KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Pooltevahelisest kirjalikust lepingust nähtub selgelt, et lepiti kokku tööde vastuvõtmine aktidega. Lepingu punktis 3.1 on märgitud, et tööde üleandmise kohta vormistatakse ja allkirjastatakse poolte volitatud esindajate poolt vastav üleandmise-vastuvõtuakt. Tasu maksmise kohta on lepingu punktis 4.4 märgitud, et tellija maksab töövõtjale tasu osade kaupa vastavalt tegelikult tehtud töödele. /…/ Arve esitamise aluseks on lepingupoolte aruandekuul tehtud tööde üleandmise kohta allkirjastatud akt, kus on fikseeritud aruandekuu jooksul tegelikult tehtud töömaht. Lepingu p 7.1 kohaselt vormistatakse tööde lõplik üleandmine ja vastuvõtmine lõppaktiga. Tööd loetakse tehtuks pärast tööde lõpliku üleandmise akti nõuetekohase koostamist ja allkirjastamist. Hageja nõude rahuldamiseks ei ole piisav ainuüksi asjaolu, et hankija ehk lõpptellija Enefit Energiatootmine AS oli lepinguga hõlmatud tööd kogu ulatuses vastu võtnud. Seejuures tuleb arvestada kostja väidetega, mille kohaselt ta tegi ise osaliselt need vaidlusalused tööd (arve nr 12), mida pooltevahelise lepingu järgi pidanuks tegema hageja. Seega tuli hagejal tõendada, et ta tegi vaidlusalusel arvel nr 12 kajastatud tööd (arvel viidatakse „sooritatud tööde aktile 3 nr 07“, millist aga kohtule ei ole esitatud), et tööd olid täies mahus teostatud nõuetekohaselt ning et tellija (kostja) keeldus alusetult töid mõistliku aja jooksul vastu võtmast. 25.03.2019 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et hageja esitas kostjale akti tehtud tööde kohta, kuid kostja keeldus aktile allakirjutamisest. Kokku on kostja hagejale tasunud 124 200 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud arve nr 12 aluseks olevate tööde tegemist (sooritatud tööde akt nr 07). Hageja kinnitas, et kohus on täitnud selgitamiskohustuse ja andis pooltele juhised, milliseid asjaolusid ja milliste tõenditega tuleb tõendada. Kohtule ei esitatud tõendeid ega selgitusi selle kohta, kust kohus saaks selgelt mõista: 1) millised aktis nr 07 (viide arvel nr 12) tööd hageja tegi ning mille kohta ta esitas pärast tööde tegemist arve nr 12; 2) kuidas hageja arvestab tööde maksumuseks 70 200 eurot. Kohtule esitatud arvetest, kaetud tööde aktidest ja ehitustööde päevikust ei ole võimalik selgelt aru saada, kas nimetatud arved, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik on seotud aktis nr 07 käsitletud töödega. Töövõtulepingus nr 09/05/2017 lepiti kokku, et töövõtja kohustub tööd lõpetama ja tellijale üle andma hiljemalt 31.07.

1. Kõik kohtule esitatud arved, kaetud tööde aktid ja ehituspäevik käsitlevad hilisemat perioodi. Esitatud arveid kokku liites saab üksnes summa 16 924 eurot. Hageja 25.03.2019 esitatud väide (hagiavalduses see väide kajastud ei ole), et ka arved 04, 08 ja 09 ei ole täies ulatuses tasutud, sest kostja on nende tasumisel kinni pidanud 10% tasumisele kuulunud summast, leidis kostja poolt õigeks võtmist, kuid kostja selgitas, et tegemist on töövõtulepingus nr 09/05/2017 p-s 4.4 kokkulepituga, mille kohaselt tellija maksab töövõtjale tasu osade kaupa vastavalt tegelikult tehtud töödele mitte sagedamini kui üks kord kuus vastavalt töövõtja esitatud arvetele. Arves esitatud summast peetakse kinni 10%. Tellija tasub töövõtjale kinnipeetud summa pärast objekti lõplikku üleandmist nagu on sätestatud p-s 7.1, st pärast seda, kui on vormistatud lõppakt ning töövõtja on esitanud tellijale lõpliku arvestamise nõude. Hageja ei ole asjas tõendanud, et ta on kokkulepitud töö täies mahus täitnud ja kostjal oli kohustus akt nr 07 ja lõppakt allkirjastada. Seega puudub kostjal kohustus maksta hagejale tagasi töövõtulepingu p. 4.4 alusel kinnipeetud 10% esitatud arvetest. Kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. 02.05.2018 esitatud arvetest ei nähtu, et arvetes märgitud materjalid osteti lepinguga ettenähtud objekti jaoks, v.a 10.07.2017 töövõtulepingus nr 1704 määratud materjalid. Seoses sellega ei ole selge, milliste tõendite alusel tegi maakohus järelduse, et kostja ostis antud materjalid konkreetse objekti jaoks. 4 Ei ole tõendatud, et kostja tegi tööd hageja asemel. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui luges tõendatuks, et osa töid tegi kostja ise. 10.07.2017 kostja ja OÜ Mikrovai vahel sõlmitud töövõtuleping nr 1704 ei ole seotud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. 10.07.2017 töövõtulepingu objektiks on Eesti Elektrijaamas tuhavälja šahtveelaskmete nr 1 ja 2 ümberpaigaldamine. Sõlmitud lepingu esemeseks on mullatööd, betoonitööd ja metallkonstruktsioonide montaaž. On selge see, et tegemist on erinevate töödega, mis ei ole seotud omavahel sõltumata sellest, et tegemist on ühe ja sama objektiga. Siin on tegemist tavakorraga, kus peatöövõtja jagas erinevaid töid erinevate alltöövõtjate vahel.

§ 638

teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p-ga 7.

1. on kehtestatud mõistlik tähtaeg tööde vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks – 10 päeva. Puudub vaidlus selle üle, et tööd olid esitatud kostjale vastuvõtmiseks. Juhul, kui kostja leidis, et vastuvõtmiseks esitatud tööd ei olnud tehtud või juhul, kui tööd oleksid puudulikud, oli kostja kohustatud esitama põhjendatud keeldumise tööde vastuvõtmisest. Kostja seda ei teinud. Tööde tegemist tõendab ka tasaarvestuse akt. Aktis on määratud, et kostja tasaarvestab hageja 14.08.2017 arve nr 10 ja 10.10.2017 arve nr 12 kostja arvega. Pärast tööde tegemise tähtaega jäi leping kehtima, kuna hageja jätkas tööde tegemist ja tegi need täies mahus.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4. Ringkonnakohus märkis asja esmakordselt läbivaatamisel, et hageja nõude rahuldamiseks ei ole piisav ainuüksi asjaolu, et hankija ehk lõpptellija Enefit Energiatootmine AS oli lepinguga hõlmatud tööd kogu ulatuses vastu võtnud. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Lõpptellijapoolne tööde vastuvõtmine võib küll viidata asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, kuid töövõtja peab seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul.
5. Toimikus ei ole tõendeid, millest nähtuks, kas ja millised tööde üleandmise aktid on hageja kostjale esitanud, samuti ei nähtu seda, milliste tööde vastuvõtmisest ja millistel põhjustel on kostja keeldunud. Ringkonnakohus ei saa hinnata, kas kostjal oli

§ 638

alusel kohustus tööd vastu võtta, kui hageja ei ole tõendanud tehtud tööde sisu, tööde valmimist ega üleandmist. Sellekohaseid tõendeid ei esitanud hageja ka asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Seega pole võimalik jõuda seisukohale, et tööd tuleb lugeda

§ 638teise lause järgi vastuvõetuks.

Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637

lg-d 4 ja 5).

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Töövõtulepingust (I kd tl 59-67) nähtub üheselt, et lepiti kokku tööde vastuvõtmise vormistamises sellekohaste aktidega. Kuna töid ei ole võetud 5 vastu ja hageja ei ole tõendanud ka tööde valmimist, jättis maakohus hagi õiguspäraselt rahuldamata.

1. Hageja esitatud aktid ja ehituspäevikud (tl 10-21, kd III) ei tõenda, et kostja kui tellija on hagejalt kui töövõtjalt võtnud tööd vastu. Esitatud aktides ja ehituspäevikutes on ehitusettevõtjaks märgitud kostja, mitte hageja. Dokumendid on osaliselt võõrkeelsed, mispärast pidanuks maakohus TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt nõudma dokumentide tõlget. Ringkonnakohus ei arvesta võõrkeelsete tõenditega. Kuna dokumentidelt ei nähtu, et töövõtja oleks hageja; e-kirjavahetusest ei nähtu, millistest aktidest, mis töödest oli poolte vahel juttu, siis ei tõendaks esitatud dokumendid töö valmimist ja üleandmist ka siis, kui need oleksid tõlgitud. Pooled ei vaidle, et tööd, mille eest esitatud arvetelt peeti kinni 10%, on võetud vastu. Samas on lepingu p-i 4.
2. järgi kinnipeetud tasuosa sissenõutavaks muutumise eelduseks töö lõplik üleandmine hagejalt kostjale (mitte kostjalt Enefit Energiatootmine AS-le), mida hageja ei ole tõendanud. Ringkonnakohus rõhutab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti eraldi töövõtuleping, milles hageja on töövõtja ja kostja on tellija, mispärast ei tõenda kostja ja Enefit Energiatootmine AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmine seda, et hageja ja kostja töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud.
3. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus hageja pole TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud tema tehtud tööde valmimist ja nende vastuvõtmiseks pakkumist, ei ole vajalik analüüsida, kas kostja tegi objektil töid ise.
4. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kui apellandi kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot on kooskõlas asja mahu ja keerukusega, mispärast kuuluvad need hüvitamisele. Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 300 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi