Kriminaalasi nr.1-20-6067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoobril 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6067 Kohtukoosseis

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Artur Bortkevitš ID 39307235714; elukoht: xxx; valdab vene keelt, Eesti Vabariigi kodanik; 5 kehtivat karistust, viimati karistatud Harju Maakohtu 15.07.2019 otsusega 1-19-5313

§ 184

lg 1 ja § 4231 järgi kokku 2-aastase vangistusega (ärakandmata karistuseosa 1 aasta 11 kuud 28 päeva )

§ 74

alusel tingimisi 3-aastase katseajaga; Tõkend – vahistamine – 18.07.2020, kinni peetud 17.07.2020. Vandeadvokaat Otto Preem kokkuleppel Kaitsja RESOLUTSIOON KrMS §173, §§233-238 ja § 318, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada Artur Bortkevitš

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ning karistada teda

§ 63lg 1 alusel ühe aasta

§ 65lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.07.2019 kohtuotsusega 1-19-5313 mõistetud ja ärakandmata karistuse – ühe

§ 424

järgi ehk sellest tulenevalt korduvalt juhtis 17.07.2020 kella 08.52 ajal xxx ristmikul mootorsõidukit BMW 520i reg.nr xxxxxx, olles alkoholijoobeseisundis (alkoholi vähemalt 0,91 mg/l A.Bortkevitši väljahingatavas õhus). Kirjeldatud käitumisega rikkus A.Bortkevitš Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus A.Bortkevitš LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. 2. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani Artur Bortkevitš toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Lisaks süüdistatakse Artur Bortkevitšit selles, et olles Harju Maakohtu 15.07.2019 otsusega nr 1-19-5315 karistatud

§ 4231

järgi, uuesti süstemaatiliselt juhtis 17.07.2020 kella 08.52 paiku xxx ristmikul mootorsõidukit BMW 520i reg.nr xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 4. Kirjeldatud käitumisega pani Artur Bortkevitš toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt ehk

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. Süüdistatav Artur Bortkevitš tunnistas ennast süüdi süüdistuses

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses ja nõustus lühimenetlusega. 6. Kaitsja leiab, et A.Bortkevitš on süü

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi omaks võtnud, süüdistus on põhjendatud.

Õigusvaidlust toimepandud tegude kvalifikatsioonis ja tõendatuses pole. Põhiküsimuseks on mõistetava karistuse liik ja määr. Kohtu seisukoht Artur Bortkevitšele

§ 424lg 2 järgi esitatud süüdistuse osas.

7.

§ 424

lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ühtlasi peab tegu olema toime pandud rohkem kui ühel korral.

1. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
2. Vaidlus puudub selles, et Artur Bortkevitš juhtis 17.07.2020 kella 08.52 ajal xxx ristmikul mootorsõidukit BMW 520i reg.nr xxxxxx. Mootorsõiduki juhtimist nimetatud ajal ja kohas kinnitab süüdistatav ise, selgitades, et tahtis lihtsalt autot ümber parkida, kuna ümbruskonna elanikud kurtsid, et auto on pargitud sinna, kus see oli. Süüdistatav tahtis auto ümber parkida sinna, kus inimesi pole. Ta istus autosse ja sai umbes 100m sõidetud, kui ristmikul seisis politsei /tl. 16/. Tunnistajate H.Hendrikson ja E. Kortšinski ütlused on kokkulangevad nii omavahel kui ka süüdlase ütlustega ning kinnitavad, et 17.07.2020 kell 8:15 said nad väljakutse, et xxx tänaval on musta värvi BMW, milles on kaks meesterahvast, kes tarbivad alkoholi. Politseinikud jäid ootele xxx tänavale, sest xxx tänav on tupik. Umbes kella 8:50 paiku tunnistajad nägid, et must BMW, milles viibisid kaks isikut sõitsid xxx tänava ristuva teeni ja pöörast politseinike eest vasakule. Kõrvalistuja oli palja ülakehaga, juhil oli tumedat värvi särk seljas, kõrvalistujal oli ka auto aken lahti. Kohe, kui sõiduk politseinike eest mööda sõitis, andsid nad peatumismärguande ning sõiduk koheselt ka peatus. Juht oli Artur Borkevitš, kes oli peatumise järel läinud taha istmele /tl. 5-8/.
3. Vaidlus puudub ka selles, et A.Bortkevitš süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Nii on süüdistatav oma ütlustes kinnitanud, et 17.07.2020 hommikul kella 7 ajal jõi ta ära ühe pooleliitrise purgi õlut ja peale seda veel umbes 150g viina jõe ääres. Ta ise tegi autoomanikule ettepaneku, et istub rooli, sest autoomanik polnud joobe tõttu üldse võimeline autot ise juhtima / tl. 16-17/. Ka mõlemad politseiametnikest tunnistajad kinnitavad, et käskisid peatunud autost juhil ehk A.Bortkevitšil väljuda ning panid ta alkomeetrisse puhuma. Süüdistatav puhus esialgseks näiduks 0,93 mg/l. Politseinikud toimetasid A.Bortkevitši xxx politseimajja tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Toimetamise ajal polnud süüdistataval võimalik tubakatooteid ega alkoholi tarbida /tl. 5-8/. Tõendusliku alkomeetri Drager Alcotest 7110EST (seeria ARAF-0020) väljatrükilt nähtub, et Artur Bortkevitšil on 17.07.2020 kell 10:13 tuvastatud joove 1,00 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l jäi lõplikuks tulemiks 0,91 mg/l / tl. 2/.
4. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega leidnud üheselt tuvastamist, et Artur Bortkevitš juhtis 17.07.2020 kella 08.52 ajal xxx ristmikul mootorsõidukit BMW 520i reg.nr xxxxxx joobeseisundis (alkoholijoobes) ning rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.
5. Artur Bortkevitšile inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatava käitumisest – tarvitas alkoholi ( kella 7 ajal hommikul jõi 0,5-liitrise purgi õlut ja umbes 150g viina ) ning istus tund-poolteist hiljem mootorsõiduki rooli, asus sõitma - nähtub, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta samal hommikul nii lahjat kui ka kanget alkoholi, pidi isik oma varasema elukogemuse pinnalt ( varasemalt karistatud analoogsete tegude eest korduvalt ) teadma, et nii lühikese ajaga (1-1,5 tundi) kange alkohol kehast ei välju. Lisaks lasub isikul kohustus veenduda enne sõiduki juhtima asumist, et ta ei ole alkoholijoobes, eriti kui ta teab, et on mõni aeg varem alkoholi tarvitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et A.Bortkevitš teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. 13. Käesolevas kriminaalasjas on Artur Bortkevitšile esitatud süüdistus korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Tartu Maakohtu 29.06.2017 kohtuotsusest 117-6336 nähtub, et süüdistatavat on karistatud

§ 263

lg 1 p 1 ja § 424 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, mida suurendati

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel 09.06.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 28 päeva võrra. Seega tuli süüdlasel ära kanda liitkaristus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust ning see sai kantuks 30.10.2018.

S § 24 lg 1 p 8 näeb ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. A.Bortkevitšil sai

§ 424

sätestatud süüteo eest mõistetud karistus kantuks 30.01.2018 ning seega 17.07.2020 polnud veel möödunud 5 aastat. Kokkuvõtvalt, et A.Bortkevitši karistus

§ 424

eest polnud 17.07.2020 seisuga kustunud, siis saab talle ette heita korduvat mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ning on põhjendatud tema tegevus kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

1. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavale A.Bortkevitšele süüks arvatud teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuna ei esinenud hädakaitset, hädaseisundit ega kohustuste kollisiooni. Samuti on kohus seisukohal, et isik on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.
2. Toimepandud tegu on süüdistatava Artur Bortkevitši suhtes õigesti kvalifitseeritud ning hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle

§ 424lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Kohtu seisukoht Artur Bortkevitšele

§ 4231järgi esitatud süüdistuse osas.

16.

§ 4231

järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. 17. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, mida on käsitletud süüdistuse

§ 424

lg 2 juures, on tõendamist leidnud Artur Bortkevitsi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, vt punkt

1. Kriminaalasjas puudub õiguslik vaidlus ka selles, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. A.Bortkevitš on ise kohtueelses menetluses kui ka kohtus end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, et tal ei ole ega olegi olnud mootorsõiduki juhtimise õigust ning on korduvalt politseile mootorsõiduki juhtimisega ka vahele jäänud /tl. 15-17/. Kriminaalasjas nr 20261000581 koostatud õiendist nähtub, et Maanteeameti andmetel puudub Artur Bortkevitšil mootorsõiduki juhtimisõigus /tl 71/.
2. Kohus märgib, et

§ 4231kohaldub juhul, kui on tõendatud rikkumise süstemaatilisus.

Materjalidest nähtuvalt on Artur Bortkevitš süüdi mõistetud süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Harju Maakohtu 15.07.2019 kohtuotsusega 1-19-5315. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilisuse jaoks pole ka oluline, kas varasemad teod olid väärteod LS § 201 mõttes või juba kuriteod

§ 4231

järgi ehk tegemist on süstemaatilise rikkumisega, kui isik on korra juba

§ 4231järgi süüdi mõistetud (19.10.2015 Riigikohtu lahend 3-1-1-75-15 p 7-8).

Seega on tõendamist leidnud, et A.Bortkevitš on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Artur Bortkevitš tegevus vaadeldav

§ 4231järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

19. A.Bortkevitšile

§ 4231

järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

§ 4231koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

See tähendab, et süüdistatav pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tema ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub, aga ikkagi asus sõidukit juhtima. Eeltoodust järeldab kohus, et A.Bortkevitši käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning talle inkrimineeritav tegu on toime pandud otsese tahtlusega, mistõttu on täidetud

§ 4231järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.

20. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Artur Bortkevitši poolt

§ 4231järgi kuriteo toimepanemine.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Artur Bortkevitš tuleb süüdi mõista

§ 4231järgi.

Karistuse mõistmine 21.

§ 424lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuni neljaaastase vangistuse.

Sama sätte lõike 4 kohaselt lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seadusandja on

§ 4231

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 22. Et süüdlane on talle etteheidetavad kuriteod toime pannud ideaalkonkurentsis (üks faktiline tegu vastab mitme kuriteo tunnustele), tuleb Artur Bortkevitšile

§ 63

lg 1 kohaselt mõista karistus raskeima vastava teo tunnuseid sisaldava paragrahvi järgi. 23. Et

§ 424

lg 2 sanktsioon on oluliselt raskem kui

§ 4231

ettenähtud karistusmäärad, siis tuleb süüdlasele mõista karistus

§ 424lg 2 ja 4 sätestatut arvestades.

24. Karistusseadustiku ( edaspidi

) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 25. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). 26.

§ 424

lg 2 ning § 45 lg 1 kohaselt sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat 15 päeva vangistust ( 4 aastat +30 päeva = 4 aastat 30 päeva/2= 2 aastat 15 päeva ).

1. A.Bortkevitši käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü kohest ülestunnistamist ja kahetsust.
2. A.Bortkevitšit on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 64-67) nähtub, et süüdistataval on 6 kehtivat kriminaalkaristust ning 3 kehtivat väärteokaristust. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega, tasutud on 22.09.2011 määratud rahatrahv, 23.03.2012 ja 22.03.2012 määratud trahvid on jäetud tasumata. Kriminaalkorras on süüdlast karistatud

§ 424

§ 184

lg 1 ja § 4231 järgi lõpliku liitkaristusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust

§ 74alusel 3-aastase katseajaga.

Varasemad karistused on olnud nii tingimuslikud vangistustest vabastamised kui ka kohesele reaalsele täitmisele pööratud vangistused. Mitmed varasemad kuriteod on toime pandud katseajal nagu käesolevgi.

1. Järelikult kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub üheselt süüdlase poolt järjekindel õigusrikkumiste toimepanemine. Ta ei soovi oma vigadest õppida ega teha järeldusi varasematest karistustest. Kohtu hinnangul on isikus tugevalt juurdunud kuritegelikud käitumismallid, mida varasemate eri liiki karistusega muuta ei ole õnnestunud. See fakt näitab tema ükskõikset suhtumist teistesse inimestesse, aga ka õiguskorda üldisemalt.
2. Karistuse määramisel tuleb lähtuda muuhulgas õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Antud juhul oli süüdistatav teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud ja tal puudub juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtima asumine sisuliselt kohe pärast rohke alkoholi tarbimist ja aasta jooksul pärast viimast süüdimõistmist, kui katseaja lõpuni jäi veel 2 aastat, kinnitab kohtule, et A.Bortkevitši suhtumine liikluskorda on ükskõikne ja seega oma olemuselt ohtlik. Lisaks ei peetud süüdistatavat kinni juhusliku kontrolli käigus, vaid kõrvaline isik (võimalik, et kaasliikleja) teavitas politseid. See tähendab, et oht vähemalt ühe kõrvalise isiku elu ja vara kahjustamiseks oli suur ning seda tajus ka ohuolukorrast teataja, kutsudes süüdistatavale politsei. Kuigi sündmus toimus hommikutundidel hõreda liiklusega kohas, tuleb arvestada esmalt siiski asjaoluga, et tegemist on eramute ( nö suvilate piirkonnaga) rajooniga xxx linnas. Teiseks oli tegemist ilusa suvehommikuga1, mil liiklejaid, sh lapsi liikumas läheduses asuva veekogu juurde (kus süüdistatav isegi hommikut veetis alkoholi tarbides) ehk 1 http://www.ilmateenistus.eexxx tavapäraselt rohkemgi kui talvisel ajal. Seega ei saa ohtu kaasliiklejate elule, tervisele ja varale alahinnata.
3. Artur Bortkevitš on vabandanud ja kahetseb, kuid kahetsus on karistust kergendav asjaolu, mis ei muuda olematuks fakti, et süüdistatav seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud ning nende vara. Ja seda tühisel põhjusel – tema ütlustest nähtuvalt tahtis ta autot parkida mujale, kus see ette ei jää elurajooni elanikele. Kohus seda usutavaks ei pea. xxx tänav on tupiktänav, mis suubub xxx paisjärve äärsele alale. Google Maps rakendusest on selgelt näha, et tänava lõpus ja enne veekogu on piisavalt suur maa-ala, kuhu oli vee ääres viibijatel võimalus oma auto parkida viisil, mis ei takista kohalike elanike sisse- ja väljasõite kinnistutele
4. Lisaks poleks pidanud raskes joobes autoomanik kaasreisijana kaasa sõitma auto parkimiseks veidi eemale. Seega autos viibinud isikute käitumine viitab soovile lahkuda püsivalt veekogu äärest ning siirduda oluliselt kaugemale, kui ütlustes väideti.
5. Lisaks eripreventsioonile peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Alkoholijoobes ja lisaks ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ning liikluses on alati võimalik, et hüpoteetiline oht realiseerubki erinevail põhjusil. Isik, kes asub joobeseisundis ja juhtimisõiguseta sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale rikkumisele reageeritakse piisava rangusega.
6. Arvestades vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes ja juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaasliiklejatele, siis tuleb mõista isikule selline karistus, mis mõjutaks teda edaspidistest analoogsetest õigusrikkumistest hoiduma. A.Bortkevitši näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Ja seda enam oleks pidanud olema ta tähelepanelikum ja hoolsam olukorras, kus teda on analoogsete tegude pärast korduvalt karistatud ning ta on kandnud ka varasemalt nende eest reaalset vangistust. Arvestades Artur Bortkevitši varasemat elukäiku ei ole enam veenev seisukoht, et süüdlast oleks võimalik karistada tingimisi karistusest vabastamisega koos elektroonilise valve kohaldamisega teatud perioodiks. A.Bortkevitši senine eluviis annab selget tunnistust sellest, et tegemist on alkoholi kuritarvitajaga, keda miski ei motiveeri oma elukorraldust muutma. Süüdlane viitas kohtueelses ja kohtumenetluses, et ta tahab osaleda imikueas lapse kasvatamises ja ülalpidamises, kuid kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatav pani süüteod toime ajal, mil laps oli 3-kuune. Seega ka toetava pere ja äsjasündinud lapse olemasolu ei ole pannud A.Bortkevitšit õiguskorrast kinni pidama. Vastupidi, käesoleva kriminaalasja materjalid annavad põhjust järeldada, et Artur Bortkevitš on (alkoholi)sõltlane, kel on kalduvus joobnuna mootorsõidukit juhtida. Nüüdki pakkus ta end ise rooli teades, et ta on äsja alkoholi tarvitanud ja et teda on vaid aasta varem karistatud muuhulgas süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest ning järelejäänud katseaeg on veel pikk. Seegi suurendab tema süüd. 2 https://www.google.ee/maps/@xxx
7. Arvestades

§ 56

lg 1 sätestatut ja eelkirjeldatud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 424

lg 2 sanktsiooni keskmisest veidi madalamas määras ehk 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra 1 aasta 2 kuu vangistuseni. Sellele tuleb aga omakorda liita Harju Maakohtu 15.07.2019 kohtuotsusega 1-19-5313 mõistetud ja ärakandmata karistusseosa – 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust

§ 65lg 2 kohaselt. Seega mõista Artur Bortkevitšile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat üks

§ 424

lg 4 p-st 2 kohaldatakse

§ 424lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus tuvastas, et A.Bortkevitšil juhtimisõigus puudub, vt punkt

1. Seetõttu pole võimalik selle äravõtmist lisakaristusena ka kohaldada. Menetluskulude jaotus ja asitõendite osas kohaldatavad meetmed
2. Menetluskulud, milleks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot ning kaitsjatasu advokaadi Rein Napa poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 313.80 eurot, tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Menetluskulud tuleb isikul tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik