Väärteoasi nr.4-20-4470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 10.11.2020.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 13.10.2020.a. otsus väärteoasjas nr 2316,20,006383 German Rooti karistamises LS § 227 lg 4 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) German Root, isikukood 39502230253 Elukoht: xxx Töökoht: X OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA 1.Rahuldada German Rooti kaebus. 2.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.10.2020.a otsus väärteoasjas nr 2316,20,006383 German Rootile määratud lisakaristuse osas osaliselt. 3.Mõista German Rootile LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitte ära võtta German Rootilt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 4.Rahatrahvi suuruse ja ositi tasumise osas jätta otsus muutmata. 5.Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tähtaja, s.o 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus tasuda korraga 100 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220205104924. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus German Rooti karistati LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 24.09.2020.a kell 15.28 Tallinnas Kopli tänaval, liikudes Lõime tänava poole, juhtis mootorsõidukit kiirusega 145+/-5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/
- h)mitte vähem kui 90 km/h. Oma tegevusega rikkus German Root otsuse kohaselt LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja otsusega võimaldati German Rootil tasuda rahatrahv 600 eurot ositi 6 kuu jooksul. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses tunnistab German Root lubatud sõidukiiruse ületamist mootorrattaga Aprillia Tuono V4R reg.märgiga xxx, väga kahetseb. Kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine lisakaristuse osas. German Root palub jätta alles Bkategooria juhtimisõigus, kuna sellest sõltub tema töö. Ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik osutada kolimisteenust. Muid kehtivaid karistusi ei ole. Kaebaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoludega, et lubatud sõidukiiruse ületamine teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, mitte vähem kui 90 km/h, on raske liiklusalane rikkumine. Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurusele antav hinnang esmalt kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust, ja sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk LS § 227 lg 4. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (90 km/h), et see pidi olema tema poolt tajutav ja ei saanud märkamatuks jääda. Omades piisavat kogemust sõidukijuhina, suudab juht hinnata oma liikumiskiirust ka ümbritseva keskkonna järgi. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Rikkumise ohtlikkusest annab aimu see, et kui lubatud kiirusega (50 km/
- h)liikuv sõiduk saab ohu ilmnemisel seisma 24,8 meetriga, siis eelnevalt 145 km/h liikuva sõiduki peatumisteekond on 132,1 meetrit. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ja selle juhtimine nõuab juhilt erilist hoolsust ning vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Hoolimatu suhtumine liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal juhtide suhtes, kes liiklusreegleid eiravad. Nendele isikutele mõistetud karistustel on laiem tähendus kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Eripreventiivselt aitab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse jooksul ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning 2 on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta German Rooti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Tutvunud German Rooti poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta German Root kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad rikkumist kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja R. L. ütlused. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli Tallinnas Kopli tänaval, Lõime-Sitsi tänava vahel lubatud suurim kiirus 50 km/h, mootorratas Aprillia Tuono V4R reg.märgiga xxx, mida juhtis German Root sõitis aga kiirusega 145 +/-5 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte LTI 20-20 nr UX015115. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-20/00081 (taatlus teostatud 29.04.2020 kehtivusajaga 1 aasta), tõendab, et mõõteseade on taadeldud. Seadet on testitud 24.09.2020.a kell 09.09 ja seade on töökorras. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik R. L. on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet. Seega oli mootorratta Aprillia Tuono V4R reg.märgiga xxx kiiruse näit õige ning German Root ületas sõidukiirust mitte vähem kui 90 km/h. R. L.i tunnistajana antud ütlused kattuvad kiirusemõõturi kasutamise protokollis märgituga. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine German Rooti poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele üle 60 kilomeetri tunnis. Arvestades rikkumise kohas kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et see pidi olema mootorratturi poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on subjektiivsete tunnuste poolest väärtegu toime pandud tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. LS § 227 lg 4 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni või arestiga. Sama paragrahvi lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab karistamise alusena isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole ning korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. German Rooti karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kuueks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas sanktsiooni keskmises määras, lisakaristuse osas sanktsiooni alammääras, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. 3 Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 4 mõttes on suur, mis tooks kaasa keskmisest määrast kõrgema põhikaristuse (rahatrahvi) kohaldamise. Kuivõrd aga esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, siis on rahatrahv keskmises määras, s.o 150 trahviühikut, vastavuses KarS § 56 põhimõtetega. Kohtuväline menetleja on andnud võimaluse tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, mille kohaldamisega tagatakse, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-122-13 punktis 11 on selgitatud, „Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kuivõrd German Rooti poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli äärmiselt suur, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Arvestades aga asjaolu, et õigusrikkumine pandi toime mootorrattaga sõites, leiab kohus, et tema suhtes on põhjendatud kohaldada üksnes A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, jättes alles B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Seega rahuldab kohus German Rooti taotluse. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 4