← Eesti

2-19-11289/40

Obsah (5)§ 657§ 651§ 662§ 232§ 172

Tsiviilasi nr: 2-19-11289 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-11289 Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler,

§ 657lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 15.

§ 651

lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2, 3, 5, 6, 7, 9, 11, 12 osas. Kohtumäärus on selles osas seega jõustunud. 16. Määruskaebuse esitaja esitas täiendavalt tõendi D OÜ massaaži ja võimlemisaegade kohta. Arvestades, et

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, võtab ringkonnakohus vastu määruskaebusele lisatud D OÜ tõendi massaaži ja võimlemisaegade kohta, kuna tegemist on asjakohase tõendiga. 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-19-11289
  1. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse p-de 1, 4, 8 ja 10 tühistamiseks. Arvestades, et maakohus parandas
  2. juuni
  3. a määrusega vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4 ilmse ebatäpsuse ja luges resolutsiooni p-i 4 sõnastatuks järgmiselt: “Laps on suvevaheajal 30 päeva isaga. Vähemalt üks viibimiskord kestab 14 päeva järjest“, on kaebaja selles osas oma eesmärgi saavutanud ning ringkonnakohus määruskaebuse vastavaid väiteid ei käsitle. Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Lapsel on õigus hoida isiklikke suhteid ja kontakti mõlema vanema ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seda ei muuda ka asjaolu, et vanem elab välisriigis. Üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava vanemaga, s.h ka selle vanema tavapärases elukeskkonnas, et laps saaks osa ka lahus elava vanema elust, keelest ja kultuurist. See põhimõte tuleneb selgelt ka perekonnaseaduse § 143 lg-st 1, mis ei sätesta mingeid erisusi, muu hulgas ka sõltuvalt vanemate elamisest eri riikides. Seetõttu ei ole isa soov suhelda lapsega lisaks lapsele tuttavale elukeskkonnale ka isa elukeskkonnas iseenesest lapse huvidega vastuolus ega lapsele eelduslikult kahjulik. Sellist suhtlemist määrates tuleb arvestada, et reisimine lahus elava vanemaga suhtlemiseks ei muutuks lapsele ülemäära koormavaks (vt Riigikohtu
  5. novembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 26).
  7. Kolleegium leiab, et maakohus ei ületanud suhtluskorra viisi valikul kaalutluspiire. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Maakohtu tuvastatud asjaolud on sellised, millest saab järeldada, et selles asjas on pigem lapse huvides, kui suhtlemine isaga toimub üle nädala nii, et laps reisib reedel isaga koos isa koju Helsingisse ja veedab seal isaga koos nädalavahetuse.
  8. Kolleegiumi hinnangul toetab selline suhtluskord lapse arengut ja pigem soodustab stabiilsuse teket isaga suhtlemises. Määruskaebuse vastupidised väited pole põhjendatud. Asjaolu, et isa kodu on Helsingis ning see, et isa peres räägitakse ka ukraina keelt, ei takista lapsel isa perega lähedaseks saamist, sest peres räägitakse ka vene keelt, mida laps kõneleb hästi.
  9. Tsiviilasjas kogutud materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et reisimine Helsingisse on seitsmeaastasele lapsele liiga koormav. Laevareis Helsingisse on tänapäeval mugav ja kestab umbkaudu kaks tundi. Selle aja jooksul saab laps koos isaga laeval vabalt liikuda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tegemist on aktiivse ja isasse kiindunud lapsega, mistõttu ei ole sel viisil reisimine iseenesest lapsele kolleegiumi hinnangul ülemäära keeruline.
  10. Isaga kohtumist ei takista asjaolu, et laps läheb sügisest kooli. Isa saab ja peab toetama last tema koolikohustuste täitmisel.
  11. Ka pole alust arvata, et lapse psühholoogiline seisund ei võimalda tal uue olukorraga harjuda. Olukord võib nõuda küll kohanemist, kuid lapse arengu huvidest lähtuvalt on sellised regulaarsed, kindlal viisil toimuvad kohtumised vajalikud isa-lapse kontakti säilitamiseks ja tugevdamiseks. Vanematel on võimalik omapoolse toetava käitumisega seda kohanemist soodustada ja kergendada. Tsiviilasja materjalidest, s.h 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-19-11289 lasteaed X tõendist ja psühholoogi OV`i arvamusest (tl 92) ei saa järeldada, et lapsele on reisimine või suhtlemine isaga tema kodus vastunäidustatud.
  1. Ringkonnakohus mõistab ema muret, et laps ei saaks isaga koosveedetavatel nädalavahetustel osaleda Tallinna huviringides ja massaažis. Sellised tegevused saab siiski soovi korral planeerida ka muule ajale, kui laps on Tallinnas, või leida vastavad tegevused Helsingis. Seetõttu ei saa see kolleegiumi hinnangul olla aluseks maakohtu määruse muutmiseks.
  2. Määruskaebuse väited, mis puudutavad isa vägivaldsust ja alkoholi tarvitamist, ei ole aluseks maakohtu määruse muutmiseks. Neid väiteid on maakohus menetluses ja määruse tegemisel arvesse võtnud.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232lg 2).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

  1. Soome elamistingimuste kohta on isa esitanud ütlusi ja tõendeid (foto tl 5, kinnitus tl 2 pöördel, protokoll tl 76). Samuti on isa väljendanud menetluses nõusolekut selleks, et ema tuleks isiklikult lapse elamistingimustega tutvuma (protokoll tl 122 pöördel). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
  2. Ema on määruskaebuses seisukohal, et lapse sünnipäev tuleks veeta alati Tallinnas. Kolleegium määruskaebuse sellist väidet põhjendatuks ei pea. Määruskaebuses pole toodud välja erandlikke asjaolusid, mille tõttu võiks asuda seisukohale, et lapse sünnipäeva veetmine Soomes, juhul kui see langeb isaga suhtlemise päevadele, oleks lapse huvidega vastuolus. Emal on suhtluskorra kohaselt tagatud võimalus veeta lapsega sünnipäeval aega ka siis, kui see langeb isaga suhtlemise päevadele. Sõpradega sünnipäeva tähistamise soov on mõistetav, kuid see ei kaalu üle lapse vajadust stabiilse isa-poja suhte toimimiseks.
  3. Vanemate hooldusõigus lapsele on ühine, mistõttu võivad nii isa kui ema oma suhtluskorra ajal lapsega reisida. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määruses märgitud etteteatamise aeg piisav, sest see täidab informeerimise, mitte nõusoleku küsimise funktsiooni.
  4. Eespool märgitud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata. MENETLUSKULUD
  5. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.