põhjendatult leidnud, et elatis tuleb maksta ema pangakontole. Nagu maakohus on tuvastanud, on mõlemad vanemad laste kontodelt raha võtnud, seejuures kostja ise tunduvalt suuremas ulatuses kui hagejate ema. Kas nimetatud tegevus oli õigustatud või mitte, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel määrava tähendusega. Hagejate emal ei teki seadusest tulenevalt kostja ees aruandekohustust näidata, milliste laste vajaduste tarvis raha kulutatakse. Kostja seisukoht, et hagejate ema kasutab ülalpidamiseks saadud raha mittesihipäraselt, on oletuslikku laadi ega ole kontrollitav.
  8. Puudub alus jätta apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel hagejate menetluskulud kostjalt väljamõistmata. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et lepingulise esindaja tunnitasu 8
(9)määr 150 eurot, millele lisandub käibemaks, on käesoleva vaidluse iseloomu arvestades liiga kõrge. Kolleegium peab põhjendatud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määraks, arvestades käesoleva vaidluse vähest keerukust ja mahtu, 120 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatud on kostja seisukoht, et hagiavalduse mahtu ja sisu arvestades on selle koostamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu 2h. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et hagejate menetluskulude nimekirjas kajastub põhjendamatult 30min ajakulu seisukoha esitamiseks, kuid sellist toimingut toimikust ei nähtu. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et kompromissiettepaneku koostamine koos lepinguprojekti koostamisega oli tarbetu ajakulu. Menetlusosalise poolt kirjaliku kompromissilepingu koostamine aitab kaasa kompromissi asjaolude selgusele ja hilisemate vaidluste vältimisele. Seda ei muuda asjaolu, et vastav kokkulepe jääb sõlmimata. Kokkuvõttes on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6h 30 min tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks (144 eurot tunnis). Seega kuulub kostjalt maakohtu menetluse kuludena väljamõistmisele 6h 30min x 144 = 936 eurot. 13. Eeltoodud põhjustel kuulub kostja apellatsioonkaebus osalisele rahuldamisele. III 14. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1, § 178 lg 4).

15. Järgnevalt määrab apellatsioonimenetluses. ringkonnakohus kindlaks kummagi hageja menetluskulud Hagejad on taotlenud apellatsioonimenetluses kostjalt õigusabikulude väljamõistmist 2h ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid töö mahule, kuid leiab, et hagejate esindaja tunnihind on liiga kõrge. Kolleegium jääb p-s 12 toodud seisukoha juurde ja leiab, et põhjendatud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määraks on, arvestades käesoleva vaidluse vähest keerukust ja mahtu, 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejad ei ole solidaarvõlausaldajad. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastme menetluskulu (2h x 144) : 2 = 144 eurot. 16.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.