4-20-4692/6

(10220182011842)) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi R. R. kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku A. K. 20.10.2020 kiirmenetluse otsusele nr 2317,20,010622 R. R. karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot. Menetlusalune isik: R. R., ik: xxx, elukoht: xxx, kontakt: xxx. Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON

3. Jätta R. R. kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku A. Kotilevskiy 20.10.2020 kiirmenetluse otsusele nr 2317,20,010622 R. R. karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätab kohus esitatud kaebuse selle esitajale tagastamata. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema poolt kaebuses näidatud elektronposti aadressile xxx ja kohtuvälise menetleja elektronposti aadressile pohja.lmt@politsei.ee. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku A. K.20.10.2020 kiirmenetluse otsusega nr 2317,20,010622 karistati R. R. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot. 05.11.2020 laekus Harju Maakohtusse menetlusaluse isiku kaebus järgmise sisuga: „Soovin patrullpolitseinik A. K. poolt mulle, R. R.´ile, 20.10.2020 koostatud väärteo protokolli nr 10220182011842 tühistamist. Põhjusena toon välja ebaõiged protokolli märgitud 1 isikuandmed. Esiteks märkis patrullpolitseinik valesti minu eesnime, kirjutades selleks R. . Teiseks ei uurinud patrullpolitseinikud minu tööhõive staatust ja märkisid, et ma töötan. Tegelikkuses ma ei tööta ja olen arvele võetud Töötukassas. Vastavalt eeltoodule, palun mulle määratud trahviteade tühistada.“ Kaebus on allkirjastatud digitaalselt 03.11.
4. Kaebusele on lisatud Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna üldsüütegude grupi juhtivuurija J. S. 04.11.2020 kiri, millest nähtuvalt on menetlusalune isik 03.11.2020 esitanud kaebuse trahviotsuse tühistamiseks ja kirja kohaselt kaebus tagastatakse ja selgitatakse, et kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt VTMS § 114 lg 3 sätetele esitatakse kaebus sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsusele maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kohtu nõudel kohtuvälise menetleja väljastatud väärteotoimikust nähtuvalt on vaidlustatud kiirmenetluse otsus koostatud 20.10.2020 ja menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 20.10.
5. Vaidlustatud kiirmenetluse otsuses, mida menetlusalune isik on nimetanud nii väärteoprotokolliks kui ka trahviteateks, kuigi kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, on lahter „Teave otsuse täitmise kohta“, milles on sõnaselgelt märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ning et rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, samuti on näidatud ära tasumiseks vajalikud rekvisiidid ja otsuse täitmata jätmise tagajärjed. Seega on vaidlustatud otsuses ära näidatud asutus, kellele on õigus kaebust esitada ning kaebuse esitamise tähtaeg. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. KrMS § 171 sätestab tähtaegade arvutamise põhimõtted ning lg 1 kohaselt arvutatakse tähtaega tundides, päevades ja kuudes, kusjuures tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Seega oli esimene päev 15 päevasest kaebuse esitamise tähtajast 21.10.2020 ja viimane päev 04.11.2020 kell 24.
6. Kuivõrd kaebus saadeti Harju Maakohtule 05.11.2020 kell 12.46, on kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib maakohus tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p 1, § 38 lg 1 ja KrMS § 172 sätetest kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on seda teinud vormikohase otsustusega. Seega peavad eelmärgitud tingimused esinema üheaegselt. Kohtule esitatud kaebuses kaebetähtaja ennistamist taotletud ei ole, mistõttu puudub kohtul seadusest tulenev õigus mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamiseks. Kaebusele on lisatud Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna üldsüütegude grupi juhtivuurija J. S. vastuskiri, millest saab esitatud kaebusega võrreldes teha järelduse, et esialgselt on sama kaebus esitatud kohtuvälisele menetlejale, kuigi menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud kiirmenetluse otsusest nähtub üheselt, et kaebust saab esitada vaid Harju Maakohtule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt järgitakse vastavalt VTMS § 38 lg 1 sätetele kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu ei ole ka väärteomenetluses ega kriminaalmenetluses kohaldatav TsMS § 65 sätestatud põhimõte, mille kohaselt kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule ja menetlustoimingu tegemiseks 2 ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. Käesoleval juhul saadeti kaebus, vaatamata kiirmenetluse otsuses üheseltmõistetavalt märgitud kaebekorrale hoopis kohtuvälisele menetlejale, kes ei edastanud kaebust kohtule, vaid teatas, et kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Seega tuleb kaebus lugeda esitatuks kaebetähtaja möödumisel. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia kui ka tagastada kaebus selle esitajale. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse esitanud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebuse tagastamiseks, kuid kohus saadab käesoleva määruse kaebuse esitajale kaebuses märgitud menetlusaluse isiku e-posti aadressile, samuti kohtuvälisele menetleja kohtuvälise menetleja menetlusposti aadressile. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3