Obsah (5)

§ 180§ 179§ 308§ 245§ 248

1-20-8232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8232 (20233000446) Kohtunik Mari-Liis Avikson Ko

§ 180lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja v.adv.

Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 334 (kolmsada kolmkümmend neli) eurot ja 80 senti ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud riigi kanda.

§ 179lg 3 kohaselt alaealisele A A Kar

S § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
3. Alaealist A A süüdistatakse selles, et ta 05.04.2020.a kella 00.05 paiku, viibides alkoholijoobes XXX asuva elumaja juures, võttis omavoliliselt oma kasutusse elumaja juurde pargitud ja V S kuuluva mopeedi Romet Motors GY, riikliku reg-märgiga XXX, maksumusega 399 eurot. A A oli plaanis V S kuuluva mopeediga linnas ringi sõita. Selleks läks ta mopeedi juurde, võttis roolist kinni ning hakkas rooli ringi keerama, misjärel rool vabanes blokeeringust. A A lükkas mopeedi enda kõrval ning üritas samal ajal mootorit käivitada, kuid see ei õnnestunud. Seejärel istus A A sadulasse ning hakkas mopeedi jalgadega tõukama, liikudes 2 1-20-8232 sellisel viisil mopeediga XXX asuva maja juurde, kus ta 05.04.2020.a kella 00.20 paiku koos mopeediga politsei poolt kinni peeti. Samuti süüdistatakse alaealist A A selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos E I, 09.05.2020.a kella 01.10 paiku sisenes XXX asuva elumaja ette pargitud ning V T kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Touran, riikliku reg-märgiga XXX, misjärel E I, istunud rooli taha, käivitas V T elukohast XXX asuvast korterist võetud võtmega automootori ning sõitis sõiduautoga parkimiskohalt ära, tehes seda autoomaniku V T loata ning teadmata. E I sõitis kõnealuse sõiduautoga, milles viibis ka A A, XXX asuva elumaja juurest XXX asuva maja juurde, kus sõiduauto 09.05.2020.a kell 01.13 paiku politsei poolt kinni peeti. Oma tahtliku tegevusega pani A A toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, ning grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kooskõlas A A, tema seadusliku esindaja M Z, tema kaitsja Oleg Gorškaljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel 11.11.2020 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus A A suhtes kohaldada KarS § 87 lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 87 lg 4 alusel allutada A A käitumiskontrollile 10 kuuks. Käitumiskontrolli ajal kohustub A A järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks; 9) kriminaalhooldusametniku eelneva loata mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). Pooled leppisid kokku, et KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Samuti pooled leppisid kokku, et TsMS § 440 lg 1 alusel tuleb A A mõista välja, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt M Z, kannatanu V S (ik XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 139 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda V S (ik XXX) arveldusarvele nr XXX, Swedbank.

§ 180

lg 3 alusel tuleb vabastada A A menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 334,80 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud riigi kanda.

§ 179lg 3 alusel sundraha ei määrata.

1. 25.11.2020 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatava seaduslik esindaja toetasid kohtuistungil sõlmitud kokkulepet. Alaealise süüdistatava A A ema M Z nõustus menetluskulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega käesolevas kokkuleppes kajastatud viisil. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohus nõustub kokkulepitud mõjutusvahendiga, kuna 3 1-20-8232 see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning antud mõjutusvahendi kohaldamine on vajalik pidades silmas alaealise kasvatuslikke eesmärke. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. 5.

§ 308

näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata, kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina muuhulgas käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (p 6). Arvestades toimikus olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes valitud mõjutusvahend on süüdistatavale sobiv ning karistust mõista ei ole vaja. 6. Kuigi

§-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist, kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem.

§ 245

lg 1 p 9 näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10 näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus tõepoolest puudub, sest süüdistatavat pole varasemalt karistatud kriminaalkorras, ta tunnistas enda süüd ja seega kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta.

§ 248

lg 1 p 5 näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka

§-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka igati korrektselt teha.

1. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendi kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu ning vajadust kriitiliselt analüüsida enda käitumisakte.
2. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osales ka alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja ning tema õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja ja prokuröri kokkuleppele ei ole vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava huvides. Süüdistatav on aru saanud, et tema poolt toime pandud võõra vallasasja omavolilisele ajutisele kasutamisele igasugused õigustused puuduvad ning keeld mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) aitab vähendada riski, et tulevikus võib alaealine midagi samalaadset toime panna.
3. Samuti leiab kohus, et tsiviilhagi rahuldamine on põhjendatud, kuna süüdistatav on kannatanule hagiavalduses hüvitisena taotletava summa suuruses kahju tekitanud. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskuludega toimimise osas. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja 4 1-20-8232 menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning juhindudes

§-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 5