5-20-8/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-20-8

1. detsember 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Heiki Loot, Ivo Pilving OÜ Keskkonnaekspert kaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 689 lõike 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamiseks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tagastada OÜ Keskkonnaekspert kaebus läbivaatamatult. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. OÜ Keskkonnaekspert esitas
3. detsembril 2017 hagi Kalev Siku vastu töövõtulepingust tuleneva põhinõude ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas
4. juuni
5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19454 hagi osaliselt.
6. K. Sikk esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma
7. juuni
8. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9. OÜ Keskkonnaekspert esitas
10. augustil 2019 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis menetlusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium arutas asja kirjalikus menetluses ja tegi asjas
11. märtsil 2020 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 689 lõikele 6 tuginedes otsuse resolutsioonina, jättes Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata.
13. augustil 2020 tegi Tartu Maakohus määruse, millega kinnitas menetlusosaliste kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
14. OÜ Keskkonnaekspert esitas
15. novembril 2020 Riigikohtule kaebuse, milles taotleb TsMS § 689 lõike 6 põhiseaduse (PS) § 15 lõikega 1 vastuolus olevaks tunnistamist. TsMS § 689 lõige 6 sätestab: "Mõjuval põhjusel võib Riigikohus teha otsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise kohta üksnes resolutsioonina." KAEBAJA SEISUKOHAD
16. Kaebaja leiab, et kaebus on lubatav, kuna tal ei ole olnud muud tõhusat võimalust saada kohtulikku kaitset. Ehkki Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
17. detsembril
18. a 5-20-8 kohtuasjas nr 3-4-1-56-13 tehtud määruses leidnud, et TsMS § 689 lõike 6 kohaldamine pidi olema kassatsioonkaebuse esitanud isikule ettenähtav, ei ole see seisukoht põhjendatud ning seda tuleks revideerida. Nimetatud normi põhiseaduspärasuse küsimuse tõstatamise võimalus oleks kaebajal üksnes kassatsioonimenetluses ja juhul, kui oleks ette teada, et Riigikohus soovib seda normi kohaldada. Kaebaja ei saanud TsMS § 689 lõike 6 asjassepuutumatuse tõttu tõstatada selle normi põhiseaduspärasuse küsimust esimese ja teise astme kohtu menetluses. Kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada üksnes ringkonnakohtus materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, mistõttu ei saanud kaebaja tõstatada küsimust TsMS § 689 lõike 6 kui kassatsioonimenetlust reguleeriva normi põhiseaduspärasuse kohta ka kassatsioonkaebuses.
19. Kohtuasjas nr 3-4-1-56-13 esitatud käsitluse korral tuleks küsimus põhiseaduspärasuse kohta etteulatuvalt ja igaks juhuks tõstatada kõigi kassatsioonimenetluse normide puhul, mida Riigikohus võib asjas kohaldada. See ei ole kooskõlas menetlusökonoomiaga ega normi asjassepuutuvuse nõudega ning ei ole kaebaja õiguste kaitsmiseks tõhus vahend. Asjassepuutuv saab olla üksnes norm, mida on kaebaja suhtes kohaldatud, mitte norm, mida võidakse tema suhtes hüpoteetiliselt kohaldada. Riigikohus saaks vältida normi põhiseaduspärasuse kontrolli, tehes tervikotsuse.
20. Riigikohus ei ole kaebaja kohtuasja menetluses TsMS § 689 lõike 6 põhiseaduspärasust hinnanud. Kohtu põhjendatud seisukoht põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse kohta peab nähtuma kohtulahendist ja nõustuda ei saa käsitlusega, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on hinnanud vaidlusaluse normi põhiseaduspärasust vaikimisi ja lugenud selle põhiseadusega kooskõlas olevaks.
21. Kohtuotsuse tegemine resolutsioonina rikub kaebaja PS § 15 lõikest 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 1 tulenevat õigust pöörduda oma õigusete ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, mis hõlmab ka õigust saada küllaldaselt põhjendatud kohtulahend. Kohtulahendi põhjendus on oluline nii edasikaebeõiguse tagamiseks, õigusrahu sisukohalt, poolte veenmiseks kui ka õigusemõistmise ühtsuse ja järjepidevuse tagamiseks. Samuti legitimeerib kohtulahendi põhjendus kohtuvõimu, tagades kohtuvõimu enesekontrolli ja võimaluse pidada lahendi üle ühiskondlikku diskussiooni. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et kui kassatsioonkaebus on menetlusse võetud, lõppeb menetlus lahendiga, mis on sisuliselt ja küllaldaselt põhjendatud. See eristab praegust olukorda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest, mille puhul ei tekki isikul õiguspärast ootust saada põhjendatud kohtulahend.
22. Kaebaja ei taotle Riigikohtu resolutsioonina tehtud otsuse muutmist, vaid soovib üksnes TsMS § 689 lõike 6 põhiseadusvastaseks tunnistamist, sest sellel oleks tema jaoks rehabiliteeriv ja preventiivne mõju. Normi põhiseadusvastaseks tunnistamine kinnitaks, et kaebaja suhtes on kohaldatud põhiseadusvastast normi, ja annaks kindluse, et tema suhtes sama normi tulevikus enam ei kohaldata.
23. Riigikohus kohaldab TsMS § 689 lõiget 6 olukorras, kus pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist asja läbivaatamisel selgub, et kaebuse menetlusse võtmiseks ei olnud siiski alust. Seega on asja resolutsiooniga lahendamisel praktilised põhjused ning TsMS § 689 lõike 6 eesmärgiks on kohtumenetluse ökonoomia tagamine. Vaidlusalune norm on menetlusökonoomia tagamiseks sobiv vahend. Samas ei ole võimalik tuvastada, kas vahend on oma eesmärgi saavutamiseks ka vajalik, sest puuduvad andmed, et norm loomisel oleks kaalutud alternatiivseid kohtumenetluse osaliste õigusi vähem riivavaid võimalusi menetlusökonoomia tagamiseks, samuti teiste riikide õigusloome praktikat. Nt Saksa tsiviilkohtumenetluses puudub norm, mis võimaldaks kohtul mõjuval põhjusel oma otsuse põhjendamata jätta.
24. Riigikohtu otsuse tegemine resolutsioonina ei ole mõõdukas PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse piirang. Õigus saada põhjendatud kohtulahend on kaalukas õigusväärtus. Kohtuotsuse tegemine resolutsioonina ei ole kuigi tõhus viis kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamiseks ja 2