Obsah (7)

§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 162§ 150

2-19-13428 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 17.06.2020, Jõgeva kohtumaja 2-19-13428 Mxxxx Pxxxxxxx hagi FIE Txxxx Rxxx

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on palunud jätta menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Hageja on seisukohal, et selline menetluskulude jaotus on mitte ainult õiguslikult korrektne, vaid ka mõistlik ja põhjendatud. Kõik menetlusega seotud kulud oleksid olnud ära hoitavad kui kostja oleks olnud nõus lepingu tagasi täitma juba kohtueelselt. Hageja pakkus kostjale lepingu tagasitäitmist juba 21.08.2019, st veel enne seda kui kumbki pool oli teinud menetluse tarbeks kulusid. Kostja vastas hageja ettepanekule 31.08.2019 keeldumisega. Kostja vastuväidete kohaselt oleks menetluskulude kostja kanda jätmine ebamõistlik ning põhjendamatu, sest see oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja hinnangul esitas hageja lepingust taganemise avalduse ja hagi liigselt kiirustades. Kostja oli valmis tellima varuosad ja ATV-d remontima, kuid hagejaga polnud võimalik pidada läbirääkimisi ning hageja nõudis kategooriliselt lepingu tagasitäitmist. Hageja ei kasutanud esmalt võimalust lasta müüjal parandada asi või asendada see. Kostja helistas korduvalt hagejale ja pakkus asja lahendamiseks erinevaid variante, kuid mingit kokkulepet polnud võimalik saavutada. Hiljem keeldus hageja üleüldse vastamast. Kohtu 09.01.2020 ettepanekust tulenevalt pöördus kostja hageja poole 2 2-19-13428 ettepanekuga lahendada asi kompromissiga. 17.01.2020 teatas hageja, et nende ettepanek seisneb lepingu täielikus tagasitäitmises ning nad on valmis loobuma menetluskuludest. Kostja oli 21.01.2020 vastuses ettepanekuga nõus tingimusel, et ta saaks ATV enne üle vaadata ja veenduda, et see on sõidukõlbulik. Hagejaga polnud võimalik ühtegi aega kokku leppida, kui alles pärast kohtu nõudmist. Kostja hinnangul on menetlus veninud hageja pahatahtliku käitumise tulemusena ning põhjendamatult on suurenenud mõlema poole menetluskulud. Hageja eksitas algselt lubadusega loobuda enda menetluskulude nõudest. Kostja oli nõus sõlmima kompromissi ja rahuldama hageja nõude täielikult, et ei peaks vaidlema menetluskulude üle ega suurendada poolte kulusid. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja esitas seisukoha kostja vastuväidetele. Hageja sõnul sai ta kostjalt esmakordselt teada 26.05.2020 kostja seisukohast, et kostja on nõus ATV-d remontima. Taganemisavaldusele vastas kostja selliselt, et ATV-l puuduseid ei ole ning tema ei ole nõus seda tagasi ostma. Valmisolek ATV-d parandada on välja mõeldud alles menetluse kestel. Hageja soovis müügilepingut sõlmides saada uut ATV-d põhjusel, et uut asja ei pea asuma kohe remontima. OÜ Motohobi arvamusest nähtub, et ATV-l oli terve rida olulisi puuduseid ning on tõenäoline, et nende kõrvaldamise käigus ilmneb neid veelgi. Kostja ei olnud nõus 21.01.2020 lepingut täielikult tagasi täitma. Kostja soovis esmalt teostada ATV põhjaliku ülevaatuse, esitas tingimusi, millele ATV peab vastama ning oli vaid valmis kaaluma tagasitäitmist eeldusel, et see talle sobib. Kostja müüs hagejale oluliste puudustega ATV ning keeldus seda kuni viimase hetkeni tunnistamast. Ka 05.05.2020 ülevaatusel oli kostja esimene positsioon, et ATV-l mingeid puudusi ei esine ning hageja on selle ise ära lõhkunud. Ometigi oli kostja pärast kohapealset arutelu nõus lepingu tagasi täitma ehk siis tegema seda, mida hageja pakkus talle juba kohtueelselt ning seda, mida hageja nõudis hagiavalduses. Kostja leidis, et

§ 168

lg-st 5 lähtuvalt peaks menetluskulud jätma kostja kanda, sest kostja tegevuse tulemusena saavutas hageja eesmärgi, millega tõttu ta kohtu poole pöördus. Ei saa väita, et hagejal poleks olnud õigus pöörduda kohtusse enda õiguste kaitseks. Samas viitas kostja võimalikule tekkivale ebaõiglusele, kui hageja menetluskulud jäetakse tema kanda. Seega peab kohus hindama menetluskulude jaotamist ka üldpõhimõtete järgi.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes

§ 168

lg-ga 2 võimaldab

§ 162lg 4 kaaluda vaid poole kulude enda kanda jätmist.

Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, on kohus seisukohal, et õiglane oleks poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtu hinnangul oleks vaidluse saanud lahendada kohtuväliselt või kõige hiljemalt jaanuaris 2020, kui poolte vahel hakkasid toimuma läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks. Kohus märgib, et hageja on kohtueelselt ja kohtus olnud enda seisukohtades väga jäik ning temaga polnud võimalik kompromissi saavutada. Samas lõpetas kohus menetluse loobumise tõttu põhimõtteliselt samadel asjaoludel nagu pakkus kostja menetluse kestel esitatud kompromissis, st kostja vaatas ATV üle, hageja andis kostjale kõik ostetud esemed tagasi ning kostja hüvitas hagejale täielikult ostuhinna. Kohus nõustub kostjaga, et hageja taganes lepingust kiirustades ja seega esitas ka hagi kiirustades. Mitmepoolsete lepingute puhul tuleks püüda lepingulist suhet säilitada, kuna selle käitumine kahjustab mõlemat poolt kõige vähem. Just seetõttu on seadusandja näinud ette ka õiguskaitsevahendid, mida kohaldada, kui ostu-müügilepingu puhul lepingu ese lepingutingimustele ei vasta: VÕS § 222 lg

1. Olulised lepingu rikkumised, mis annavad ka aluse lepingust taganemiseks, on ostu-müügilepingu kohta sätestatud VÕS § 223 lg
2. Kuigi kohus 3 2-19-13428 käesolevalt ei anna hinnangut pooltevahelise lepingulisele suhtele, selle rikkumisele ja õiguskaitsevahendi kasutamise õiguspärasusele, leiab kohus menetluskulude jaotuse juures siiski, et hageja tegutses antud olukorras kiirustades ja oleks pidanud võimaldama kostjal kasutada eelkõige VÕS § 222 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid - hageja käitumise motoks oli „soovin kõike ja kohe“ ning ta ei püüdnudki kostjaga läbi rääkida. Kohus leiab, et kostja 31.08.2019 vastus hageja taganemisavaldusele ei ole kategooriline keeldumine asja tagasiostmisest. Kostja kirja tuleks vaadata tervikuna, mitte noppida sealt välja mõned laused. Kostja avaldas kirjas, et soovib ATV üle vaadata ja veenduda sellel esinevates vigades. Kohtu hinnangul on selline soov täiesti mõistlik ja põhjendatud, sest müüjalt ei saa oodata asja pimesi tagasiostmist toetudes vaid hageja väidetele. Kostja teatas, et on nõus hankima vajalikud varuosad, kui saab ATV-d näha. Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja on remondi pakkumise välja mõelnud menetluse kestel. See, et kostja avaldas kirjas, et tema ei ole nõus ATV-d tagasi ostma, põhines asjaolul, et ta ei ole ATV-d näinud. Siin väljendubki kohtu hinnangul kostja õigus kasutada eelnevalt VÕS §222 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Ka kostjal on õigus esitada vastuväiteid, samamoodi nagu hagejal õigus esitada hagi. Hageja jäigast positsioonist antud vaidluses annab tunnistust ka see, et ta sisuliselt keeldus ATV ülevaatamise kuupäeva kokkuleppimisest enne, kui kohus määras kompromissi arutamiseks kohtuistungi. Kohus rõhutab, et kostjal oli igati õigus ATV eelnevalt üle vaadata. Istungile eelnenud perioodil suhtlesid poole läbirääkimiste eesmärgil e-kirjade vahendusel ka 21.01.2020, 22.01.2020, 03.03.2020, 05.03.2020, 08.05.2020, 10.03.2020, 16.03.2020 ja 17.03.2020, kuid ka siis ei jõudnud pooled kokkuleppele. Hageja pakkus kostjale vaid ühe päeva, millal kostja saaks ATV-d vaatama tulla, kuid kostjale see päev ei sobinud. Selline käitumine on ebamõistlik. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja püüdnud saavutada täiesti mõistlikel tingimustel kompromissi ning kokkulepet oleks võinud saavutada nii kohtueelselt kui ka menetluse kestel. Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult keeldunud kostja pakkumistest seda eriti olukorras, kus sisuliselt lõppes asi ikkagi kostja pakkumise tingimustel, s.o 05.05.2020 toimus ATV ja lisavarustuse ülevaatus ja 07.05.2020 viis kostja asjad minema ja maksis täielikult ostusumma tagasi. Kohtu hinnangul esitas hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse ennatlikult, sest kostjaga oli võimalik pidada läbirääkimisi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hageja taotles 11.05.2020 avalduses poole riigilõivu ehk 112,50 tagastamist.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest tasunud riigilõivu 225 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb pool riigilõivu ehk 112,50 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4