Obsah (6)

§ 124§ 47§ 71§ 152§ 72§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-31 Määruse kuupäev 30.10.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Rene Kruusma kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse pooltele kätte. ASJAOLUD

1. Rene Kruusma esitas 01.08.2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/75-1 (tl 3–4), milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses seoses sellega, et vangla ei taganud tema julgeolekut ja tervise kaitset toidujagajana töötamisel.
2. R. Kruusma esitas 05.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt rünnati kaebajat
3. a-l kahel korral toidujagajana töötamisel ning vangla ei taganud tema julgeolekut ja tervise kaitset. Kaebaja märkis, et vangla ei ole kaebuse esitamise ajani tema 01.08.2019 taotlusele vastanud, põhjendades viivitust juristide puudusega. Sellise vastuse sai kaebaja enda sõnul üksuse juhilt suusõnaliselt. Kaebaja uskus kuni viimase hetkeni vangla kui riigiasutuse poolsesse seaduse järgimisse kahjunõude lahendamisel, aga paraku vangla seda ei teinud ja kaebajal tuli pöörduda kohtu poole.
4. Viru Vangla selgitas 13.01.2020 vastuses kohtunõudele, et ei ole lahendanud kaebaja 01.08.2019 kahju hüvitamise taotlust nr 6-16/75-1 ning tegeleb kahju hüvitamise taotluse menetlemisega esimesel võimalusel.
5. Tartu Halduskohus võttis 20.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
6. Viru Vangla rahuldas 19.02.2020 otsusega nr 6-16/75-2 (tl 30–31) kaebaja 01.08.2019 taotluse kahju hüvitamiseks osaliselt ning määras talle mittevaralise kahju hüvitise 250 eurot.
7. Viru Vangla leiab 19.02.2020 kohtule esitatud vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu osas, mis jäeti vangla 19.02.2020 otsusega nr 6-16/75-2 rahuldamata. Samuti märgib vangla, et kaebus ei ole esitatud kohtule riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 3-20-31 sätestatud tähtaja jooksul. Vangla oli vastamisega viivituses ning kaebaja on selgitanud, et talle anti infot, et vangla vastus viibib ja ta ootas seda. Vangla ei vaidle kaebaja poolt märgitule vastu ning kui kaebaja jääb kaebuse juurde, ei vaidle vangla kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastu.
8. 05.03.2020 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja 02.03.2020 avaldus, milles ta teatas, et on vanglast vabanenud, ning palus edaspidi saata talle dokumendid avalduses märgitud aadressile. Kaebaja selgitas, et ta sai vanglalt oma kahjunõudele vastuse ning märgib, et ta soovib vaidlustada ka vangla 19.02.2020 vastust 6-16/75-2, kuna ta ei ole nõus vangla poolt hüvitatava summaga.
9. Tartu Halduskohus selgitas 23.03.2020 määruses kaebajale, et tema kaebus on esitatud kaebetähtaega enam kui kahe kuu võrra ületades, ning andis kaebajale tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. 10.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/75-1 talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 01.08.
2. Kohus selgitas 23.03.2020 määruses, et sellest tulenevalt pidi haldusorgan taotluse lahendama hiljemalt 01.10.2019 (RVastS § 18 lg 1) ning RVastS 18 lg-s 2 sätestatud halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg lõppes 31.10.
3. R. Kruusma esitas kohtule kaebuse 05.01.2020, seega kaebetähtaega enam kui kahe kuu võrra ületades. 12.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 13. Kohus andis kaebajale 23.03.2020 määruses kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste selgitamiseks tähtaja kümme päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kaebaja määratud tähtajaks kaebetähtaja ennistamist ei taotle, võib kohus lõpetada asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (

§ 152lg 1 p 2).

Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, edastas kohus 23.03.2020 määruse kaebaja 02.03.2020 avalduses märgitud aadressile. Kohtule postiasutuse poolt tagastatud väljastusteatelt (tl 40) nähtuvalt on määrus antud 28.03.2020 üle kaebaja märgitud aadressil viibinud kaebaja õele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg-st 1 (koosmõjus

§ 72

lg-ga 4) tuleneb, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Rahvastikuregistrisse kantud andmete järgi on määruse vastu võtnud isiku puhul TsMS § 322 lg-s 1 nimetatud eeldused täidetud. Seega tuleb lugeda Tartu Halduskohtu 23.03.2020 määrus kaebajale kätte toimetatuks 28.03.2020. Kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 29.03.2020 ning möödus 07.04.2020. Kaebaja ei ole käesoleva ajani kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. 14.

§ 71lg 1 nõuab tähtaja ennistamiseks menetlusosalise avaldust.

Seega ei saa kohus üldjuhul tähtaega ennistada, kui seda kohtult ei taotleta. Ka praeguses asjas puudub kohtu 2 3-20-31 hinnangul võimalus ilma tähtaja ennistamise taotluseta kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et ta ootas, et vangla tema kahjunõude lahendaks, kuid pelgalt see asjaolu ei kujutaks kohtu hinnangul mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu praktika järgi võib kinnipeetav vanglalt kahjunõudele vastust oodates ületada kaebetähtaega mõjuval põhjusel, kui kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla talle selge (vt nt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-3-1-64-16, p 14). Praegusel juhul ei ole kaebaja viidanud asjaoludele, et ta ei olnud kohtusse pöördumise tähtaegadest teadlik või et ta oleks saanud vanglalt kaebetähtaja kohta ekslikku informatsiooni. 15.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 16. Kuna kaebus ei ole tähtaegne ning kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p-st 2 ja

§ 124lg-st 2 lähtudes haldusasja nr 3-20-31 menetluse.

17. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 18. Kuna kohtule 05.01.2020 esitatud kaebuse menetlus tuleb lõpetada, jätab kohus tähelepanuta kaebaja 02.03.2020 pöördumises sisalduva soovi vaidlustada käesolevas asjas ka Viru Vangla 19.02.2020 otsust 6-16/75-2 sellega kaebajale välja mõistetud hüvitise summa suuruse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ 3