Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Asjaolud ja menetluse käik K. V. esitas 25.06.2020. a Tartu Maakohtule hagi M. V. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on registreeritud XX.XX.XXXX. XXX (kande nr XXX). Hagi kohaselt poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja kolis ühisest kodust välja 13.juuni 2020.a. Abielusuhete halvenemine algas umbes aasta aega tagasi. 08.09.2020.a toimus asjas kohtuistung, kus kohus määras anda pooltele 1 kuuline tähtaeg läbida nõustamine abielunõustaja juures. 01.10.2020.a teatas hageja K. V. kohtule, et läbisid kostjaga pereteraapiaseansi, XXX, terapeut A. K. juures. Pooled on praeguseks lahus elanud 4 kuud ning hageja omab endiselt soovi abielu lahutada ning kasvatades lapsi võrdset hooldusõigust omades. Kohus vestles pooltega 04.11.2020.a telefoni teel. Hageja K. V. jääb hagi juurde, tal on uus elukaaslane ja soovib lahutust. Nime muutust ei soovi. Kostja M. V. teatas, et nõustub lahutusega. Suhtleb lastega üle nädala. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus andis pooltele 1 kuulise tähtaja läbida nõustamine abielunõustaja juures, kuid poolte abielulised suhted ei taastunud. Seega on hagi rahuldamine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud eeltoodust erinevalt, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa vajadusi. Arvestades hagi rahuldamist peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot, mis on hageja poolt juba tasutud. /digitaalselt allkirjastatud/ Andrus Miilaste Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.