4-20-2914/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. november 2020 Kohtuasja number 4-20-2914 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Ilko Mitnitšukile (isikukood 36306132717) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Ilko Mitnitšuk Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saavad esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur mõistis
5. septembri 2017 otsusega väärteoasjas nr 2780,17,007577 Ilko Mitnitšukile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 202 lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Otsus jõustus
6. oktoobril
8. I. Mitnitšuk ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, mistõttu alustas kohtutäitur täitemenetlust.
9. juulil 2020 teavitas täitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
11. juulil 2020 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse I. Mitnitšukile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga, kuna trahv oli täies ulatuses tasumata ning kohtutäituril pole olnud võimalik nõuet täita.
12. Tartu Maakohus asendas
13. oktoobri 2020 määrusega I. Mitnitsukile kohtuvälise meneleja otsusega mõistetud rahatrahvi 50 trahviühikut 5 päeva pikkuse arestiga; aresti asendas kohus omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks kaks kuud. Niisugust otsustust põhistades märkis maakohus, et I. Mitnitšuk ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning kohtutäituri kinnitusel ei ole tal ka sellist vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu tuleb vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS § 211 lg-le 1 ja karistusseadustiku (KarS) §-le 72 asendada tema rahatrahv arestiga. Arest tuleb omakorda asendada üldkasuliku tööga. I. Mitnitšuk andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb tõdeda, et see on ühiskonnale kasulikum kui süüdlase poolt aresti kandmine.
15. novembril 2020 esitas I. Mitnitšuk apellatsioonikaebusena pealkirjastatud kaebuse. Kaebuses nimetas ta Tartu Maakohtu
16. oktoobri 2020 määrust süüdimõistvaks kohtuotsuseks ja palus selle tühistada. Ta märkis, et ei ole toime pannud väärtegu, mille eest teda tunnistati süüdi kohtuvälise menetleja
17. septembri 2017 otsusega. Karistust peaks kandma inimene, kes istus autoroolis. Tema oli vaid kaasreisija istmel kaasreisija rollis. Ka ei kuulunud auto temale. Ringkonnakohtu seisukoht
18. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et kuna Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
19. septembri 2017 otsus on jõustunud, ei saa I. Mitnitšuk enam vaidlustada enda süüdi tunnistamist LS § 202 lg 1 järgi juhtimisõiguseta isiku juhtima lubamise eest – seda oleks pidanud tegema varem. Seega sai Tartu Maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
20. juuli 2020 avalduse alusel otsustada üksnes selle üle, kas I. Mitnitšukile kohtuvälise menetleja
21. septembri 2017 otsusega mõistetud rahatrahv tuleb VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72 kohaselt arestiga asendada (ja kas arest on vaja omakorda asendada üldkasuliku tööga). Ka ringkonnakohus saab I. Mitnitšuki
22. novembri 2020 kaebust vaadata üksnes kui määruskaebust Tartu Maakohtu
23. oktoobri 2020 määruse peale ning hinnata, kas kohtu otsustus asenduskaristust kohaldada oli seaduslik ja põhjendatud. I. Mitnitšuki väited selle kohta, et ta pole väärtegu üldse toime pannud, jäävad täielikult tähelepanuta.
24. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et rahatrahvi arestiga asendamise alused on vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. I. Mitnitšukil on rahatrahv 200 eurot täielikult tasumata ning tema varale pole võimalik sissenõuet pöörata. Seega peab asendama rahatrahvi arestiga. Aresti võib seaduse kohaselt omakorda asendada üldkasuliku tööga. Maakohus praegu seda tegigi. Sealjuures tugines kohus I. Mitnitšuki kohtuistungil antud kinnitusele, et ta on nõus üldkasulikku tööd tegema. Kuigi I. Mitnitšuk esitas kohtumääruse peale määruskaebuse, ei ole ta selles märkinud, et soovib niisugusest nõusolekust loobuda. Nõustumisest taganemist ei saa tuletada ka kaebuse esitamisest konkludentselt: I. Mitnitšuk ei vaidle vastu üldkasulikule tööle kui sellisele, vaid tema süüdi tunnistamisele.
25. I. Mitnitšukil tuleb seega Tartu Maakohtu
26. oktoobri 2020 määruse alusel teha kahe kuu jooksul selle määruse jõustumisest arvates ära 5 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise korraldab ja selle kohustuse täitmist kontrollib kriminaalhooldusametnik. Kui I. Mitnitšuk töötunde korrektselt ära ei tee, peab ta arvestama sellega, et kriminaalhooldaja teeb maakohtule taotluse tema aresti täitmisele pööramiseks ja kohus saadab I. Mitnitšuki aresti kandma (VTMS § 2101). (allkirjastatud digitaalselt) 2