← Eesti

2-20-13031/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasi nr 2-20-13031 Tsiviilasi I. A. hagi J. A. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1548 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. A. - isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja: K. A. – isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: J. A. - isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  4. Suurendada Tartu Maakohtu 10.11.
  5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11990 J. A. I. A. kasuks välja mõistetud elatist.
  6. Välja mõista J. A. I. A. kasuks alates 8.09.2020.a. elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  7. J. A. on I. A. elatise maksmise kohustus kuni I. A. (sündinud XX.XX.XXXX. a) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
  8. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks I. A. arveldusarvele nr XXX selgitusega „I. elatisraha“.
  9. Jätta menetluskulud J. A. kanda.
  10. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
  11. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks
  12. Toimetada otsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Asjaolud I. A. (hageja) esitas oma seadusliku esindaja vahendusel 8.09.
  13. a Tartu Maakohtule hagi oma isalt J. A. (kostja) väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja Soomes ega ole enam töövõimetu. Kohus võttis hagi menetlusse 9.09.
  14. a määrusega ning andis kostjale aega 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29.09.
  15. a. kostja e-posti aadressil XXX. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. II. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumise korral saab TsMS § 459 alusel nõuda elatise suuruse muutmist. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus
  16. aastal 584 eurot, ja ühe vanema osaks ülalpidamiskulutustest 292 eurot. Hageja ja kostja on tsiviilasjas nr XXX sõlminud kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks elatist 120 eurot kuus. Kompromissist nähtub, et elatise summa on pooled kokku leppinud kostja tervislikust seisundist ja töövõimest lähtudes. Hageja on käesolevas menetluses avaldanud, et kostja tervis on paranenud ning ta töötab XXX. Kostja ei ole sellele asjaolule vastuväiteid esitanud. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.