← Eesti

1-20-6971/8

Obsah (11)§ 182§ 213§ 4231§ 424§ 63§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6971 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 182

lg 1, § 213 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Janno Otti isikukood: 39504092722 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX telefon: XXX, e-post: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistatud 4 korral, vääretokorras karistatud ahtlustatavana kinni peetud 13.05.2019.a tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.11.2019.a ja 17.-18.10.2019.a tõkendit pole kohaldatud riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello (kohtueelses menetluses) Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Janno Otti

§ 182lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janno Otti

§ 213lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janno Otti

§ 4231

järgi (02.04.2019.a ja 21.09.2019.a toimepandud teod) ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janno Otti

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi (16.10.2019.a ja 10.11.2019.a toimepandud teod) ning

§ 63

lg 1 alusel mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Janno Ottile liitkaristuseks 2 (kaks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 2 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest peab Janno Otti koheselt ära kandma 6 (kuus) kuud vangistust, mille hulka arvestatakse

§ 68alusel 4 (neli) päeva (17.-18.10.2019.

a ; 10.11.11.2019.a), mille vältel Janno Otti oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, mida tuleb Janno Ottil asuda kandma kohtuotsuse jõustumise järgselt peale vastava teatise saamist vanglasse ilmumiseks.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Janno Otti ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • • • • • • elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 alusel määrata, et Janno Otti on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

75 lg 4 alusel kinnitada Janno Otti poolt endale võetud kohustus alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et Janno Otti on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse vangistuse kandmise aega alates Janno Otti vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.11.2020.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. 2

(7)

§ 75

lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

  1. Tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu esitatud tsiviilhagid täielikult. Välja mõista Janno Ottilt 1530 (tuhat viissada kolmkümmend) eurot K. T. (isikukood:XXX; arveldusarve nr XXX Swedbank) kasuks.
  2. Asitõendid ja konfiskeerimine

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, s.o kolmandale isikule M. O. kuuluv mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX, mis on arestitud Tartu maakohtu 07.01.

  1. a määruse alusel (I kd lk 160-166). Arestitud sõiduk koos registreerimistunnistuse ja kahe võtmega asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri laos ja valvega parklas (I kd lk 167-168, 186). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 3 CD plaati, mis asuvad toimiku juures, kriminaalasja juurde.
  2. Menetluskulud/makseinfo: KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4,5,6,9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Janno Ottilt (Otti) menetluskulud 2291,20 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend üks eurot ja kakskümmend senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ ▪ ▪ joobe tuvastamise ja ekspertiisi tegemise kulu kokku 822 eurot; arestitud sõiduki transportimise kulu 226 eurot; kaitsja tasu 367,20 eurot; sundraha 876 eurot. Võimaldada Janno Ottil menetluskulud tasuda vabatahtlikult osadena kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul (viimane tasumise tähtaeg 10.12.2021.a). Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99920700052517 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 3

(7)Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Janno Ottit selles, et tema, täisealise isikuna kallutas koos A. A. ja isikuga, kellele ei ole kriminaalasjas kahtlustust esitatud, 02.04.2019. a ajavahemikul kell 10.30-12.20 XXX asuvas metsas nooremaid kui kaheksateistaastaseid alaealisi A. O. (sündinud XX.XX.XXXX. a), I. N. (sündinud XX.XX.XXXX.
  1. a)ja K. P. (sündinud XX.XX.XXXX.
  2. a)alkoholi tarvitamisele. Nimelt asusid Janno Otti, A. A. ja isik, kellele ei ole kriminaalasjas kahtlustust esitatud XXX asuvas metsas alkoholi tarvitama ning pakkusid nendega ühiselt metsa sõitnud alaealistele A. O., I. N. ja K. P. viina, mille Janno Otti oli eelnevalt XXX alevikus asuvast XXX kauplusest ostnud. A. A., Janno Otti ja isik, kellele ei ole kriminaalasjas kahtlustust esitatud ulatasid korduvalt viinapudeli alaealistele ning käskisid neil juua. A. O., I. N. ja K. P. esialgu keeldusid mitmel korral, kuid Janno Otti, A. A. ja isiku, kellele ei ole kriminaalasjas kahtlustust esitatud survest tingituna tarvitasid neile pakutud alkoholi. Sellega pani Janno Otti toime

§ 182

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamises alkoholi tarvitamisele. Samuti süüdistatakse Janno Ottit selles, et tema, olles saanud 09.08.

  1. a kohtueelse menetluse käigus tuvastamata asjaoludel enda valdusesse K. T. Swedbank AS-i arvelduskontoga nr XXX seotud pangakaardi nr XXX ning paberile kirjutatud pangakaardi PIN-koodi, kasutas seda ajavahemikul 09.08.
  2. a – 11.08.
  3. a varalise kasu saamise eesmärgil selliselt, et sisestas K. T. pangakaardi ja sellega seotud PIN-koodi ebaseaduslikult Swedbank AS-i pangaautomaati, millega sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ning võttis K. T. Swedbank AS-i arvelduskontolt nr XXX Tartumaal XXX alevikus XXX asuvast pangaautomaadist (XXX) välja sularaha kokku 4-l korral kogusummas 1530 eurot järgmiselt: • 09.08.
  4. a kella 23.26 paiku 500 eurot; • 09.08.
  5. a kella 23.27 paiku 100 eurot; • 10.08.
  6. a kella 00.49 paiku 600 eurot; • 11.08.
  7. a kella 00.23 paiku 330 eurot. Sellise tegevusega sekkus Janno Otti andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, millega tekitas K. T. kokku 1530 eurot varalist kahju ning sai ise samas ulatuses varalist kasu. Sellega pani Janno Otti toime

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Janno Otti selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis sõidukit süstemaatiliselt järgnevalt: • 02.04.

  1. a ajavahemikul kell 10.30-12.20 juhtis Tartumaal Nõo vallas erinevatel teedel sõites mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; • 21.09.
  2. a kella 23.38 paiku juhtis Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus VanaNõo teel mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; • 16.10.
  3. a ajavahemikul kell 15.00 - 22.00 juhtis Tartumaal Nõo vallas XXX mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX sõites XXX asuvasse XXX ning seejärel, pärast talust lahkumist juhtis kella 22.18 paiku Tartumaal Nõo vallas XXX juures mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX. Seejuures ei omanud Janno Otti vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; • 10.11.
  4. a kella 00.12 paiku juhtis Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus VanaNõo tänava bussipeatuse juures mootorsõidukit Audi A6 Avant 4

(7)registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Janno Otti kuritegude toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Janno Otti toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse Janno Ottit selles, et tema, juhtis korduvalt mootorsõidukit olles joobeseisundis: • 16.10.2019. a kella 22.18 paiku juhtis Tartumaal Nõo vallas XXX juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli 1,62 mg/g kohta. Janno Otti rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. • 10.11.2019 kella 00.12 paiku juhtis Tartumaal XXX alevikus Vana-Nõo tänava bussipeatuse juures mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, olles narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega ainete metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC-COOH) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Janno Otti rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Janno Otti toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Janno Otti tekitas K. T. varalise kahju summas 1530 eurot Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Janno Ottile järgmist karistust:

§ 182

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Janno Ottile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 213

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Janno Ottile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 4231ettenähtud kuriteo (02.04.2019.

a ja 21.09.2019. a episoodid) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Janno Ottile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust

§-de 424 lg 2 ja 423 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest (16.10.

  1. a ja 10.11.
  2. a episoodid) nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 mõista Janno Ottile liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 2 aasta ja 4 kuu pikkusest vangistusest peab Janno Otti koheselt ära kandma 6 (kuus) kuud vangistust, mille hulka arvestatakse

§ 68alusel 4 (neli) päeva (17.-18.10.2019.

a (II kd lk 28-30), 10.-11.11.2019. a (II kd lk 44-46)), mille vältel Janno Otti oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, mida 5

(7)tuleb Janno Ottil asuda kandma peale kohtuotsuse jõustumist teatise saamisel vanglasse ilmumiseks.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Janno Otti ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Janno Otti on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

75 lg 4 alusel võtab Janno Otti endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Janno Otti on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalasjas on kannatanu K. T. esitanud tsiviilhagi summas 1530 eurot (I kd lk 52). Kriminaalmenetluse kulud: - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 175 eurot (I kd lk 11); - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot (I kd lk 125-127); - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 123 eurot (I kd lk 140-142); - KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 6 alusel arestitud sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga 926TLK transpordikulud summas 226 eurot (I kd lk 192); - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Aivar Kello tasu summas 86.40 eurot (II kd lk 58) + 194.40 eurot + 86.40 eurot, so kokku 367.20 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiis tegemisega tekkinud kulu summas 510 eurot (II kd lk 79); - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mis II astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalgaalammäära, mis käesoleval ajal on 876 eurot. Janno Otti taotleb menetluskulude tasumist 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistataval puuduvad enda sõnade kohaselt sellises suurusjärgus säästud, mille arvelt menetluskulusid tervikuna ja koheselt hüvitada. Janno Otti sõnade kohaselt on tema püsivaks 6

(7)sissetulekuks käesoleval ajal XXX summas XXX eurot ja sinna lisanduvad juhuslikku laadi sissetulekud. Eeltoodud asjaolude tõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks puudub süüdistataval reaalne võimalus ja see halvendaks oluliselt ka tema hakkamasaamist ühiskonnas. Konfiskeerimisele kuuluv vara:

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, s.o kolmandale isikule M. O. kuuluv mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX, mis on arestitud Tartu maakohtu 07.01.2020. a määruse alusel (I kd lk 160-166). Arestitud sõiduk koos registreerimistunnistuse ja kahe võtmega asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri laos ja valvega parklas (I kd lk 167-168, 186) Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Janno Otti süüditunnistamiseks

§ 182

lg 1,

§ 213

lg 1,

§ 4231

ja

§ 424lg 2 järgi.

Kohus on seisukohal, et Janno Ottile tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Asitõendite suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu K. T. esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 1530 eurot. Süüdistatav Janno Otti võttis kokkuleppe sõlmimise käigus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks ja jäi selle juurde ka kohtuistungil. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu tsiviilhagi täielikult. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.