MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSEI IVANOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aleksei Ivanovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.08.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Ivanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Harju Maakohtu 15.01.2018 otsusega tunnistati Aleksei Ivanov süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust.
lg 8 ja
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.07.2017 otsusega mõistetud ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise tõttu ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuu 23 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulus 4 aastat 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vangistuse kandmisele asumise aeg 03.06.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksei Ivanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Aleksei Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Teda karistati narkootikumide hoidmise eest, kuna ta võttis süü enda peale, narkootikumid olid tegelikud tüdruku omad. Tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse, sest on aru saanud, et see on tema viimane võimalus. Vanglas olles sai teada, et tal on laps neiuga, kellega varasemalt oli kohtunud, tema toetab kinnipeetavat praegu ja sellepärast tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse. Enne vanglat tal töökohta ei olnud, oli Töötukassas arvel. Ta käis koristuse koolitusel ja sai selle kohta tunnistuse. Vabanedes on töökoht olemas ehitusfassaaditöödel. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksei Ivanov ära kandnud üle 2 aasta 4 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 4 aasta 4 kuu 20 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht MTÜ Xxxx rehabilitatsioonikeskuses, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel viis kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta lausa neljandat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega 2 reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ning seda ka katseajal olles. Kuritegude raskusaste on olnud kõikuv, ta on pannud toime nii varguseid, mootorsõiduki juhtimisi narkojoobes olles kui ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikke käitlemisi. Kuritegusid ühendab materiaalse kasu saamise eesmärk ning sõltuvus narkootilistest ainetest. Enne vangistust kinnipeetaval sissetulek puudus, ema ja elukaaslane toetasid teda materiaalselt. Tasumata on tal ka üle 17 000 euro nõudeid, kuid tema suhtes on käimas pankrotimenetlus. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus enne vangistust oli puudulik, selle viitavad eelkõige asjaolud, et raha kulutas ta suures osas narkootikumidele ning võlgnevusi ei tasunud. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ-s B xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku iseseisvalt majanduslikuks toimetulekuks. Kindel töökoht ühes stabiilse sissetulekuga aitavad vähendada uue majandusliku kasu saamiseks kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise suureks riskiks narkootikumide tarvitamine. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, ta ise tunnistab sõltuvuse olemasolu amfetamiinist ning on motiveeritud sõltuvusega tegelema. Varasemate vangistuste ajal on kinnipeetav tegelenud narkosõltuvusega, ta on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, sealhulgas ``Eluviisitreening`` ja ``12 sammu`` ning osalenud ka AN tugigrupis. Seega on ta varasemalt omandanud hulga teoreetilisi teadmisi sõltuvuskäitumise muutmiseks, kuid senini pole suutnud teadmisi vabaduses rakendada ning ta on jätkanud nii narkootikumide tarvitamist kui seeläbi uute kuritegude toimepanemist. Positiivsena saab kinnipeetava puhul välja tuua, et ka sel korral vangistuses viibimise ajal on ta tegelenud erinevate individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega, ta läbis arvuti algkursuse koolituse, sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening``, omandas riigikeele A2 taseme ja õpib B1 taseme kursusel, ta on pidevalt olnud hõivatud tööga ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on ta seda kõike teinud ka varasemalt vangistuses viibimiste ajal, kuid need ei ole olnud piisavalt mõjusad hoidmaks teda edaspidi vanglasse sattumisest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-112-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohus möönab, et kinnipeetava puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal - kehtivad distsiplinaarkaristused tal vangla edastatud materjalide kohaselt puuduvad, kuid käesoleval juhul on kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.