Obsah (5)

§ 75§ 121§ 200§ 64§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.novembril 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4355 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Sekretär Kaie Kaseorg Tõlk -

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt.

Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas Vladik Keiba 23.05.2018 kohtuotsusega 1-18-4355 süüdi

§ 121

lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 6 kuu pikkuse vangistusega, samuti

§ 200

lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 kohaselt kuulus kohesele ärakandmisele vangistus 2 kuud alates 26.03.2018. Ülejäänud karistuseosa jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Vladik Keiba 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt

§ 75

lg 1 alusel määrati, et Vladik Keiba on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile.

§ 75

lg 2 p 2, 1, 7 alusel kohustati süüdlast käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, hüvitama kannatanule kahju 70 eurot ja keelati suhtlemine ja viibimine kannatanu elukohas. Samuti määrati Vladik Keiba kriminaalhooldaja järelevalve alla. 17.01.2019 erakorralise ettekande arutamise järel määras Tartu Maakohus süüdimõistetule lisakohustusena allumise sõltuvusravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja hoiatas süüdimõistetut, et rikkumiste korral pööratakse karistus täitmisele. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitati 13.08.2019 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles palutakse pöörata karistus täitmisele, sest Vladik Keiba on katseajal rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti pole ilmunud õigeaegselt registreerimisele. 12.11.2019 kohtumäärusega 1-18-4355 Tartu Maakohus jättis Tartu Vangla kriminaalhooldaja taotlus Vladik Keibale karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 23.05.2018 kohtuotsusega 1-18-4355 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 08.12.

1. Lisaks määras Vladik Keibale täiendavad kohustuse – ta peab alluma alkoholivastasele sõltuvusravile psühhiaatri juures kohtuistungil antud nõusoleku alusel. 09.11.2020 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus erakorralise ettekande, milles palutakse karistus täitmisele pöörata, kuna V.Keiba on tarvitanud alkoholi 03.10.2020 ja 29.10.
2. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluses toodu juurde. Vladik Keiba selgitas, et 03.10.2020 tuli alkoholijoobes vend tema elukohta laamendama ja V.Keiba ise kutsus politsei välja. Ta võis tõesti pitsi viina võtta närvide rahustuseks, sest vend peksis ka teda sel õhtul. Kas politsei tal joobe tuvastas või ei, ta öelda ei oska. 29.10.2020 oli ta tarbinud liköörikomme, kuid ei osanud arvata, et see võiks joovet tekitada ja seepärast palus ka mitu korda puhuda alkomeetrisse. V.keiba kinnitas, et ta on läbinud alkoholivastase ravi, edukalt, alkoholi ei tarbi, konfliktseid olukordi väldib ning pigem lahkub ise oma kodust, kui tekib ohuolukord. Tööl läheb hästi, probleeme pole. Venna käitumise tõttu on ta aga kaotamas oma eluruumi, sest korteriomanik tahab seda üles öelda. Kinnitab, et katseaja lõpuni probleeme ei tule ja edaspidi väldib ka liköörimaitselisi komme jms maiusi. Täitmiskohtuniku seisukoht Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Tartu Maakohus tunnistas Vladik Keiba 23.05.2018 kohtuotsusega 1-18-4355 süüdi

§ 121

lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 6 kuu pikkuse vangistusega, samuti

§ 200

lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 kohaselt kuulus kohesele ärakandmisele vangistus 2 kuud alates 26.03.2018. Ülejäänud karistuseosa jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Vladik Keiba 3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt

§ 75

lg 1 alusel määrati, et Vladik Keiba on kohustatud järgima kontrollnõudeid ja ta 2 allutati katseajaks käitumiskontrollile.

§ 75

lg 2 p 2, 1, 7 alusel kohustati süüdlast käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, hüvitama kannatanule kahju 70 eurot ja keelati suhtlemine ja viibimine kannatanu elukohas. Samuti määrati Vladik Keiba kriminaalhooldaja järelevalve alla. 17.01.2019 on Tartu Maakohus erakorralise ettekande esitamise lahendamisel teinud määruse, millega määras süüdimõistetule lisakohustusena allumise sõltuvusravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja hoiatas süüdimõistetut, et rikkumiste korral pööratakse karistus täitmisele. 12.12.20219 määrusega Tartu Maakohus jättis Tartu Vangla kriminaalhooldaja taotlus Vladik Keibale karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendas Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 23.05.2018 kohtuotsusega 1-18-4355 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 08.12.

1. Lisaks määras Vladik Keibale täiendavad kohustuse – ta peab alluma alkoholivastasele sõltuvusravile psühhiaatri juures kohtuistungil antud nõusoleku alusel. 09.11.2020 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus erakorralise ettekande, milles palutakse karistus täitmisele pöörata, kuna V.Keiba on tarvitanud alkoholi 03.10.2020 ja 29.10.
2. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramise kohta tuleb veel sedakorda jätta rahuldamata. Karistusseadustiku § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. See tähendab, et rikkumised, mida süüdlasele ette heidetakse, peavad olema tõendatud. Käesolevas asjas erakorralisele ettekandele tõendeid rikkumiste, s.o. alkoholi tarvitamise tuvastamise kohta lisatud pole. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimise kord on sätestatud kriminaalhooldusseaduse § 261 ning indikaatorvahendi kasutamine ja isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta tuleb kriminaalhooldusametnikul koostada protokoll. Politsei tuvastab joobe korrakaitseseaduse § 38 jj korras ning samuti tuleb koostada nõuetekohane protokoll. Käesolevas kaasuses erakorralise ettekande esitanud pool pole vastavaid tõendeid kohtule esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik asjaolusid kontrollida ega jaatada rikkumiste toimepanemist. Tõsi, kohtuistungil süüdlane avaldas, et ta võis 03.10.2020 olla võtnud rahustuseks pitsi viina, sest ta sai sel õhtul ka venna käest peksa, kuid ta ei mäleta, kas tema enda poolt kohale kutsutud politsei kontrollis ka tema joovet või mitte. Seega puudub kohtul kindel veendumus, et V.Keiba 03.10.2020 oleks kohtu poolt määratud kohustusi rikkunud alkoholi tarvitades. 29.10.2020 episoodi kohta V.Keiba kohtuistungil kinnitas erakorralises ettekandes toodut, et ta sõi enne kriminaalhooldusametniku juurde minekut liköörikomme. Seetõttu paluski korduvat indikaatorvahendisse puhumist. Erakorralisse ettekandesse on kriminaalhooldusametnik märkinud, et V.Keiba puhus esimene kord 10:56 ja näit oli 0,091 mg/l ja teine kord kell 11:06 0,07 mg/l. Kohtu hinnangul võibki V.Keiba poolt avaldatu tõene olla, sest väidetav näit on üliväike ( jäädes isegi alla liiklusseaduses nimetatud alkoholijoobe piirmäära 0,1 mg/l kohta) ning 10 minutiga vähenes veelgi. Kas alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus ka veel edasi kontrolliti, et välistada süüdlase versioon liköörikommide tarbimisest, ei selgu. Üldteadaolevalt 3 tekib liköörikommide tarvitamise järel suualkohol, mis lühikese aja jooksul lahtub ning üsna kiiresti mõõtetulemuses nullina kajastub. Püsiva alkoholijoobe saavutamiseks tuleb selliseid maiusi tarbida väga suurtes kogustes. Et kohtul puudub võimalus kontrollida mõõtetulemuse jälgitavust, siis tuleb siingi kõik kahtlused tõlgendada süüdlase kasuks KrMS § 7 lg 3 kohaselt. Küll hoiatab kohus süüdimõistetut, et Tartu Maakohtu 23.05.2018 kohtuotsust 1-18-4355 ei pöörata täitmisele üksnes siis, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab eranditult kõiki talle

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täpselt ja nõuetekohaselt.

Katseaja lõpuni on aasta ning üksnes korrektne käitumine välistab karistuse täitmisele pööramise, sest tegemist on juba kolmanda erakorralise ettekandega käesolevas kriminaalasjas ning kahe eelmise puhul kohus luges rikkumised tõendatuks. Seega on usalduse krediit süüdlase suhtes jõudnud kriitilise piirini ning määratud kohustuste järgimata jätmine võib järgmisel korral kaasa tuua kogu mõistetud karistuse täitmisele pööramise. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 4