Obsah (5)

§ 120§ 121§ 43§ 249§ 110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2321 Haldusasi XXi kaebus Tallinna Vangla 10.11.2020 kä

) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 13.11.2020 Tallinna Vanglas viibiva XXi venekeelne kaebus. Kuivõrd dokument oli venekeelne, saadeti see tõlkesse.
2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23.11.2020 XXi eestikeelne esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohaselt soovib XX, et kohus kohustaks vanglat võimaldama kinnipeetavatel 1-1,5 tunni jooksul ühiskasutatavates ruumides liikuda. Taotluse kohaselt on see vajalik olmeprobleemide lahendamiseks.
3. Tallinna Halduskohtu 24.11.2020 määrusega võttis kohus asja materjalide juurde Tallinna Vangla 1 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 ning jättis XXi esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. XXil tuli esialgse õiguskaitse taotlust täpsustada ning tasuda esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutav riigilõiv või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.
4. XXi 13.11.2020 kaebuse tõlge saabus kohtusse 26.11.
5. Kaebusest nähtub kaebaja soov vaidlustada Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/
6. Kaebaja kinnitas, et esitas seoses nimetatud käskkirjaga Tallinna Vanglale 11.11.2020 ka vaide. Ühtlasi palus kaebaja vabastada end riigilõivu ning tõlketeenuse eest tasumise kohustusest.
7. Tallinna Halduskohtule saabus 01.12.2020 XXi venekeelne menetlusdokument, millele on lisatud Tallinna Vangla 24.11.2020 kiri nr 5-15/20/374-2 „Vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine“. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et XXi kaebus tuleb tagastada ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised. Kaebuse tagastamine
9. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja esitanud seoses Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 vanglale vaide ning see registreeriti vanglas 17.11.2020 (vrd kaebaja 01.12.2020 vastusele lisatud vangla 24.11.2020 kirja). Arvestades, et Tallinna Vangla andis 24.11.2020 kaebajale vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, mis käesoleva määruse koostamise ajal veel möödunud ei ole, ei ole vaidemenetlus veel lõppenud. Seega ei ole kaebaja kohtueelset menetlust läbinud.
2. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik. Seega tuleb XXi kaebus

§ 121lg 1 punkti 4 alusel tagastada.

10.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 11. Kuigi Tallinna Halduskohus käsitas 24.11.2020 määruses esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajal esitatud taotlusena, ilmnes kaebuse tõlke saamisel, et tegemist oli pärast kaebuse esitamist esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega (

§ 249lg 5).

1. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse tagastamisel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. 2
2. Ka juhul, kui pidada taotlust vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluseks (

§ 249lg 2), tuleks see jätta rahuldamata.

Kaebaja 01.12.2020 esitatud dokumendi lisast nähtub, et XXi vaides esitatud taotlused ei kattu kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses märgituga. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa pidada lubatavaks ainuüksi põhjusel, et vaidemenetlus puudutab sama haldusakti. Olukorras, kus kaebaja on vaidemenetluses soovinud vaidlustada Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 vaid osaliselt, peab ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus olema seotud selle sama osaga. Kaebaja on vaides nõudnud, et kinnipeetavatele võimaldataks seoses käskkirjaga kohaldatud piirangutega rohkem soodustusi (nt juuksuriteenus, arvuti kasutamine, lisatoit, raamatute roteerumine jmt leevendusmeetmed), mida ei ole taotletud kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses (ühiskasutatavates ruumides 1-1,5 tundi päevas liikumise võimaldamine). Seega ei kattu kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ja vaidemenetluses esitatud taotlus oma sisult. Järelikult ei ole kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus seotud nn põhivaidlusega (s.t vaides väljatoodud asjaoludega). Põhimõte, et esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus, on kohaldatav ka vaidemenetlusele. Seega ei oleks esialgse õiguskaitse taotlus ka juhul, kui lugeda see vaidemenetluse ajal esitatud taotluseks, lubatav ning tuleks samuti rahuldamata jätta. Menetlusabi taotluse osaline läbi vaatamata jätmine ja osaline lahendamine 14. Kuivõrd kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlus tema riigilõivust vabastamiseks. Seetõttu jääb menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamist puudutavas osas läbi vaatamata. 15.

§ 110

lg 1 punkt 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmises. Kohus leiab, et tõlkimist puudutav menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotlejal on halduskohtumenetluses pikaajaline kogemus ning ta on esitanud kohtule kümneid eestikeelseid esialgse õiguskaitse taotlusi ja kaebusi (vt nt haldusasjad nr 3-20-1820, 3-20-1844, 3-20-1958 jpt). Kohus on veendunud, et XXil ei ole raskusi eestikeelsest tekstist arusaamisega ning ta suudab end kohtumenetluses osalemiseks vajalikul määral eesti keeles väljendada. Sellises olukorras tõlkimiseks menetlusabi andmine põhjendatud ei ole. 16. Arvestades eeltoodut ei tõlgi kohus käesolevat määrust vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner 3